10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eliisrl
Õppematerjali autor
Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
Ohvitserid Kolonel Kolonelleitnant Major Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Allohvitserid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveebel Vanemseersant Seersant Nooremsersant Sõdurid/madrused Kapral Reamees Mereväe auastmed : Admiral araabia keeles tähendab merede valitseja, emiir. Kõrgeim auaste Eesti mereväes. Viitseadmiral Kontradmiral Kommodoor Mereväekapten Kaptenleitnant Kaptenmajor Vanemleitnant Leitnant Nooremleitnant Lipnik Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveebel Vanemmaat Maat Nooremmaat Vanemmadrus Madrus madalaim auaste
Kaits e väe auas tme d Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Jõgeva NK ja KT Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele - väeosa ülem - sõduritele Jõgeva NK ja KT Auastmed jagunevad maaväe, õhuväe (samased maaväe auastmetega) ja mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits e rid
kool Anna Nuga 11.klass SCOUTSPATALJON Referaat Pommiauk 2018 Sissejuhatus Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Scoutspataljon koosneb elukutselistest kaitseväelastest ja asub Paldiskis. Scoutspataljon kaitseb vajadusel Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast ja demokraatlikku riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti piires. Scoutspataljon on valmis osalema NATO, ELi ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega. Samuti täita ka BALTBAT-I Eesti-poolseid kohustusi. Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918
Viru üksik jalaväepataljon 1. Väeosa loomine. Asutati 06.12.1917. I formeerimine: kapten Hendrik Vahtramäe asus 1. eesti diviisi ülema kohusetäitja alampolkovnik J. Sootsi ja brigaadiülema, alampolkovnik A. Tõnissoni käsul 6. detsembril 1917. aastal Rakveres formeerima 4. jalaväerügemendi eelkäijat – 4. eesti polku. II formeerimine: Saksa okupatsiooni lõppedes nimetas Eesti Vabariigi esimene sõjaminister, kindralmajor Andres Larka Eesti diviisi ülemaks Aleksander Tõnissoni, kes saatis 1918. aasta 21. novembril kolonel Aleksander Seimani taastama 4. eesti polku asukohaga Narvas. 2.Osalus vabadus sõjas 28. novembril võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku. Pärast Narva mahajätmist taandus 4. rügement viivitusvõitlust pidades läände. 4. jaanuaril 1919, mil 4. rügemendi allüksused olid edukalt
21. juunil tuli käsk relvad ära anda. See ei toimunud rahumeelselt. Hilisõhtul toimus tulevahetus, milles hukkus arvatavasti üks Sidepataljoni võitleja ning erinevate andmete kohaselt kuni 10 punaarmeelast. Oli ka haavatuid. Tulevahetus lõppes kahes keeles peetud läbirääkimiste tulemusena, mida viis läbi sõjaminister Rotberg. Kogu vahejuhtum vaikiti maha, sest maailmale pidi jääma mulje rahulikust riigipöördest. 30.09-25.12.1940 formeeriti väeosa ümber, ja see kuulus Punaarmee Eesti 22. territoriaalkorpuse koosseisu ning tegi kaasa 1941. a. ränga taandumise. Taasmoodustati Eesti kaitsejõudude sideüksus Peastaabi Sidekompanii näol, mis asus Kosel ning kuhu kuulusid 22 ajateenijat. 29. oktoobril 1993 taasmoodustati Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega Üksik- sidepataljon. Väeosa ülemaks määrati kolonelleitnant E.Luhaväli. Samal ajal võeti üle "mäekasarmud", mille olukord peale Nõukogude armee lahkumist oli pehmelt öeldes halb. 21.11
Mobilisatsioon ja värbamine. Eestlaste sunniviisiline (Punaarmee puhul) või näiliselt vabatahtlik (Eesti Leegioni ja Waffen- SS-i puhu) mobiliseerimine või värbimine Euroopat ümber jagavate sakslaste ja venelaste omavahelisse jõukatsumisse Teise maailmasõja laienedes toimus 1941. 1944. aastal mitmes etapis ning erinevate stsenaariumite järgi. Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude asjakohaste tõsiasjade ja seisukohavõttudega ning Julius Made isiklike läbielamistega, saab kokku panna ülevaatliku pildi eestalste alatust integreerimisest kahe suurriigi omavahelisse võitlusesse. jaanuari 1939. aasta seisuga oli Eestis 1 133 917 elanikku
Sissejuhatus Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid