Eesti pulmatraditsioonid (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Eesti pulmakombed

Värska Gümnaasium Mark Kostõgov EESTI PULMATRADITSIOONID Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 Kosjad........................................................................................................................

Perekonnaõpetus

14

doc

Eesti pulmatraditsioonid

Kooli nimi PULMATRADITSIOONID EESTIS Referaat Juhendaja: <õpetja nimi> 2010  PULMATRADITSIOONID EESTIS Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1 Abielu.......................................................................................................................................4 1.1 Kriisiaegsetest abieludest..............

Perekonnaõpetus

6

doc

Pulmad

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond nimi Pealkiri: Pulmad Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sissejuhatus: Tänapäevapulmad kestavad vaevu kaks päeva ja on traditsiooni vaesed. Valisime selle teema selle pärast, et selle kohta on materjali ja selle töö tegemine tuleb meile kunagi kasuks, selle pärast kunagi peame ise abielluma ja siis on umbkaudu teada mis sugune eelarve peaks olema ja kuidas pulm korralikult käima tõmmata ning lõbusalt ära lõpetada ning, et see pulm oleks mitmekümneks aastatks meeldejääv. Pulma eelarveks on 60 500 kr. Külalisi on kokku 60. Pulmakleit ja ülikond läheb maksma umbes 2000- 3000 k

Perekonna õpetus

7

docx

Eesti rahva pulmakombed

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Eesti rahva pulmakombed Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka

Arenguõpetus

4

docx

Eesti pulma kombed

jagama. Pulma lõpp Pulma lõpp oli tarditsiooniline ja külalised pidid sellest ise aru saama. Kui lauale toodi kapsasupp või kapsad ja liha enam ei antud, oli õige aeg hakata minema. Selleks korraks mindi küll laiali. Aga nii nagu pulmad algasid pikalt eeskosjadega ja kosjadega, nii ei saanud neid ka järsult lõpetada. Järgmisel pühapäeval või nädal peale pulmi peeti järelpulmi. Kasutatud kirjandus Vilve Kalits, P.S 1988. Eesti pulmad: Traditsioon ja Nüüdisaeg, Tallinn Eesti raamat Piret Õunapuu, P.S 2003. Eesti pulm, Tänapäev http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Eluring/Pulmad

Eesti rahvakultuur

6

doc

Pulma kombed

Ka pulmakülaliste arv sõltus suuresti perekonna rikkusest: mõnekümnest inimesest kuni sajani. Pulmade suuruse ja tähtsuse mõõdupuuks oli hobuste arv pulmarongis. Kõige ees sõitis pruutpaar, kutsariks isamees. Nende järel peiupoisid pruuttüdrukutega, siis pruudi ja peigmehe vanemad ning rongi lõpus muu pulmarahvas. Pruutpaari hobuse look oli punutud värviliste lintidega. Aiste küljes kõlisesid kellad. Samas ei olnud pulmapeo korraldamine kõigile eesti talupoegadele jõukohane, siis abistasid neid sugulased ning ka naabrid, kogudes annetusi veimede jaoks, täites pulmakotti pulma kaasaviidavate toiduainetega ning tehes kinke noorpaarile. Veimed olid mitmesugused "nägusad" kingitused oma uutele sugulastele. Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi koguma, nii et "tütar põlve kõrgune, veimevakk vaksa kõrgune". Enne pulmi hakati hoogsalt veimi valmistama, traditsiooniliselt käisid siis külatüdrukud pruuti abistamas.

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Abielutraditsioonid Eestis

Abiellu traditsioonid Eestis Elizabeth Grünbaum Pulmad on olnud tähtsaks sündmuseks inimkonna seas juba varasest ajast, nii ka eestlastel. Koos abieluga käisid käsikäes ka arvukad pulmatraditsioonid. Nende tähtsus on küll ajaga kõvasti langenud, kuid leidub ka inimesi, kes peavad neist praegugi lugu. Õnne- ja viljakusrituaalid sisendasid paarile usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu

Perekonnaõpetus

5

docx

Eesti pulm ennemuiste

Eesti pulm ennemuiste Eesti pulm ennemuiste Me ei saa iial teadma, mis ajendas ennemuiste eestlasi abielluma. Oli see armastus? Või vajadus oma sugu jätkata? Kuid pulmi peeti ja nende jaoks olid välja kujunenud oma kindlad etapid ja traditsioonid, mida hoolega läbiti. Kui noored said täiskasvanuks ­ seda aega on raske määratleda, seostub üldiselt leeriskäimisega ­ muutus vastassugupoolega suhtlemine keerulisemaks. Ei tohtinud enam

Ajalugu

Kommentaarid (0)