Eesti kirjanikud(meri,kross jt.) (0)

Lennart Meri 1929-2006

Elas noorena mitmes välisriigis ja varakult valdas mitmeid keeli. Ta küüditati juba noorena töölaagrisse metsatööliseks, paari aasta pärast naases tagasi eestisse. Lõpetas tartu ülikooli ajaloolasena. Leiab tööd vanemuises. Tal ei lubatud töötada ajaloolasena. Teeb ekspeditsiooni reisi kesk- aasiasse ja jätab sellest ka maha reisikirja mitmes keeles. Reisib ka siberisse kus valmivad taas reisikirjad. Tagsi eestisse tulles leiab tööd Tallinn Filmis stsenaristi ja produtsendina. Lõi kokku 5 filmi ise. Tema onupoeg oli üks küüditajate organiseerijatest ning tänu sellele sisaldavad Lennarti filmid palju originaalseid materjale. Meri huvitus meie hõimurahvaste ajaloost ja kultuurist. Tema tuntuim teos on “hõbevalge”. Töötas ka eesti kirjanike liidu välissuhete sekretärina kus rajas palju väliskontaktide võrke. Meri oli väga hea suhtleja. Teadis väga hästi kuidas diplomaatia toimib. Ta oli EV välisminister, Soomes suursaadik ja ka EV president kuni 2001 aastani.

Jaan Kross 1920 – 2007

Tallinnast pärilt. Õppis Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas. Olu panga ning sõjaväe ametnik . Teda arreteeritakse kuna otsis kontakte inglastega. Lõpetas ülikooli peale vanglat. Temast saab kohe õppejõud. Pärast siberist tulekut hakkas kirjutama. Töötas ajalehtede jaoks. Kirjandusse tuleb luuletajana. Edasi kirjutab proosat-ajaloolistel teemadel . On kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusjutte. 3 korral abielus olnud, viimane E. Niit . Lapsed on tal väga edukad . Ta ei saanud enda jaoks olulistest asjadest kirjutada ning kirjutas seetöttu minevikust. Tema põhiteos oli “pöördtoolitund”. Kirjutas palju linnast, kuna oli linna inimene. Tegi ka palju keelelisi ekperimente. Tema teosedon ka “kolme katku vahel” ja “wikmani poisid.”. teda on palju tõlgitud. Kirjutas Lennart Merele mälestus kõne.

Paul Erik Rummo 1942

Sündis Tallinnas. Õppis filoloogiat tartu ülikoolis. Rahva ette tuli lihtsate , põnevate ja modernsate luuletustega. Kirjutas ka nõukogude võimu pilkavaid tekste . Töötas vanemuises ja ka draamateatris. Oli seotud ka poliitikaga. Neli aastat oli vabariigi rahvastikuminister. Tõlkis ja kirjutas lastejutte. On kirjutanud teose” tule ikka mu rõõmude juurde”.

Hando Runnel 1938

Armastas lihtsaid ja selgeid väljendusi. Kasutas lihtsat keelt. Rahvusluse teema oli oluline. Püüdis alles hoida rahvuskultuuri. Sündis jõgevamaal. Läheb eesti põllumajandus akadeemiasse agronoomiat õppima. Lahkub sealt ja hakkab kirjandusega tegelema. Tema tekste on palju viisistatud. Kirjutas ka armastusluulet. Tegeleb ka kirjanduskriitikaga. Avaldab ajakirjanduses lühemaid tekste. Asutab tartus kirjastuse Ilmamaa. Kirjutab ka lasteraamatuid. Tema olevat ka inimene kes algatas pronksõduri äraviimist. Tema teosed on “miks ja miks”- lastejutud , “maalapsed”- luulekogu .
Luule nõukogude perioodil.
Stalini surma järgselt on luule väga populaarne . Luule on vaba ja seda loetakse palju. Sensuurile kontrollimatu. Tuleb esile palju uusi autoreid . Töötab kaasa nõukogude süsteemiga. Kaasaegne. Katsetatakse piire, et mis luule läheb läbi või mis ei lähe. Luule jaguneb kolme gruppi:

• nõukogude ideoloogiat toetav luule
  
• piiridele püüdlev luule
  
• Viimane grupp on vaikiv luule, mis ei olnud levinud.
  

Ilmub luulekogu “närvitrükk”
Esindluslikumad kirjanikud on Nt artur alliksaar, juhan viiding ja jaan kross .
Kultuurimuutused.
Toimub riigivõimu vahetus. Toimub suur massiküüditamine- kirjanikud, õpetajad, riigimehed kõik kes võisid võimu ohustada . Suur hulk sakslasi lahkub eestist,mis muudab oluliselt ühiskonda. Küüditakse ka venelasi . Saksa okupatsiooni ajal oli ka tinglik valitsus eestis. Oli usuvastane kampaania. Sueltakse õppeasutused ja riigistatakse kiriku vara. Tahetakse religiooni kaotada. Moodustatakse eesti kunsti ansambleid. Sinna koondusid loomeinimesed, nt raimond valgre . Pommitatakse eesti linnu. Palju kirjandust hävib põlengutes. 1944 lahkub üle 70 000 inimese eestist peamiselt rootsi. Sünnib pagulus. Eesti kirjandus oli paguluses intensiivsem ja loovam kui nõukogude eestis. Tekib metsavendlus. Toimub märtsiküüditamine. Hävitatakse raamatuid raamatukogudest ja suletakse kinod.
Eesti kultuur okupatsiooni perioodil.
Koolis pidi kandma koolivormi. Ei tohtinud tähistada teatud tähtpäevi nagu NT emadepäev ja jõulud. Oli Stalini ajajärk. Kirjanduses loodi vähe. Raamatukogud likvideeriti. Stalini surma järgselt tuleb võimule Nikita. Teine ajajärk oligi nikita ajajärk. Olukord muutub paremaks. Hakatakse õigusi taastama . Hakatakse palju tõlkima. ETV alustab oma saadetega. Avatakse regulaarne laevaühendus Helsingiga. Eesti aladele ulatus soome televisioon . Tänu sellele omandasime ka soome keele. Astutakse vabatahtlikult kommunistlikusse parteisse. Elukvaliteet kasvad. Ehitatakse mustamäe. Populaarseks saab tehnika ja kosmos . Ehitatakse tallinnas uus laululava. Laste multfilmid oli populaarsed nt Kass artur. Inimestel tekkis ridade vahelt lugemise oskus.