Nimetu (1)

Lydia Koidula

L. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Isamaluule kirjutamisele ajendas teda eesti rahvuse võitlus oma õiguste ja kultuuri eest. Kuidas väljendub Koidula luules armastus oma kodumaa vastu? Ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga nii kurbuses kui rõõmus. Ta tunneb isamaa valu.
Su valu südames mul keeb ,
Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
(„Mu isamaa on minu arm“)
Pöörates pilgu minevikule, leiab ta raskeid kannatusi, kuid samas ootab ta head ja helget tulevikku.
Ja ahelas sa ennast väänsid,
Ja orjaikkes ohkasid,
(„Mu isamaa, nad olid matnud)
Vaat -elukoide tõuseb-
Su haua äärele
Üks ingel astub äkilt:
„Nüüd tõuse ülesse!“
(„Su priiust olid matnud“)
L. Koidula luules väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta ülistab Eestit, kasutades palju omadussõnu.
Eestimaa, su hiilgav rada,
....
hiilgav, õitsev Eestimaa-
kanna ilu otsata!
(„Eestimaa su hiilgav rada“)
Ta on oma luuleread muutnud mitmekesiseks kasutades palju personifikatsioone ja metafoore.
Ja tihti siiski leian
Su silmis pisarad?-
Mu Eestimaa, oh looda:
(„Sind surmani“)
Mitmeid tema luuletusi on viisistatud („Mu isamaa on minu arm“).Ma arvan, et tänapäeva noori köidab eelkõige Koidula isamaa armastus ja selle väljendumine tema luuletustes .
Koidula vastandab isamaa sünget minevikku ja lootusrikast
tulevikku, ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses
kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm"). Kõige tuntumaks
on sellest kogust saanud luuletused "Mu isamaa on minu arm",
Mu isamaa nad olid matnud", "Sind surmani" ja
"Ema süda", mis ülistab emaarmastust. Kogu sisaldab
veel loodusluulet, armastusluulet (