Anna Haava (0)

LUULEKOGU ANALÜÜS
Nõmmelill Anna Haava
•Leia luulekogu autori kohta mõned elu- ja loominguloolised andmed. Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale.Välismaa- aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotus, eriti isa ja õe manalasse varisemisele järgnenud ema surm. Peale seda kaotas Haava igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte – nüüd näis surm oma purustava jõuga kõik hävitavat. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana.Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886 . Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: „Luuletused“, „Lained“, „ Ristlained “, „Põhjamaa lapsed“, „Meie päevist“, „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma eesti laulu“. Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat „Väikesed pildid Eestist“.Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. • Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes ? Esmamuljena tundusid ta luuletused olema huvitavad ja lugemist väärt. • Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde? Mind köitsid pikad luuletused loodusest, kõige enam meeldis „Järv leegib eha paistel“. Seda luuletust lugedes tekkis selline tunne, nagu see oleks pärit mingist muinasjuturaamatust. Seal oli ka paar luuletust teemal armastus, kuid need olid liiga lühikesed ja ei meeldinud mulle eriti. • Nimeta luuletuste teemasid , mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Peamiselt on teemaks loodus, armastus ja kodumaa.
• Millisena näeb autor inimsuhteid, armastust, elu mõtet, igapäevaelu, aega, loodust
-Loodus-
Kanarbikus kasvasin,
sambla süles sirgusin,
kaste külm mind kaisutas,
pilve puhkel paisutas:
olen nõmmelill.
Tuli päike, tulisilm ,
teiseks, teiseks läks kõik ilm.
Laasi hakkas hiilgama,
õhud õrnad õõtsuma,
ilutsema ma.
-Armastus-
Oh ära karda , kallis,
ei ma sind tülita!
Ei iialgi su armu
sult taha kerjata:
võin uhkelt, külmalt, võõralt
su silmi vaadata -
või vaikselt nagu vari
sust mööda minna ka;
võin lahkelt rannal ' sõuda
ka ilma sinuta, -
võin aga põue põhjas
sind kanda keelmata.
• Leia mõni luuletus, mis teemalt või meeleolult haakub mõne episoodiga Sinu
elust. Kirjelda, kuidas seostub.
"Kui sa tuled, too mul lilli,
lillekesi armastan .
Sügisel neid vähe leida? -
Ühestainsamast küllalt saan.
Ehk vast juhtud nurmelt leidma
veel üht hilist lillekest -
kõige kallim, oh kui väga
tänaksin sind selle eest!
(Palju lilli siin nad kandvad
meelitelles minule -
mitmest lillest leidsin kihvti
minule ja sinule...)
Ehk vast juhtud nurmelt leidma
veel üht hilist lillekest? -
Kõige kallim, oh kui väga
tänaksin sind selle eest!“
See luuletus seostub minuga, kuna mulle meeldib ka kui keegi toob lilli. Eriti siis kui tullakse külla.
• Leia luuletustest antonüüme ja sünonüüme, tsitaatsõnu ja kõnekeelt, vananenud
ja harvaesinevaid keelendeid.
Antonüüm: naer-nutt Sünonüüm: leegib-hiilgab Tsitaatsõna: puudub Kõnekeel: kihvti Vananenud/harvaesinevad väljendid:
• Milliseid sõnaliike armastab autor kasutada? Tee analüüs kahe luuletuse põhjal.
Kõik sile – kõik riimid ja rütmid,
Kõik silbid ja sõnade käik:
Kõik valitud „ kunst ”, kõik helin –
Kõik virved ja värvide läik! –
Kui ainult hinge neil oleks!..
Käändsõnu-8 (riimid,rütmid,silbid,sõnad,käik, kunst ,helin,läik) Pöördsõnu- 1 (oleks) Muutumatuid sõnu- 2(ja, kui)
Sa käsi päikest mitte tõusta ja keela tuuli tõttamast, ja hüüa, et vaikiks mühisev meri ja kose kohin kustuneks- siis mine laulusid lukustama ja lauliku nuttu ning naeru keelma!...
Käändsõnu-8 (päikest,tuuli,meri,kose,laulusid, lauliku,nuttu,naeru) Pöördsõnu-5 (käsi,keela,hüüa,lukustama,keelma) Muutumatuid sõnu-2 (ja,siis)
• Leia luuletustest epiteete, võrdlusi, isikustamisi ja metafoore. (Iga kohta vähemalt 1 näide.)
Epiteet - Võrdlus- Järv leegib eha paistel ja hiigab nagu kuld Isikustamine - Kaste külm mind kaisutas.
• Uuri järele, kas mõni luuletustest on ka viisistatud? Kes on laulu autor või esitaja ?