''Nimed marmortahvlil'' kokkuvõte (0)

Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist , teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp , mille peale muidugi Käämer arvas , et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas . Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poisse oleks vaja sõjas. Mõningad, nagu Tirmann, olid abroluutselt selle vastu. Arvas, et vägivaldselt ei saa kedagi saata. Suures vaidlushoos läksid kaklema Tääker ja Käämer, mis Ahasele ei meeldinud sugugi . Omakaitsesse jõudis umbes pool klassi. Ahas sinna ei läinud tal olid rahad otsas ja kõht kannatas tohutu nälga, samuti oli tal sees ka tugev kartus . Kuid siis saabus teada, inglased olid siiski jõudnud ning Tallinnlaste tuju läks paremaks. Igalpool oli kuulda suutükivägede kõmmutamist, mis tuli justkui aina lähemale ja lähemale. Paljud inimesed tahtsid linnast lahkuda, kuid saadi teada, et rongi ei tulegi. Ahasel soovitati koolimütsiga mitte ringi käia öösel toimunud mässude pärast. Jaama jõudis Käämer, kes kutsus Ahast staapi eestlaste vastu võitlema. Ahas polnud muidugi nõus ja läks hoopis Viljandisse koos ohvitseri ja mingi mehega. Tee peal nägid nad tühjaks riisutud talusid(vene valgekaartlaste poolt). Ühest talust nad siiski said priiküüdi Viljandisse. Sel ajal võeti kinni ka 2 enamlaste laeva(Spastok ja Avtroil) ja kingiti eestile, jõulude ajal saabusid ka soome vabatahtlikud. Tallinnas juhtis töörahva liikumist Viktor Kingissepp. vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist. Tapa purustati soomusrongide poolt. Sel hetkel hakkas Ahas juba mõtlema samuti liitumisest sõjaväega. Lõpuks seadiski ta oma sammud sõprade juurde, tütarlaste gümnaasiumisse. Kõik olid õnnelikud teda nähes ja ka Ahas oli rõõmus, et saab olla koos sõpradega. Tingimused polnud seal just 5+ , sest kohekohe avastati sealt täid. Ahas sai kohe ka ameti- sidepidaja. Mõned päevad hiljem seati valmis reed ja mindi võrtsjärve poole. Käsper piilus Sadukülla, kuid sealgi polnud punastest veel jälgegi. Ahasel oli uue olukorraga tohutult raske harjuda, ta mõtles pidevalt miljoneid mõtteit. Ta oli ennem tapnud vaid kassipoegi, kuidas ta suudaks nüüd inimese kallale minna. Esimestel rindepäevadel ei juhtunud mitte midagi olulist. Sangla mõis oli okupeeritud. Neil juhtus ka kummaline valehäire, mis ehmatas üsna paljusid. Nimelt arvati, et nende oma kokk on sissetunginud punane. Hiljem aga mindi vaatama Rannu mõisa, seal oli suur raamatuhunnik, kuid endine kirjandushuvi oli Ahasele kriipsupealt kadunud. Kuid siis hakkas pihta paugutamine, mehed olid metsas, jooksid kohmetult(nad olid ju tegelikult kõigest 7.klassi poisid). Miljon ei jõudnud nendele oma kehakaalu tõttu eriti järgi. Nad tegid ka valesti, selle asemel et joosta vaenlaste vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja (surnud tantsivad-haha). Kuid metsast tuli u. 5 ratsanikku, need olid enamlased . Metsast leiti ka väga vajalik asi- kuulipilduja . Heitulus tündajate ja kaitsjate vahel jätkus tunde, kuid läti polgu pealtund ei raugenud. Ahas tappis lõpuks ka oma paljaste kätega ühe mehe. Kõik olid imestunud. Juhtus aga nii, et punased tahtsid igaljuhul nüüd Tartist enda alla võtta ja mehed olid sunnitud ära kolima Rannu mõisa. Toimusid mitmed lahingud kuulipildujatega. Miljan suri, sest ta komistas jää peal ja sai kuulipildujaga pihta. Eestlaste kuulipilduja läks taas rikki. Suri ka nende hobune(ruun) ja nende pidid kuulipildujat ise järele veeretama. Saadi kätte mitmed hiinlased(viidi tagavararoodusse). Ahasel ja Käsperil tekkisid ka ühised poliitilised maailmavaated. Järsult tuli salk punaseid, kes tapsid Käsperi. Ahas sai rühmaülemaks. Hummuli mägedes oli tõsisem kokkupõrge, vaenlased olid tugevamad seekord. Kuid lõpuks vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata (tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile.
1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated?
Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust — ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist . Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap .
2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida?
Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha.
3) Millisest otsusest teatab Ahas oma isale ?
Ahas teatab oma isale, et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu. isa oli tal kommunismimeelne.
4)Missugune oli poiste sõjavarustus? Kuidas seda saadi?
Poiste sõdurivarustus oli nigel, riik andis neile ainult mingi raskestikäsitletava püssi ja kiivri ning neil oli isegi vähe sooje riideid , kuid hiljem lahingutes nad hakkasid ohvrite laipadelt võtma riideid ja varustust.
5)Kuidas käituvad poisid oma esimeses lahingus?
Esimeses lahingus poisid hakkavad kartma ja jooksevad ära(ahas eesotsas), hiljem selgub et nad põgenesid asjata ning venelased olid ka just samal ajal põgenenud
6)Mida tegid punased vangidega, mida nad tegid Tartus ja Rakveres ?
Punased tapsid vange tartus ja rakveres
7)Kuidas muudab sõda inimest?
Sõjaolukord toob inimeses esile palju kaalutlusi ja arutlusi iseendaga , huvitud ümbritsevast keskkonnast rohkem, üritad valida õiged pooled. Teed palju tööd endaga. Romaanis on kujutatud koolipoiste muutumist sõjas, algul surmahirmu tundnud poisid ja seetõttu sõda jälestanud noortes ärkab aegamööda tapakirg.
8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil?
Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile.
9)Mis ajajärku kujutab antud romaan?
Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel . Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel
10) Kes on patsifist ?
patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha vägivalda kasutada

• Ahas Henn - Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis.
  
• Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus.
  
• Käsper- hästi riides , roosatava näoga ja alati heatujuline.
  
• Viires- pikk, kuivetu ja kogelev.
  
• Tääker- kõige kogukam klassikaaslane.
  
• Konsap- pikk, klassi parim sportlane.
  
• Mugur- heleda häälega.
  
• Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes.
  
• Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat.
  
• Teeäär- teda kutsuti Jossiks.
  
• Kohlapuu- klassi parim matemaatik , lühike ja priske.
  
• Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada.
  
• Nika Ahas- Henn Ahase isa.
  
• Reinok- pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss.