Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid . Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd „Lastelehe“ esimestele aastakäikudele ning kujundasid
loodusluuletused "Lõokese laul", "Vihma tulekul"; humoristliku sisuga laulud "Pimesikk" sõnamängulised luuletused "1, 2, 3, 4, 5, 6", "Pöörane ilm"; luuletused kõlbelistel motiividel "Pahad lapsed", mõttekordus alliteratsioon assonants kõlakujundid Kasutatud kirjandus: "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons (30.03.2011, 11:00) Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis- igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904. Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses, 1904-1905 oli ajakirja "Linda" tegevtoimetaja. Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed
Ühtlasi pead olema valmis ise kaasa mõtlema, sest iga punkti all ei ole ma kõike kirja pannud – ise olin valmis neist kirjutama peast oma teadmisi. Siiski leian, et oma mahu poolest on see konspekt AnnaAbi keskkonnas neid punkte igati väärt. Tõmbasin eksamil pileti, milles olid küsimused: 1) Lastekirjanduse mõiste, defineerimise probleemid, suhe täiskasvanute kirjandusega 2) Realism Eesti lastekirjanduses (arengujooned, temaatika, autorid, teosed, tunnused jne) 3) Ernst Enno või Karl Eduard Sööda luule 4) Kahe teose võrdlemine, oli kaks valikut. Ise valisin Carrolli „Alice Imedemaal“ ja Truupõllu „Rohelise Päikese maa“, teine valik oli vist Kaburi „Rops“ ja Beekmani „Aatomiku juhtumused“. Kuna ma kummalgi seminaril ei osalenud, pidin vastama ka lisaküsimusele, milleks oli mul kahe teose võrdlus erinevatel tasanditel (Parijõe „Teraspoiss“ ja Karu „Nullpunkt“). Tuletan meelde, et see oli vaid üks pilet mitmest! Samuti
vormipuhtus. Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. (,,Kooli minek"). Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb Luul-d: ,,Memm ja Maimu"; ,,Mõistatus"; ,,Kraav" kogu"Küll on kena kelguga" 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas ,,Väikeste sõber" ja Taluperenaine lisas ,,Laste Maailm". Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Luul-d: Laul lumele; Talve rõõm; Lumehanges Ernst Enno Luul-d: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees; Tibukese unenägu; Kurekesed; Notsu laul; Miilu ja Kiisu; Tibukesed; Notsukesed; Vaene mees; Hällilaul: Tipa kooliteel; Üks rohutirts läks kõndima: Patsu-patsu kooki; Uisutahad; Sügis; Emakene; Killa-kõlla; Puder Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks;
Kõik kommentaarid