Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimed marmortahvlil (0)

1 Hindamata
Punktid




Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul 
kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna 
trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. 
jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, 
sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus 
Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi 
liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli 
silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, 
et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et buržuide linnajagu ju. Ta trügis tahvli 
juurde teadet lugema. See lugemine ärritas teda veelgi. Mõne saja inimesega ei tehta sõjas 
ju midagi. Peagi liitus nendega kolmaski klassikaalane Käsper. Poisid teatasid ka talle, et 
mobilisatsioon on kuulutatud. Käsper aga teadis seda, sest ta  oli ise öösel neid teateid 
kleepinud. Käämer tundus lausa vihane olevat sellepärast. Käsper oli vihane, kui kuulis, et 
tööliste rajoonis on teated maha kisutud. Ta nimetas seda rajooni ka vaeste rajooniks, see 
viis sõbrad peaaegu natipidi kokku. Käämer ütles Käsperile, et mis sul saksal viga, teid ju 
peab kaitsma teie ei pea sõtta minema. Edasi kooli minnes oli Käsperi ja Käämeri vahel 
tuline arutelu. Vaidlemine vaidlemise otsa. Ahas aga jalutas vaikides kaasa ega öelnud 
sõnagi vahel. Ahas arvas, et üks klassivend on tal äge kommunist ja teine tuline rahvuslane. 
Peale vaidlust pöördusid poisid ka Ahase poole, aga see ei teadnud kummast rääkida. Ei 
tahtnud sõprust rikkuda. Oma hinges aga oli ta rohkem Käämeri poolel, sest Käämer toetas 
kommunismi. Ahase vendki on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja 
punakaartlane. Vennad hoolisid üksteisest alati väga. Punakaartlasena aga oli vend 
Venemaale aetud ja nüüd kui punased ründama pidid lootis Ahas oma venda näha. Kui 
punased võidavad hakkab Eesti kehtima sotsialistlik kord. Ühel pühapäeval kui Ahas koos 
Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) 
peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini-must-valget lippu. Saksa 
ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama. Ühingud 
hakkasid tegutsema põrandaalustel. Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta 
riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on 
valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn 
armee. Tuli kuidagi ka relvad saada. Kui Ahas ja Käsper koosolekult tulid nägid nad 
vahimajakeses kuulipildujat ja varastasid selle. Ahas oli venelaste ja oma venna peale 
vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil 
koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti 
lipp. Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade 
leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). 
Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et 
inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja 
rääkis ka sellest, et inglased ei tule. Koridoris tekkis suur vaidlus, et kas soomlased tulevad 
appi. Selle kisa peale ilmus direktor ja nõudis seletust, miks palvusel ei viibita. Käämer ütles, 
et põhimõtte pärast. Direktor pani ta nurka tunni alguseni. Tunniski ei õpitud edasi vaid 
räägiti poliitilisi jutte. Õhtul toimus ka koosolek, et värvata vabatahtlike sõdima. Ahas ei 
plaaninud algul minna aga kuna Käämer talle järgi tuli läks ta ikka koosolekult. Kohale 
jõudes märkasid nad saalis tohutut elevust. Koosolekul arutati et valitsusel pole raha ja 
kaitset on vaja. Kuperjanovgi oli kohal ja tahtis mehi väkke. Hiljem kooliski käis kibe vaidlus 
selle üle, kas minna sõdima või mitte. Kohati läks ka kakluseks ning Tääker viskas Käämeri 


klassist välja. Ahasele see ei meeldinud ja ka tema lahkus sealt, sest klass ei palunud 
vabandust Käämerilt. Hiljem kuulis Ahas et väga vähesed oli tema klassist omakaitsesse 
astunud. Edaspidi oli Ahasel ja Käämeril päris igav, sest kool pandi kinni ja sõbrad sõitsid 
maale. Mõni õhtu käis Ahas Käämeri juures kaarti vaatamas. Käämer oli seal punaste 
sissetungid ära märgistanud.Ühel hommikul kui Ahas välja läks oli linnatänav nii tühi. 
Käämer oli ka kuhugi kadunud. Kui Ahas rongijaama läks ütles üks mees talle, et koolimütsi 
peast võtaks. Ahas ei saanud sellest aru. Hiljem kui öeldut uuesti korrati seletati talle et 
koolipoisid olid tule avanud. Ega nad kaua seal rääkida ei saanudki sest juba tulidki punased 
jaama hoonesse neid kinni võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer 
kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones 
viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus 
eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmt ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja 
revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul 
Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. 
Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata. Nad peatusid üksiku maja 
juures, ukse avas väike väeti vanamees. Lubas nad enda juurde põrandale magama. Ise 
veel kurtes kui vilets kõik on . järgmine päev rändasid mehed edasi, et kusagilt küüti saada. 
Ükskõik kuhu nad ka sisse astusid ei saadud midagi sest Balahhovitš oli oma rügemendiga 
üle käinud. Toit oli minema tassitud ja loomadki ning samuti vägistati naisi. Kui nad teel 
edasi kõndisid kuulsid na kisa. Ohvitser läks ligi ja päästis peremehe ja –naise rüüstajate 
käest. Ohvitser lasi ühe mehe isegi maha. Peagi tuli ratsavägi, sest teised mehed olid kohe 
kaebama läinud. Ohvitser oli kõrgema astmega ja teda austati, siis veel eriti kui kuuldi 
millega omamehed hakkama olid saanud 
Nimed marmortahvlil #1 Nimed marmortahvlil #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mrBladez Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nimed Marmortahvlil
12
doc

Nimed Marmortahvlil

Ütles et teile on nüüd priikool ja õppeabinõud kooli poolt. See käis kõigi kohta kes olid õppursõdurid. Ahas tahtis näha ka oma klassi. Kui ta klassi uksest sisse vaatas tundus seal kõik nii tuttav ja samas nii tühi. Tindipotid olid laual ja langenud sõprade pottidesse olid kooliõed pannud lilli. Nad lubasid neid panna aastalõpuni. Seal nägi Ahas ka seda, et Kohlapuu tindipotis on lill. Ta sai aru et ka tema on langenud. Direktor ütles et varsti lõigatakse poiste nimed igavesti kooliseinale marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga mõtles et nendele on aga need lõigatud juba südamesse....Tääkidega.... Ta meenutas veel viimaseks Käsperi ütlust: " Veel raskem võitlus seisab ehk ees.

Eesti keel
NIMED MARMORTAHVLIL
12
doc

NIMED MARMORTAHVLIL

Ütles et teile on nüüd priikool ja õppeabinõud kooli poolt. See käis kõigi kohta kes olid õppursõdurid. Ahas tahtis näha ka oma klassi. Kui ta klassi uksest sisse vaatas tundus seal kõik nii tuttav ja samas nii tühi. Tindipotid olid laual ja langenud sõprade pottidesse olid kooliõed pannud lilli. Nad lubasid neid panna aastalõpuni. Seal nägi Ahas ka seda, et Kohlapuu tindipotis on lill. Ta sai aru et ka tema on langenud. Direktor ütles et varsti lõigatakse poiste nimed igavesti kooliseinale marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga mõtles et nendele on aga need lõigatud juba südamesse....Tääkidega.... Ta meenutas veel viimaseks Käsperi ütlust: " Veel raskem võitlus seisab ehk ees.

Eesti keel
Kas film või raamat
2
docx

Kas film või raamat?

Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid raekoj

Kategoriseerimata
Lugemistöö Nimed marmortahvlil
2
docx

Lugemistöö Nimed marmortahvlil

Lugemistöö "Nimed marmortahvlil" A. Kivikas 1. Millise linna ja kooli poistest romaan jutustab? Tartu Kommertskooli 7. klassi poistest. 2. Milline oli Enn Ahase päritolu ja kuidas see mõjutas tema arusaamasid? Ta oli pärit vaesest maaperest. Tema perekond oli pigem punaste poolt. Arvates, et venelaste võidu korral saavad nad endale päris maad mida harida. Maa abil suurest vaesusest välja tulla. Hennu vend sõdis punaste poolel. Seetõttu oli Henn pidevalt sisemiselt konfliktis. Ta oli ise ühtlpoolt rahvuslane ja teistpidi sotsialisi pooldaja. Eelkõige aga patsifist (sõja vastane). 3. Milliseid poliitilisi vaateid esindasid klassikoosolekul Käämer ja Viires, milliseid Käsper ja Tääker? Ava, selgita konflikti. Käämer ja Viire olid kommunistlike vaadetega, Käsper ja Tääker aga rahvuslased. Klassikoosolekul arutati terve klassi astumist omakaitsesse. Käämer ei olnud sellega kõvahäälselt nõus ja poiste vahel tekkis konflikt. Osad poisid olid punaste poolt,

9.klass
-Nimed marmortahvlil- kokkuvõte
3
docx

''Nimed marmortahvlil'' kokkuvõte

punaseid, kes tapsid Käsperi. Ahas sai rühmaülemaks. Hummuli mägedes oli tõsisem kokkupõrge, vaenlased olid tugevamad seekord. Kuid lõpuks vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata(tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. 1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida?

Kirjandus
Nimed marmortahvlil
2
doc

Nimed marmortahvlil

Nüüd, kus sõda oli lõppenud, sai ta minna tagasi Tartu ja hakata uuesti koolis käima. Jõudes koju, nägi ta, et kõik ta toas on endisel kohal, midagi ei olnud muutunud. Perenaine tõi talle vahepeal vennalt saabunud ümbriku, milles oli ühes kirjaga ka raha. Selle raha otsustas Ahas saata postiga oma vanematele. Nüüd läks ta koolimajja ja märkas, et ka seal oli kõik endine, v.a. Langenud kaaslaste tindipotidessse asetatud lillekimbud. Direktor lausus, et langenute nimed lõigatakse kooliseintele marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga teadis, et neile on need lõigatud südamesse...Täägiga...

Kirjandus
Nimed marmortahvlil-kokkuvõte
2
docx

"Nimed marmortahvlil" kokkuvõte

Ahas sai rühmaülemaks. Hummuli mägedes oli tõsisem kokkupõrge, vaenlased olid tugevamad seekord. Kuid lõpuks vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata(tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. Ahas oli küll vigastatud, kuid ta sai sõjaväkke tagasi. Ta kaitses oma riiki nüüd mitte püssiga, vaid sulega. See oli talle tähtis. Ahase ülesandeks oli muuseas pidada pataljoni väejooksikute nimekirja ja koostada päevakäskude projekte. Vabariik aga päästeti jälle, landesveet purustati(Valkas). Ka Ahas oleks tahtnud minna koos Tääkeri ja sõpradega lahingusse. Ahas kirjutas raamatuid, mis avaldusid. Nt "Kui rukkilill õitseb"

Kirjandus
Nimed marmortahvlil kokkuvõte
2
odt

Nimed marmortahvlil kokkuvõte

Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Esimene osa 1. Teose peategelaseks oli Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane Henn Ahas. 2. Teose sündmused algasid 1918. aasta detsembris seoses mobilisatsiooni välja kuulutamisega. 3. Henn Ahase sõpradeks olid Käämer ja Käsper. Mõlemad sõbrad suhtusid Eesti riiki erinevalt ning mõlemal oli oma kindel arvamus asja kohta. Käämer pooldas rohkem venelaste võimu ning punaarmeed ja ka selle tulekut Eestisse. Käsperi mõttemaailm erines Käämeri omast märgatavalt. Käämer pooldas rohkem iseseisvat Eestit ning Eesti Vabariigi arengut. Käsperi arvamus ning mõttemaailm ühtis enamjaolt ka teiste noortega. 4. Henn Ahasel polnud kindlat seisukohta. Teda mõjutasid kõige enam tema sõbrad ja seltskond kellega ta suhtles ning läbi käis. See oli ka üks põhjustest miks just Henn Ahas hakkas selles k?

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun