Sküütide kunst (0)

Sküüdid
Anu Viires ja Sigrid Väli
Sküüdid
8.-3.saj.e.Kr. elavad iraani keeli vahelisel
kõnelevad sküüdid Doni ja Doonau stepi-
ja metsastepiala ning Krimmi steppides.
Asustasid antiikajal laialdasi alasid
umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa,
Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.
Scythia- Sküütia
Pärinevad Pärsiast kus nad levisid
steppidesse 1. aastatuhande algul e.Kr.
Nad jagunevad maaharijaiks - Dnepri jõest
läänes ja rändrahvaks-Dneprist idas.(on
ka veel kündjad- ja kunglikud sküüdid).
Tunnevad rauda, valmistavad sellest tööriistu
ja relvi.
Kreeklastelt saadi väärismetalli, relvi,
keraamikat, kalleid kangaid ja veini, mida
joodi lahjendamata
Väärismetallist nõusid ja ehteid kaunistati
loomamotiividega ja stiliseeritud portreedega
Põhilised relvad vibu nooltega, mõõk, kilp ja
piik.
Elu/pildid amforatel on väga realistlikult
tehtud.
Põdra kujuline kuldnaast,kilbiehe. 4.saj.
Elektronvaas stseenidega sküütide elust .
Kuldfiliaal
Kuldkamm sküütide võitlussteenidega
Ehted
Nõud ja muud, mida pandi hauda
kaasa.
Saitapharnese Tiaara
Kullast tiaara oli tellitud Harkovi professori
juubeliks.
Selle kõrgus on 18 cm ja kaal 433 grammi ja
oli valmistatud kullast, peenelt valmistatud.
Oli sküüdi kuninga Saitapharnese kuldtiaara.
Saitapharnese tiaara
Kuldkamm
Kõige silmapaistvam leid mis kurgaanidest on
leitud oli kuninga päitsis lebanud kuldkamm.
Kamm kaalub 294 grammi, selle kõrgus on
12,3 sentimeetrit ja laius on 10,2 sentimeetrit.
Kammil on 19 pikka neljakandilist piid, mis on
ühendatud lamavate lõvifiguuridega
kaunistatud liistuga.
Elasid kahte või kolme ossa jaotatud
vildiga kaetud kibitkades
(kummivanker, rändelamu), mis
asetsesid nelja- või kuuerattalistel
alustel
Kibitka - katusega saan.
Välimus sküütidel: pikad juuksed ja
habemed, kaftanid ja kottpüksid, pehmeid
saapaid nim. tsuvjakkideks.
Vaasidel on alati mingi süzee.
Kurgaanid on kalmed, mis on maast
enamasti üsnagi kõrgel. Näiteks
Tsertomlõk oli 12 meetrit kõrge
maapinnast.
Tsertomlõki kurgaan, 12 m.
Tähtsamad ja suuremad kurgaanid :
Tolstoja kalme, Tsertomlõk, Haimanovi
kalme, Viis venda, Kul-Oba, Solohha,
Kelermes.
Enamasti olid kurgaanid keeruka
süsteemiga, palju käikke, labürinte jm.
Kurgaanidesse pandi surnutele kaasa
erinevaid asju, olenes kelle hadu see on.
Näiteks sõdalase hauda pandi mõõk, vibu,
ja nooled, ning ka soomusrüü osi.
Sõjariistad
Tüüpilised europiidid, mehed kandsid pikki
pükse, mis topiti pehmetesse
poolkõrgetesse saabastesse, ja lühikest
piht- või pikka pealiskuube vöötatuna
nahkvööga. Naistel oli seljas kleit, mille
peal käisteta mantel.
Hobune-tähtsaim koduloom: väikest
kasvu, kõrgus 130-140 sentimeetrit.
Sküüdid ei püstitanud oma jumaltele
kodasid
Austasid peamiselt Hestiat, Zeusi ,Ged
(Gaia) ja Arest, kellele ainsana ehitati
igasse maakonda ebatavaline pühamu:
suur haokubude riit , mille peal seisis
jumala sümbolina vana rauast mõõk.
Ka ohverdati jumalate auks, ohverdamisel
valati ohvri pea veiniga üle ning seejärel
lõigati kõri anuma kohal läbi. Surnul lõigati
parem õlg koos parema käega keha
küljest lahti ning visati kõrgele õhku. Need
jäid sinna, kuhu kukkusid, kuni kõdunesid.
Joodi oma esimese vaenlase verd.
Kõige kurjemate vaenlaste koljudest tehti
ka jooginõusid.
Leitud on rohkesti peremärke tamgasid,
mida on peetud ka päris kirjaks
Usund ja mütoloogia olid arhailisemad kui
naabruse hinduism ja zoroastrism, palvleti
ülemjumal Tabitit ja tulejumal Agnit.
Sküüdi kultuurimõjud ulatusid kuni Hiinani,
kuid Sküütiat ja sküüte on alates hilisantiigist
kuni kaasajani mainitud ka piltlikult
barbaarsuse ja metsikuse kehastajatena.
339. aastal e.Kr taandus sküütide kultuur
osaliselt keltide ja sarmaatidele.
Sküüdi päritolu on legendides või
hüpoteesides oletatud ka anglosakside,
kasahhide, jakuutide, pustude, piktide,
türklaste jt puhul.