Rahvuslik ärkamisaeg (1)

5 VÄGA HEA

Rahvuslik ärkamisaeg.
Tähtsus
*Hakkati tundma end ühtse rahvana
*Sündis rahvuslik teater
*Tekkis rahvuslik kunst
*Pandi alus laulupidude traditsioonile
*Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet
*Kujunes välja ühtne kirjakeel
Eeldused:

eestlaste eneseteadvuse tõus

pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a.

Talude päriseksostmine

Majandusliku jõukuse kasv

haridusliku taseme tõus

Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased)

Estofiilide tegevus

Eesti päritoluga intelligentide ilmumine
Rahvusliku ärkamisaja perioodid
Algus: 1850. aastate algus – 1869.
1857 - “Kalevipoeg” ( Friedrich Reinhold Kreutzwald )
- “ Perno Postimees ” - Johann Voldemar Jannsen .
1860-1880 – Rahvusliku liikumise kulminatsioon
1862 - “Kalevipoja” rahvaväljaanne
1864 - “Eesti Postimes” J.V.Jannsen. Tartu.

Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler.

1865- laulu- ja mänguselts “Vanemuine”
1868- Carl Robert Jakobsoni “3 isamaakõnet”
1869- I eesti laulupidu , Tartu.
Teine tsükkel e. 1870 aastad.
1870- Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg”
1871- Aleksandrikooli peakomitee loomine/asutamine
1872- L. Koidula “Säärane mulk ehk...”

Eesti Kirjameeste Selts (EKS) asutamine Tartus, kasutati uut kirjakeelt, eesti keele ja kirjanduse arendamine.

Jakob Hurt – tahvaluule kogumine.
1878- Carl Robert Jakobson “Sakala”
Tülid Jakobsoni ja Hurda vahel.
Kolmas tsükkel. 1880. algus.
1880- Jakob Hurt siirdub St.Peterburgi Eesti Jaani koguduse pastoriks

J.V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks.

1881- Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine ; Keisriks saab sl
1882- C.R. Jakobsoni surm
1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp
1888- avati Aleksandrikool , algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine.
Tähtsat seltsimehed.
Friedrich Reinhold Kreutzwald on pärit Virumaalt Jõepere mõisast.
Haridus : Rakvere elementaarkool, kreiskool , Tallinna saksa kreiskool, Peterburi Arstiteaduse Akademia, (TÜ.)
Ametilt nii arst kui ka kirjanik.
Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest “Winakatk”- võitles joomapahe vastu.) Avalgas lugusi “ Maarahva kasulises kalendris ” (ilmus ligi 30 aastat)
Luulekogu “Viru lauliku laulud”
Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele.
“Kalevipoeg.” Algidee Friedrich Rober Faehlmann'ilt, eeskuju Elias Lönnroti “ Kalevala 'st”
Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod.
1853- “Alg-Kalevipoeg”
1857 valmis 20 loost koosnev “Kalevipoeg.”
Johann Voldemar Jannsen- ajakirjanduse edendaja, ühiskonnategelane, L.Koidula ise, Eesti hümni sõnade autor, (saksameelne suund)
Lydia Koidula- Kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen. Saksa/Eesti kasvatusega, kodukeel saksa, isalt eesti keel, õppis Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis(kõrgeim õppeasutus tüdrukutele Baltimail)
Omandas õpetamisvõimaluse aadlike perekondades.
Isa oli köster, hiljem Pärnus õpetaja, isalt päris kirjutamise.
1 õde, 4 venda
Koidula- C.T.Jakobsonilt- koidu aeg.
Aitas isa(Tartu+eesti postimees), laulupeo korraldamine.
Antti almberg -Jalava, Fr. R. Kreutzwald, C.R.Jakobson
“Emajõeööbik”; “Kosjakased”; “Meil aiaäärne tänavas”; “Mu isamaa on minu arm”; “Mu isamaa nad olid matnud”;”Saaremaa onupoeg”;”Säärane mulk”
Carl Robert Jakobson-arendas eesti ajakirjandust(Sakala), poliitik, isamaakõned, õpikute autor, põllumajanduse edendaja, (Venemeelne suund+ Johan Köler)
Jakob Hurt- Rahvaluule koguja, (Eestimeelne suund), sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded
Eduard Bornhöe- teosed “Tasuja”, “Kuulsuse narrid” , “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri...”
Anna Haava- luuletaja, kelle tekste on palju viisistatud(postimehes avaldatud mälestusluuletused tõid ta esile)
Miina Härma- eesti helilooja
A.Adamson- eesti skulptor “Koit ja Hämarik”, “Russalka”, Kreutzwaldi mälestussammas Võrus
Johan Köler- kunstnik, tsaari laste joonistusõpetaja
August Wizenberg- skulptor “ Linda ” “Kalevipoeg”
F.J. Wiedemann – eesti-saksa sõnaraamatu koostaja

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 130 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

130 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karumoos Õppematerjali autor

Materjalis on vastused järgnevatele küsimustele: Miks oli rahvuslik ärkamisaeg tähtis; Mis oli rahvusliku ärkamisaja toimumise eelduseks;Rahvuliku ärkamisaja perioodid; Tähtsamad seltsimehed.

rahahvuslik ärkamisaeg koidula jannsen jakobson hurt kreutzwald kalevipoeg laulupidu vanemuine eesti kirjameeste selts

Sarnased õppematerjalid

docx

Kirjanduse koolieksam

E.Enno) · Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan) · Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale)· Iroonia e. sarkasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad)· Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut). 3. Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused:*eestlaste eneseteadvuse tõus * pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819a. *Talude päriseksostmine *Majandusliku jõukuse kasv *haridusliku taseme tõus *Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) *Estofiilide tegevus *Eesti

Kirjandus

docx

Ärkamisaeg

rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu.

Ajalugu

ppt

Ärkamisaeg

Ärkamisaeg Õpilane: Marii Malinen Klass: 10.a Juhendaja: Mart Kand Mida ärkamisaeg endast kujutas? · Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna areng. Mis on iseloomulik 19. sajandi Eesti arengule (ehk ka eeldused) ? · Eestimaa talurahvaseaduse ja Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist · Pärisorjuse kaotamine · Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse areng · Linnastumine · Industrialiseerminine · Esimesed eesti soost harilased · Natsionalismi (rahvusluse)

Ajalugu

docx

Rahvuslik ärkamisaeg

Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: *Vanemuin

Ajalugu

doc

Ärkamisaeg Eestis

Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu.

Kirjandus

doc

Rahvuslik ärkamisaeg

1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson Sündis 1841 Tartus, töötas alguses koolmeistri ja õpetajana, Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamises ja tegevuses Esimene kõne 1868: "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - idealiseeris muistset vabaduse aega, kirjeldas baltisakslaste võimupäevi ja rääkis tulevastest Aleksander II reform

Eesti keel

odt

Eestlane õpib lugema ja kirjutama

1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala"

Kirjandus

ppt

Ärkamisaeg Eesti kirjanduses

· Kreutzwald 1803-1882 rahvajutud · Bornhöhe 1862-1923 ajaloolised jutud · Jannsen 1819-1890 külajutud · Koidula 1843-1886 realistlikud külajutud · Haava 1864-1957 jutud lapsepõlvekodust Ärkamisaja näidendid · Koidula 1843-1886 "Saaremaa onupoeg" "Kosjakased" "Säärane mulk" · Jakobson 1841-1882 "Arthur ja Anna" · Jannsen 1819-1890 "Pärmi Jaagu unenägu" » Miks ärkamisaeg? · Ajakirjanduse areng · Rahvusliku kirjanduse algus · Kuluurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus · Näitekirjanduse algus · Koolikirjanduse täiustamine · Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks

Kirjandus

Rohkem sarnaseid