Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis
selle põhirahvuse eestlased, siis puutume kokku industriaalühiskondadele omasest üldolukorrast mõneti erinevate ja asja veelgi keerukamaks muutvate teguritega. Rahvakultuuride teadlik ja aktiivne arendamine toimub loomulikult põhiliselt vaimse kultuuri valdkonnas, mistõttu etnilised iseärasused on siin selgemini nähtavad kui hoopis tugevamini integratsiooniprotsessist haaratud materiaalses kultuuris (Viires 2001). 1940. aastail lõid Teise maailmasõja sündmused ja Nõukogude anneksioon Eestis täiesti uue kultuurisituatsiooni. Rahva kultuurilool on kaks põhilist aspekti: 1) vaimsete väärtuste loomelugu, 2) loodud väärtuste levik, tarbimine, säilitamine ning edasiandmine põlvest põlve, kultuurivahetus jms., mida lühidalt võiks nimetada vaimsete väärtuste tarbimis-käibimislooks (Viires 2001). Sõjajärgset poolsajandit võib periodiseerida mitmeti
omased paljudele rahvastele, eriti iseloomulikud olid aga Põhja Eroopa metsavööndi põlisrahvastele soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mida peeti pühaks ning mida keelati rüvetada ja rikkuda(tallata, oksi murda, puid raidud jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu, mis asus küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures ja kus ohverdati surnud esivanematele (A. Viires, 2007). Eesti põlis- ja hiiepuid Ilumäe hiiepärn 3 4 Tülivere hiietamm Mäesuitsu ohvripärn Upsi tamm Pühajärve sõja tamm Tamme-Lauri tamm Hiiekohti Eestis 21. saj. Pühajärv Otepää kihelkonnas
Kultuuriantropoloogia ja etnoloogia tegelevad erineva lähenemisnurga alt inimkultuuri ja kultuurilise käitumise uurimisega. Kultuuriantropoloogia huvi keskmes on inimene ja inimkultuur üldiselt, etnoloogia huvitub rahvast ja selle kultuuri ühisjoontest teiste rahvastega võrreldes. Need kaks teadust, mis kujunesid välja 20. sajandi jooksul, sündisid küll ühest juurest ja huvist, ent sisaldavad siiski teoreetilisi ja metoodilisi erinevusi. (Viires 1970: 3) Antropoloogial on kaks tähendust. Laiema tähenduse järgi on antropoloogia omalaadne inimest uurivate teaduste ema või nende uurimisala kattev üldmõiste. Ta jaguneb füüsiliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks ja kultuuriantropoloogiaks. Selline mõistekäsitlus on peamiselt kasutusel anglosaksi maades. Teise tähenduse järgi võib antropoloogiaks pidada eelkõige füüsilist antropoloogiat, inimese kui liigi uurimist. (Honko 1970: 7)
Käämer- Kängujäänud kasvuga, tumedad juuksed, tedretähniline. Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht. Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tirmann- Mahedahäälne tenorilaulja. Omakaitsesse astumise vastu. Jürine- Pikk, sileda näoga Meeldis Rüütli Gümnasistikate sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes
Seega oli käsitöö vanade eestlaste elus tähtsal kohal. Ka mustrid ja tehnikad olid vanasti teistsugused. Näiteks kooti kinnastele tihedamalt küüsilist kirja ja muster kooti mustaga ning kindapõhi valgega. Enamasti oli igas talus oma kindakiri, mida kooti kõigile selle talu kinnastele. 5 Ka oli mustritel palju erinevaid tähendusi, näiteks siksak-muster tähistas truudust ja joon ümber ornamendi kaitset3. 1 Viires, A. (2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 339 2 Viires, A. (2004) «Vana eesti rahvaelu» Tallinn: kirjastus Ilo lk 83-88 3 Karjam, R. (2009) «Elumõnu» Pärnu: AS Pajo lk 29; 46 4 Riitsaar, R. «Seto tikand», Printon lk 13 5 Karjam, R., Summatavet, K. (2008) «Kihnu Roosi kindakirjad» Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda lk 40 4 1.2
Ühe murde kõneleja suudab teist hästi mõista. (The Nganasans, 2018) Nganassaani keel on tuegvalt mõjutatud ümbruskonnas olevate rahvaste kokkupuutega, eelkõige evenki ja Dolgaani keelega. Mõnes valdkonnas, näiteks põhjapõdrakasvatus ja loomakasvatus, on palju laensõnu neenetsi keelest. Palju sõnu on laenatud ka vene keelest, eriti poliitika, majanduse ja kultuuri vallas. Nganassaanidel pole kirjakeelt. (Viires, 1993) 4. Sölkupid 4.1 Nimetus Sölkupid on samojeedi rahvas, kes kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Enesenimetused on sölkup, sölkup, sösqum, cumõl qup, süssü qum, mis tõlkes tähendab "taiga- või metsainimene". Vene keeles nimetatakse sölkupe ostjakisamojeedideks. (Sölkupid, 2018) 4.2 Asuala Lõunapoolsed sölkupid elavad Obi lisajõgede (Tõm, Ket, Parabel, Vasjugan, Tsaja, Tsulõm) äärses Tomski oblastis(vt. Lisa 1). Seal on valdavalt lõunataiga
moodsa kunsti, eriti kubismi ja abstraktsionismi vastu. Seejärel õppis ta ühe semestri Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko). Autoportree. 1968 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma üliõpilastega (Esther Potisepp (tulevane abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja Heldur Viires) ja saadeti Siberisse vangilaagrisse. Määrati kõigile neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastisse Lugovoi lagrisse, mis oli erilaager poliitvangideks. Kuid vabastati teda ennetähtaegselt 1956. aastal. Arreteerimise aluseks sai fabritseeritud süüdistus nõukogudevastases tegevuses. Vaid tegelikkuses eesmärgiks oli andekamate üliõpilaste tasalülitamisega tühistada "Pallase" meelsust elus hoidva
eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poisse oleks vaja sõjas. Mõningad, nagu Tirmann, olid abroluutselt selle vastu. Arvas, et vägivaldselt ei saa kedagi saata. Suures vaidlushoos läksid kaklema Tääker ja Käämer, mis Ahasele ei meeldinud sugugi. Omakaitsesse jõudis umbes pool klassi
1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957) http://www.e-kunstisalong.ee/images/malin_laps_emaga.jpg “Puhkekodus” (1959) http://www.e-kunstisalong
rõivaesemete kui ka tarbeesemete valmistamisel. Referaadi pildilise materjali kokkupanekul oli suureks abiks e-kultuuripärandi portaal. 21 Kasutatud kirjandus 1. Eesti rahvakultuur. 1998, 2008 2. M. Mägi. Eesti aastal 1200. 2003 3. I. Manninen. Eesti rahvariiete ajalugu. 1927 4. Väike käsiraamat: parkimine, viltimine ja taimedega värvimine. 2002 5. I. Teder. Naha- ja köitekunsti ajalugu. 2004 6. A. Viires. Vana Eesti rahvaelu. 2004 7. A. Viires. Kultuur ja traditsioon. 2001 8. A. Viires. Rahvakultuuri leksikon. 2007 9. I.Tõnurist. Rahvarõivakandja abiline. 2003 10. E.Astel. Taskud vööle, kotid kätte rahvariideid kandes. 2006 11. Ajaloost : http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:-RO5Xcao- z0J:www.furs.ee/ajaloost+karusnaha+ajalugu&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee 08.01.2013 12. E-kultuuripärand : http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:QE_CNe12Tm4J:www.e-kultuur.ee/+e-kultuurip
Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid algas sõda. 1950. aastast alates tõstis vabaõhumuuseumi rajamise päevakorrale Arhitektide Liit eesotsas K. Tihase ning A. Kasperi, H. Armani, G. Jommi ja teistega. Konkreetsemad ettevalmistustööd algasid 1956. a, seekord Kultuuriministeeriumis. Organiseerivates komisjonides tegutsesid lisaks nimetatutele arhitektid F. Tomps ja I. Sagur, ajaloolased H. Moora, G. Troska, A. Viires, O. Korzjukov. Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. a. Nüüdseks on muuseumi territoorium 79 ha ja eksponeeritud hooneid 72. Muuseum on keskne vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada
Sküüdid Anu Viires ja Sigrid Väli Sküüdid 8.-3.saj.e.Kr. elavad iraani keeli vahelisel kõnelevad sküüdid Doni ja Doonau stepi- ja metsastepiala ning Krimmi steppides. Asustasid antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil. Scythia- Sküütia Pärinevad Pärsiast kus nad levisid steppidesse 1. aastatuhande algul e.Kr. Nad jagunevad maaharijaiks - Dnepri jõest läänes ja rändrahvaks-Dneprist idas.(on ka veel kündjad- ja kunglikud sküüdid). Tunnevad rauda, valmistavad sellest tööriistu ja relvi. Kreeklastelt saadi väärismetalli, relvi, keraamikat, kalleid kangaid ja veini, mida joodi lahjendamata Väärismetallist nõusid ja ehteid kaunistati loomamotiividega ja stiliseeritud portreedega Põhilised relvad vibu nooltega, mõõk, kilp ja piik. Elu/pildid amforatel on väga realistlikult tehtud. Põdra kujuline kuldnaast,kilbiehe. 4.saj. Elektronvaas stseenidega...
Paljud neist paralleelidest esinevad just piiriäärsetel aladele Venemaaga ning hõlmavad endast just küünaldega seotud rituaale. [3] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Kasutatud kirjandus: 1. Eisen, Matthias Johann. ,,Eesti mütoloogia". Tallinn: Mats, 1995 2. Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko". Keel ja kirjandus 1975-03, lk 166-173 3. Masing, Uku. ,,Eesti usund". Ilmamaa 1998 4. Viires, Ants. ,,Vana Eesti rahvaelu". Ilo 2004 5. http://www.estonica.org/et/pildid/Peko/ - 08.03.2016 6. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-nelipuhad.php - 08.03.2016 7. https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa - 08.03.2016
hangeldajast Holliwoodis, DNA testist ja mehelikkuse sümbolist. Näiteks: „Abielu hävitamine : [homoabielud]“. Autor: Priit Pullerits Ilmumisaeg: 1997-1997 Nimi: Õpperühm: Teaviku leidmine Valga Keskraamatukogu elektronkataloogist ehk RIKSWEB-i kasutamine (http://riksweb.valgark.ee/index.asp?action=100) 5. Leidke, kes ja mis keelest tõlkis eesti keelde G. Flaubert’i “Tundekasvatuse” ning mis sarjas see raamat Eestis ilmus. Paul Viires tõlkis prantsuse keelest eesti keelde. Varamu sarjas. Pealkiri: Tundekasvatus Autor: Flaubert Keel: eesti 6. Mitu “Eesti Filmiklassika” filmi leidub Valga Keskraamatukogus? 45 „Eesti Filmiklassika“ filmi leidub. Sarjaandmed: Eesti Filmiklassika Kogu: Valga Keskraamatukogu 7. Mitu ajavahemikul 2010-2015 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. Seitse raamatut ilmus
Teisikute laat : Ärge kartke kloonimist! See ei too kellelegi kahju; [Arutlus kloonimise teemal] / Pullerits, Priit (1997) 6, 8 Favoriit Tilk verd tõe eest : Iga kümnes mees võib olla heauskne isa. Mis saab edasi?; [DNA test] / Pullerits, Priit (1997) 4, 8 Favoriit Mehelikkuse sümbol. Sobib ka naistele : [dziipauto] / Pullerits, Priit (1997) 4 Favoriit. Favoriit 1997, 57 - 58 5. G. Flaubert'i "Tundekasvatuse" tõlkija Paul Viires, tõlgitud prantsuse keelest eesti keelde,. Sarjaandmed: Varamu. Formuleering- Autor: Flaubert, pealkiri: Tundekasvatus, keel: eesti. 6. Valga Keskraamatukogus leidub ,,Eesti Filmiklassika" filme 45 tk. Sarjaandmed: Eesti Filmiklassika, ühik: kombineeritud auvis, kogu: Valga Keskraamatukogu. 7. Ajavahemikul 2010-2015 UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus. Agressiivsus: teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks.
• Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A • Kaks saksa hävitajat Eurofighter ja kaks Hollandi hävitajat F-16 Merevägi • Ülem: mereväekapten Jüri Saska Mereväe liputoimkond • Välja pani Eesti laevastik ja merebaas Toetuse väejuhatus • Ülem: kaptenleitnant Roman Lukas Liputoimkond • Major Raigo Paimla Läti Leedu Poola Taani Balti kaitsekolledž • Kolonel Riho Tammistu
mitu korda kloppides. Tainas sõtkuti kolmandal päeval. Et taina hapendamine kestis kolm päeva, kutsuti peenleiba ka kolmepäevaleivaks. 19. sajandi lõpus tuli pühadeleivana tarvitusele ka lihtjahust magushapu ehk hapumagus leib. See valmistati samuti keeva veega, hiljem lisati juuretis, seejärel hapendati kaks päeva. Magushapu leib levis laiemalt 20. sajandi alguses ja sai peamiselt Lääne-Eesti saartel igapäevaseks leivaks (Viires, 1995). Peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis küpsetati pühadeks rukkilinnasejahust kakkusid ja mähka (linnaseleiba), mis võis olla odra- või rukkijahust koorikuga ja linnasejahust täidisega. Tehti ka mitmesuguseid erileibu. Lõuna-Eestis oli näiteks tuntud kõrutatud ehk viirleib, mille sisse või vahele pandi kanepijahu-, kartuli- ja rasvasegu, peki- või lihatükke, porgandeid, soolakala, rannakülades ka värsket kala (Viires, Vunder, 1998). Kõik
kosmoselaeva sisenemas. Ufo sööstis jõe poole, sukeldus Brooklyni silla lähedal ja ei tulnud enam pinnale. Politseinikud leidsid, et nad ei saa nii pöörasest loost ettekannet teha. Teisest küljest pidid nad jälle kaitsma New Yorgi maksumaksjaid, kaasa arvatud see naine. Nad vaidlesid mitu kuud selle üle, mida teha. Selliseid juhtumeid on kirjeldatud palju raamatus ,,Maailma põnevaimad kohtumised tulnukatega``(Octopus Publishing Group Ltd, tõlkinud Piret Raudsepp ja Liina Viires, Varrak, 2007) Kohtumised humanoididega tunduvad inimestele nii hirmutavad, mälu kustutamise tõttu on mälestused ähmased. Inimesed kalduvad pigem arvama, et nägid kõike unes. Nad ei taha, et teised hakkaksid neid hulluks pidama ja hoiavad oma mälestusi aastaid endale, kuni mõne sarnase kirjutise mõjul ka oma lugu mõnele ufoloogile jutustavad. Alles hüpnoosis meenub neile rohkem. Selles raamatus on ka lugusid ühe ja sama inimese korduvast äraviimisest, naiste
Eaka aktiivsus on eneseabi võtmesõnaks. Eestis on loodud mitmeid eakate ühinguid, kus tegeletakse elupõliste ja uute huvialadega. Aktiivsete eakate tegevusega liitumiseks pakub häid võimalusi mittetulundushüving Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing (VENÜ), mille peaeesmärk on eakate mobiilsuse tõstmine, reintegratsioon ühiskonda. Näidata teistele vanuserühmadele, kuidas eakal on ka üksi jäädes võimalik palju ära teha enda ja kaaslaste toetuseks (Viires 2005). S. Jaame ja L. Rätsep (2005) toovad välja, et seoses linnakultuuri aina ühekülgsemaks muutumisega võib see tekitada eakates isoleeritust ja üksindust. Nende arvates vajavad nii põliselanikest seeniorid kui ka uued seeniorelanikud linlikku kollektiivsust. Selliseks kohaks võiks saada nende meelest seeniorite kohvik. Interneti kiire leviku tõttu Eestis on hakanud meil levima virtuaalne hoolekandeteenus (VIRTU). A.
usuti saavat nõu ja abi. Roheline on eelkõige loodushinge värv, metsavaimu kujutatirohelises võilehtedest mantlis vanamehena. Haljendavate okste näol on roheline elujõu sümbol, nii toodi tähtpäevadel tuppa rohelisi oksi või puid. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kasutatud kirjandus: Eesti rahvakunst rahva mõttemaailma kajastajana A. Viires 1983 Eesti rahvakultuur, Koostanud ja toimetanud A. Viires ja E. Vunder 1988 Rahvakunsti aluste loenguslaidid: Mustrid, märgid. Inna Raud Inimese ja tema maailma toeks ning kaitseks - Reet Piiri, ERM teadur, ajakirjast "Käsitöö" http://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6008/ornamentika1.html Epp Margna presentatsioon http://wi.ee/wp-content/uploads/2015/10/Presentation-KIRI.pdf
kasutamine (http://riksweb.valgark.ee/index.asp?action=100) 7. Mitu heategevusalast eestikeelset teavikut leidub Valga Keskraamatukogus? Loetlege pealkirjad. Märksõnaga „heategevuse“ leidsin 50502 nimetust Valga Keskraamatukogus. 8. Leidke, kes ja mis keelest tõlkis eesti keelde G. Flaubert’i “Tundekasvatuse” ning mis sarjas see raamat Eestis ilmus. Panin otsingus autor – G. Flaubert ja pealkiri – Tundekasvatuse ja leidsin, et tõlkija oli Paul Viires. Originaal keel – prantsuse. Raamat ilmus Eestis Varamu sarjas. 9. Mitu “Eesti Filmiklassika” filmi leidub Valga Keskraamatukogus? Panin otsingus „Eesti filmiklaasika“ ja valesin Valga Keskraamatukogu, leidsin, et 45 „Eesti Filmaklaasika“ leidub Valga Keskraamatukogus. 10. Mitu ajavahemikul 2010-2014 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. Leidsin ajavahemikul 2010-1014 6 raamatut. Annan esimest 3 näide:
kasutamine (http://riksweb.valgark.ee/index.asp?action=100) 7. Mitu heategevusalast eestikeelset teavikut leidub Valga Keskraamatukogus? Loetlege pealkirjad. Märksõnaga „heategevuse“ leidsin 50502 nimetust Valga Keskraamatukogus. 8. Leidke, kes ja mis keelest tõlkis eesti keelde G. Flaubert’i “Tundekasvatuse” ning mis sarjas see raamat Eestis ilmus. Panin otsingus autor – G. Flaubert ja pealkiri – Tundekasvatuse ja leidsin, et tõlkija oli Paul Viires. Originaal keel – prantsuse. Raamat ilmus Eestis Varamu sarjas. 9. Mitu “Eesti Filmiklassika” filmi leidub Valga Keskraamatukogus? Panin otsingus „Eesti filmiklaasika“ ja valesin Valga Keskraamatukogu, leidsin, et 45 „Eesti Filmaklaasika“ leidub Valga Keskraamatukogus. 10. Mitu ajavahemikul 2010-2014 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. Leidsin ajavahemikul 2010-1014 6 raamatut. Annan esimest 3 näide:
Loetlege pealkirjad. 1. 365 moodust maailma muuta 2. Eaka vabatahtliku käsiraamat 3. Eestimaa eeskujud 4. Halastuse aeg 5. Hingega bränd 6. Olen vabatahtlik, muudan maailma! 7. Veetlus Märksõna- heategevus; keel-eesti; kogu- Valga Keskraamatukogu 8. Leidke, kes ja mis keelest tõlkis eesti keelde G. Flaubert'i "Tundekasvatuse" ning mis sarjas see raamat Eestis ilmus. 1. tõlkija Paul Viires 2. Sari Varamu 3. Tõlgitud prantsuse keelest Pealkiri tundekasvatus; autor- Flaubert; keel eesti 9. Mitu "Eesti Filmiklassika" filmi leidub Valga Keskraamatukogus? 45 tk Sarjaandmed- eesti filmiklassika; ühik kombineeritud auvis; kogu Valga Keskraamatukogu 10. Mitu ajavahemikul 2010-2014 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. kuus 5. Agressiivsus 6. Inimeste veenmine 7. Keha ja tema isiksus 8
See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita.2 1 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk. 15. 2 Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 415. 4 Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see, et isamees teaks, kuidas pulmi läbi tuleb viia. Üldjuhul oli isameheks mõni sugulane, kuid
Wiedemanni sõnaraamatut järgiva sõnavarakogu kõrvale tekkis murdetekstide kogu, väärtuslik allikas mitmele teadusharule. Keeleteadlaste kõrval on teinud suure töö Emakeele Seltsi vabatahtlikud kirjasaatjad. 2006. aastaks oli kogutud 1 748 500 sedelit ja 139 450 lehekülge keeleandmeid. Kohanimesid on kogutud 700 000, isiku- ja loomanimesid 56 700 sedelit (lähemalt vt http://www.teaduskogud.org/materjalid). Eesti Keele Instituudi dialektoloogid (Aili Univere, Salme Tanning, Helmi Viires, Mari Must, Helmi Neetar, Mart Mäger jpt) on olnud murdeainese kogumise ja uurimise peamisi jõudusid kogu Nõukogude perioodi. Koostatud on akadeemilisi tekstiköiteid ja sõnastikke, käsil on 12-köiteline "Eesti murrete sõnaraamat" (4 köidet ilmunud Mari Must Valdek Pall 19942008). Eesti murdekeelt on alates 1957 süstemaatiliselt helilindistatud ja1999 digiteeritud. Koostöös Tartu
palju juba praegu tegelikult kantavaid nimesid. Suurem osa on v�lja pakutud nendega analoogilisel alusel. Nii n�iteks on Koit, Agu, Eha jpt. juba kasutusel olevad nimed. Samalaadsetest on siin pakutud n�iteks Ilm, Tuul, Rahe, P�ev, �� jne. Kui juba Leelo, miks siis mitte ka Laul, Loits, Luule, Ilo, T�iv, Tasu, M�te, Vanne. Kui juba Lagle, Kaur jpt., siis ka P��su, Haugas, Teder, R��k, V�rvo, Viires, V�strik... Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja t�drukunimede vahel. Seet�ttu pole ka siin neid eraldi n�idatud, ehkki on selge, et m�ni nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem t�drukule. Liitnimesid on siin suhteliselt tagasihoidlikult pakutud. Kerge on vist nendega liiale minna ja maitsetusse j�uda. Nimede k��namisel tuleks alati l�htuda t�hendusest: n�nda siis mitte Pihel � Piheli, vaid ikka Pihel � Pihla, jne.
Toim. A. Haak. (= Eesti murded VIII.) Eesti Keele Instituut. Tallinn. Keem, Hella 1995. Tartumaa saja-aastaste jutud. Valimik murdetekste V. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn. Keem, Hella, Inge Käsi 2002. Võru murde tekstid. Toim. A. Sepp. (= Eesti murded VI.) Eesti Keele Instituut. Tallinn. Lonn, Varje, Ellen Niit 2002. Saarte murde tekstid. Toim. E. Juhkam. (= Eesti murded VII.) Eesti Keele Instituut. Tallinn. Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn. Norvik, Piret 2001. Käsmu randlaste jutte. Eesti Keele Instituut. Tallinn. (+ CD) Univere, Aili 1996. Idamurde tekstid. Toim. V. Pall. (= Eesti murded IV.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn. Sõnaraamatud Eesti murrete sõnaraamat, I köide. Koost. A. Haak, E. Juhkam, M. Must, M. Mäger, H. Neetar, S. Nigol, E. Niit, V. Oja, V. Pall, E. Ross, A. Univere, H. Viires. Toim. H. Neetar, E. Niit, E
Ahas oli venelaste ja oma venna peale vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp. Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima
eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poisse oleks vaja sõjas. Mõningad, nagu Tirmann, olid abroluutselt selle vastu. Arvas, et vägivaldselt ei saa kedagi saata. Suures vaidlushoos läksid kaklema Tääker ja Käämer, mis Ahasele ei meeldinud sugugi. Omakaitsesse jõudis umbes pool klassi. Ahas sinna ei läinud tal olid rahad otsas ja
osalisi, mistõttu on tema mälestused küll väärtuslikud, kuid arvestades, et Trubetsky on isiklike mälestuste koondamise monopoolselt enda kätte võtnud, soodustab see kirjelduse muutumist isikukeskseks ning subjektiivseks. Samas tuleb tunnistada, et ENSV pungi uurimine on näidanud, et kõige väärtuslikumat infot tollaste sündmuste kohta saab just nimelt 1 Trubetsky, Tõnu. 2009. Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s. Tallinn, Varrak. 2 Viires, Piret. 1999. Eesti punkluule. Tuglas-Seura: http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/Eest_punkluule.html (13.01.2013). 3 Sommer, Lauri. 2001. Haaknõela vari. Vikerkaar 2/3. 4 Trubetsky, Tõnu. 2012. Haaknõela külm helk: Eesti punk 1972-1990. Tallinn: Kunst. 3 elulooraamatustest ning isiklikest mälestustest, samuti on informatiivsed tolleaegsed ajalehe- ja ajakirjaartiklid ning arvukad intervjuud sündmuste osalistega
algul suhtusin sellesse eelarvamustega. Karl-Martin Sinijärvel on ilmunud kaheksa isiklikku luulekogumikku ja koos teiste autoritega mitmeid ühiskogumikke. Ta moodustas koos Kauksi Ülle, Valeria Räniku, Sven Kivisildniku ja Jüri Ehlvestiga kirjandusrühmituse Hirohall ning lõi ka kaasa Tartu etnofuturismi liikumise algatamises, mille nimigi on algselt tema mõte. Kirjandusuurija Piret Viires näeb Sinijärve pikas luuletajakarjääris üleminekut esimestest sürrealistlikest, futuristlikest ja rockitaustalistest luuletustest ning keeleeksperimentidest argisemate ja isiklikema luuletuste poole ehk „mässumeelt ja ajastutevahelist intertekstuaalset mängu asendab tüdimus või nostalgia”. Avangardistliku ja terava väljenduslaadi kõrval on Sinijärve paelunud ka minimalistlikud luulevormid, meeleolukirjeldused ja armastusluule. Koos teiste autoritega on ta teinud mitmeid
Lepp Loodusõpetuse referaat Tallinna 21.Kool 6.b klass Aleksandra Ruutsaar Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. .............1 Sisu............................................................................................................... ............................2-4 Luuletus......................................................................................................... ..............................5 Kokkuvõte...................................................................................................... ..............................6 Kasutatud kirjandus....................................................................
(looduse suremine). Usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla heades suhetes (kaeti neile toidulaud, nendega kõneldi, viidi tare peale ande, köeti saun). Hingedeajal elati vaikselt, hoiduti müra tekitavatest kodustest töödest, söödi tavanditoite, viideti aega jutuvestmise ja mõistatamisega. Kasutatud kirjandus Mägi, M. 2003. Eesti aastal 1200. Tallinn: Argo Troska, G; Viires, A; Karu, E; Vahtre, L; Tõnurist, I. 2007. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Piirimäe, H; Vahtre, S. 1983. Meie kaugem minevik. Tallinn: Valgus URL= http://agrt.emu.ee/pdf/1999_4_kuum.pdf, 01. märts 2014. Mandel, M. 1984. Minevikult tänapäevale. Tallinn: Eesti Raamat Loorits, O. 1990. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika Selirand, J; Tõnisson, E. 1974. Läbi aastatuhandete. Tallinn: Valgus Selirand, J. 1967
V.Tamme "Afganistan", "Tallinn põleb"). See tõi luulesse palju vulgaarsust ja kõnekeelt. Merca aga uuendas luule kirjapilti, kasutades ks asemel x, ku asemel q ja üldse kirjutas sõnu nii nagu hääldas. Samuti jõudis see ka teiste luuletajate varamusse, nt Karl-Martin Sinijärv. Praeguseks on oma tegevuse luuletajana vanad punkarid küll lõpetanud, kuid nende töö on üle võtnud uue aja tegelased nagu Batsill, Kärbes, Nahhaal, Henry Schmidt, Ämblik jne. (Viires s.a) Piret Viires:,,Punkluule tõi eesti luulesse: kõnekeelsuse, madalate kategooriate poetiseerimise, tekstide jõulisuse ja intensiivsuse, terava ühiskondliku protesti, mis haakus eriti isamaaluulega 1988-1989. aastatel, lihtsa, raiuva vormi, võõrtähtedega kirjaviisi. (Viires s.a) 15 5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID Kindlasti teavad inimesed, kui räägitakse Villu Tammest, Tõnu Trubetskyst ja Mercast,
võilelöömiseks. Lännik: On kuni 10-toobine pealt laienev väikeste kõrvade ja kaanega nõu, mida kasutati hapu- ja kohupiima, või, silkude jms. hoidmiseks ja kaasavõtmiseks. Kõikide puidust tarbeesemete nimetamine ja eraldi kirjeldamine võib olla omaette teadustöö, millest saaks ilmselt paksu raamatu. 2.2 Puidust tarbeesemete valmistamine ja meistrid Puutöö ajalugu on põhjalikult uurinud Ants Viires. Siinkohal toon üles mõningaid huvitavaid dateeringuid leitud puidust esemetest. 1430 a. oli esimesi teateid puidust pillidest. Ühte Lõuna-Saksamaa leiukohta nimetataksegi lautode hälliks. Kaks olulist põhjust selleks olid hea asukoht ja hea juurdepääs tähelepanuväärselt kvaliteetsele puidule: alpimetsades kasvasid aeglaselt sellised pillimeistrite hinnatud puuliigid nagu vaher, mänd, jugapuu, torkav kuusk, pirnipuu ja pappel. 16
Gustav Ernesaks q Kogu elu oli seotud koorijuhtide õpetamisega : 1937.aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal 1946.aastast professor. q Ernesaksa tuntuimad õpilased : Eri Klas Ira Trilljärv Jüri Variste Raivo Laikre Artur Vahter Valdar Viires Kuno Areng Uno Järvela Olev Oja Laine Karindi Tiia Loitme Silvia Mellik Harald Uibo Alo Ritsing Harald Siiak Ernesaks koos oma õpilastega Oru tänava kodus 1989.a .
haritlaskonnast kas emigreerus või olid küüditatud. Kuid vaatamata raskele olukorrale jätkus nn. passiivne vastupanu. Rahvuskultuuri edendati nii olles emigratsioonis kui ka asumisel või mujal vangilaagrites. Ärkamisaeg avaldas mõju meie rahvuskultuurile kui sellisele vaid esimesed 50 aastat. Edasi said eesti aktiivsed kultuuri-ja ühiskonnategelased juba ise hakkama rahvuskultuuri säilitamise ja edasi arendamisega. Hea näide selle väite kinnituseks on kultuuriarengu paradoks, kus Viires (Viires 2001) nimetab vana rahvakultuuri propageerimist ja levitamist moodsate industriaalsete meetodite ja kommunikatsioonivahendite abil, mis on vastuolus omaaegse otse isikult isikule ja käest kätte kanduva rahvakultuuri olemusega. Rahvakultuuri peamisteks funktsioonideks on laiade rahvahulkade aktiivne osalemine kultuuris, inimeste kunstiline eneseteostus, üldise loovuse arendamine ja elukvaliteedi tõstmine, traditsioonide hoidmine, ühistunde loomine ja kindlustamine (Kuldna).
Kui mitte füüsilisel kokkupuutel, siis vähemalt vaimsel tasandil mõistavad ka noored, et elame oma maal- Eestimaal, meil on oma keel- eesti keel, meil on omad traditsioonid ja kultuuripärimused ning see kõik voolib meile rahvusliku identiteedi. Kirjandus Dundes, Alan 2002. Kes on rahvas? Tartu: Varrak. Laugaste, E. 1986. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus. Rüütel, Ingrid 2000. Pärimus pärijale. Tartu: Rahvuslik Folkloorinõukogu. Viires, Ants 2001. Kultuur ja traditsioon. Tartu: Ilmamaa. Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist 1995. Tartu: Eesti keele instituut, Eesti Kirjandusmuuseum.
siis tanutamine, millest ma ennemalt midagi väga ei teadnud. Loodan, et referaat on lugejale huvitav ja pakub palju uut. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Karu, A. Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", 1997 2. Tedre, Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", 1973 3. Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998 4. URL http://pulmad.pokerinfo24.com/index.php/home/kosjad 5. URL http://www.pulmad.ee/node/115
see nii lihtne midagi nagu arvatakse. Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem. Eestvedaja Martin Kanemägi Martin tegeles kirjutamisega ja vanaaegsete pulmade toimumise kohta materjali. Eeskujuks kasutati raamatut ,,Eesti rahvakultuur" autorid: Erki Berg, Mall Hiiemäe, Ea Jansen, Ulla Johansen, Ott Kurs, Arved Luts, Ene Mäsak, Heldur Palli, Heiki Pärdi, Ülo Tedre, Gea Troska, Igor Tõnurist, Ülo Valk, Ants Vares, Ants Viires, Elle Vunder, Ellen Värv. Sten Bõstrov tegeles illustreerimisega ja pulma eelarvega, et kui palju midagi maksta võiks ning, et pulmad saaks saaks võimalikult odavalt ära korraldada. Kasutatud allikad: Pulmad.ee foorum, Pulmad.ee/eelarvekalk. Kokku saadi üks kord, peeti nõu meili ja telefoni kaudu.
2 Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel. (Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus 1. Berg, E.,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E. (Koost. ja toim.). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Harjumaa Muuseum . (2010).Virtuaalnäitus ,,Harjumaa mõisad" http://muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu.html, 24.11.2010 3. Heidmets, A., Saron, J., Tamjärv, M. (2002). Mõnda meist, eestlastest : Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Oomen 4. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda .Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2007 (Tartu : Greif) 5. Karilatsi aeg
3. Hasso Krull. Väikese kirjanduse määratlus. - Rmt: Katkestuse kultuur. Tallinn 1996, lk 83-97. 4. Kajar Pruul. Etnosümbolism ja etnofuturism. Teese revolutsiooniaegsest kirjandusest. - Vikerkaar 1995, nr 12, lk 58-62. 5. Kajar Pruul. Vana sajandi uued luuletajad. - Rmt. Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu luuletajaid. Tartu, 2000, lk 175-207. 6. Mart Velsker. Varemed, tasandikud, püramiidid. Uidang eesti nüüdisluules. Vikerkaar 1996, nr 3, lk 50-62 7. Piret Viires. Ääremärkusi eesti nooremale luulele. - Keel ja Kirjandus 1991, nr 12, lk 705-712. 8. Tekstid etnofuturismi kohta: (P. Viires, K. Pruul, A. Heinapuu, K. Sallamaa): http://www.suri.ee/etnofutu/texts/index.html 9. Mõttevahetus: 1990-ndad eesti kirjanduses. - - Looming 1999, nr. 9-12, 2000, nr. 1-12, 2001, nr. 1 (eriti M. Väljataga, R. Veidemann,T. Hennoste, M. Velsker, E. Annus, P. Viires). 10. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001
kloppides. Tainas sõtkuti kolmandal päeval. Et taina hapendamine kestis kolm päeva, kutsuti peenleiba ka kolmepäevaleivaks. 19. sajandi lõpus tuli pühadeleivana tarvitusele ka lihtjahust magushapu ehk hapumagus leib. See valmistati samuti keeva veega, hiljem lisati juuretis, seejärel hapendati kaks päeva. Magushapu leib levis laiemalt 20. sajandi alguses ja sai peamiselt Lääne-Eesti saartel igapäevaseks leivaks (Viires, 1995).Rukkipüülist valmistati ka magushaput leiba. Selle puhul jahu puistati algul keeva vette, jahtunult lisati juuretis, lasti 2-3 päeva hapneda ning lõpuks küpsetati 2-3 tundi. Püülijahust magushapule peenleivale mõnel pool juuretist ei lisatudki, küll aga lisati taignale nisujahu. Peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis küpsetati pühadeks rukkilinnasejahust kakkusid ja mähka (linnaseleiba), mis võis olla odra- või rukkijahust koorikuga ja linnasejahust täidisega
kümme aastat vanema abielu naise Elisa Schlesingeri vastu. Esimesed alates 1836. aastast kirjutatud jutustused olid tugevasti mõjustatud imetlusest Goethe ja Hugo loomingu vastu. 1838. aastal alustas ta romaani ,,Ühe hullu memuaarid", sellele järgnesid ,,November" ja ,,Tundekasvatus". (2) 4.1 Väärib lugemist: ,,Madame Bovary". Provintsikombed. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn 1985 ,,Tundekasvatus". Ühe noormehe lugu.Tõlkinud Paul Viires. Tallinn 1972 ,,Kolm juttu" Püha Antoniuse kiusamine. Tõlkinud Tatjana Hallap, Tiiu Kaldna, Anu Lõun (2) 4.2 Väärib vaatamist: Madame Bovary ; Madame Bovary ja tema armukesed (2) 4.3 Väärib külastamist: Musee Flaubert, Flauberti sünnimaja ja meditsiiniajalooline muuseum Rouenis, Bovary galerii Roueni lähedal. (2) 6 5. Madam Bovary loomine
–11. sajandi kultuurikihte (Jaama, 1990). Kirjalikke teateid ploomikasvatuse kohta Eestis leidub alles 16. sajandist. Nii on vanades Poola põllumajanduse revisjoniaktides kirjas, et 1590. a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal suur õuna-, kirsi- ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa inkvisitsioonist teada, et Pühalepa mõisas Hiiumaal oli 147 õunapuu ja 55 kirsipuu kõrval ka 6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18. sajandi Baltimaade põllumajanduse ülevaatest selgub, et taluaedades leidus võrdlemisi üldiselt teiste viljapuude kõrval väikesi violetseid ploome (kreeke). Nähtavasti kasvatatigi taluaedades algupäraselt kõige rohkem vähenõudlikke ja kergesti metsistuvaid kreeke (P. domestica var. insititia). Tema nimetus pärineb keskalamsaksa sõnast krēke (baltisaksa Kreke), mis etnoloog Ants Viirese järgi on arvatavasti laenatud prantsuse
ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks.
ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks.
Lisa 1. Rehielamu parempoolne ots. 18 Lisa 2. Rehielamu lauda ja kambri ots. 19 Lisa 3. Rehielamu otse vaade . 20 Lisa 4. Raspel millega tegin tappe. 21 KASUTATUD ALLIKAD Tihase, K. 1974. "Eesti talurahvaaarhitektuur ". Toimetanud R.Kull ja E. Raiet 1984 "Õigekeelsussõnaraamat". Ränk, G "Saaremaa taluehitised". Viires, G "Eesti taluehitiste uurimisest ". Moora.H " Eesti arhitektuuri ajalugu". Rehimaja. http://de.wikipedia.org/wiki/Rehi (4.03.2013). 22
keisririigi kaugust, olid Liivimaa maahärrad väga iseseisvad oma tegemistes. 14.saj haldusjaotus muutus. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Taani kuningas 1346.aastal Harju- Viru Saksa Ordule, kes andis alad omakorda Liivi ordule valitseda. (Kallas, 2010) Eestist kujunes pikaks ajaks Saksa koloonia, kus maad valitsesid Liivimaa ordu ja piiskopkondi piiskopid oma vasallidega. Ühiskondlik võim koondus väheste sakslaste kätte (A.Viires, 2004) Talupoegade olukord 1421.aastast alates oli hakatud pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Neil arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jpm. (L.Vahtre, 1993) Võõrvõimu alla minnes halvenes talupoegade seisukord järk-järgult. Kui 13-14 sajandil piirdus talupoegade kohustus maksude ja kohtusõltuvusega, kuid 15.sajandi jooksul võeti
annaabi.ee 
