Teadus ja kultuur 50- 80ndad
Kunstid ENVS-s
Eesti kunst 50-80ndad
Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes
1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja
Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama
1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud
1980.a sai väga populaarseks plakatikunst
Maalikunstnikud
Ilmar Malin
● Olev Subbi
Elmar Kits
● Henn Roode
Aleksander Vardi
● Valdur Ohakas
Valve Janov
● Evald Okas
Ülo Sooster
● Artur Rinne
Günther Reindorff
● Heldur Viires
Ilmar Malin (1924-1994)
● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik
● Lõpetas Eesti Riikliku Kunsti nstituudi
● Ta vi bis kuni 1948.a Siberis vangilaagris,
kuna võitles Saksa sõjaväes
http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg
“Laps emaga” (1957)
http://www.e-kunstisalong.ee/images/malin_laps_emaga.jpg
“Puhkekodus” ( 1959 )
6. 8. 8. 9. 9. 11. 10. 2. 13. 14. 17. 18. 19. 20. 1. 22. 3. 24 26. 25. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. . 47. 48. 49. 50. 51. 52. 54. 53. 55. 56. 57 58. 57. 59. 60. 61. 62. 63. 65. 64. 66. 68 . 67. 69. 70. 71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. Karja kiriku lõunaportaali Kolgata-reljeef. 2. Ber
10 kunstiteost, mis mõjutasid maailmakultuuri 20.sajandil Koostaja: 1900-1910.a. kunstiteosed. Kristjan Raud (1865-1943) o Kristjan Raud kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. o Ta alustas õpinguid 1893. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias. o Kristjan Raud oli ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. ”Puhkus rännakul”. 1905 ”Inimene ja öö” söejoonistus 1907-1909 1911-1920.a. kunstiteosed. Ants Laikmaa /Hans Laipman (1866-1943) o Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. o Maalikunsti õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias. o Akadeemia jäi lõpetamata, vähese huvi tõttu. Laikmaa huvitus rohkem kunsti- ja seltsielust. "Itaalia poisike". 1911 Carl Robert Jakobsoni portree. 1920 1921-1930.a. kunstiteosed. Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) o N.V.Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja
Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM). Aastast 1958 ilmnes vormiuuendustaotlusi, sealhulgas sürrealismi (Mõtted mustast seast, TKM ) ja kubistlikku vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult
kunstimuuseumis,“ Näitusekataloog 4. oktoober 2002, Tallinn: Mart Lepp. 17 Jan Kõrva. „Ülo Sooster,“ Kuriste haridusseltsi kodulehekülg, https://www.kuriste.ee/ulo-sooster/ (18.05.2021) Sooster, koos enda ümber koondunud kunstnike seltskonnaga Moskvas, määratles end kui vaba meest mitte eriti vabal maal. Sellest vabaduseihast tingituna hakati uurima neid nähtusi, millest neid oli ilma jäetud. Sooster suunas kaaslasi mõtlema, et kunst ei pea peegeldama reaalsust vaid väljendama olemust ja mõtet.18 Vaimse liidrina juhtis Sooster vene undergroundi ning kujunes üheks sürrealismi pioneeriks vene kunstis.19 Moskva seltskonnaelu kõrvalt käis Sooster ka aeg ajalt Eestis vanadel sõpradel külas ning ärgitas neidki suuremalt ning julgemalt moodsale kunstile lähenema. 20 Ta julgustas sõpru tegema miskit suurt ja võimast ning vähem keskenduma pisiasjadele. Sooster oli Tartu
Kunst iseseisvas Eestis 1919-1940 Koostaja: Tallinn 2011 Kujutav kunst 1919. aasta juulis, kui Vabadyssõja lahingud alles käisid, korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnistas noor riik kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. See näitus andis ülevaate eesti rahvusliku kunsti arengust alates Kölerist ja Weizenbergist, kuid aukoht oli antud sellistele "Noor-Eesti" ajajärgu kunstnikele nagu N.Triik, K.Raud, A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort.
Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater......................................................................................
Russalka-1906 püstitatud samanimelise sõjalaeva mälestusmärgiks,mis uppus Soome lahte.Adamsoni suurimaks teoseks näis kujunevat Romanovite dünastia 300 a juubeli jaoks monument,kuid revolutsioon likvideeris tellija 1917 aastal ning see lõpetas ka Adamsoni karjääri Venemaal.Eestis telliti temalt Vabadussõjas langenute auks mälestusmonumente.Hoolimata muutunud tellijast jäi Admason kindlaks oma pateetilisele ja ülekuhjatud maalilisele stiilile. Pilet3. 2.19.-20.sajandi vahetuse kunst Eestis. Sajandi vahetus oli murranguline periood ka Eesti kunstiajaloos,kuid sisu oli teistsugune.Realism polnud veel täielikult välja arenenud,impressionismist rääkimata.Murranguliseks võib pidada seda,et lõpuks ometi suudeti välja rabeleda ühekülgsest Düsseldorfi ja Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning märgata muutusi Euroopa kunstis.Teiseks oluliseks faktoriks oli baltsisaksa kunstielust eraldiseisva eesti kunstielu tekkimine
· E. Viiralt ·üks tuntuimaid eesti kunstnikke maailmas esimene silmapaistev graafik ·valdas meisterlikult mitmeid graafikatehnikaid ·tunnustus katkes II Msga ·hinnatud 1930ndate looming · ''Põrgu'', ''Kabaree'', Naised silindritega'', ''Absindijoojad'', ''Viljandi maastik tammega'' · 1920. alguses mitu erinevat kunstiorganisatsiooni: · ''Pallas'' · ''Eesti kujutavate kunstnike keskühing'' Tallinnas'' · ''Eesti Kunstnikkude Ryhm'' · geomeetriline kunst, kubismist lähtuv konstruktivism, L. Lapin, R. Meel, T. Vint · E. Ole · maalikunstnik, sai pakkumisi välisnäitusteks, raske kunstnikuna realiseerida · 'Laud'' mõõdukas geomeetriline kunst · hiljem art deco, siis realism · ''Y. Simmi portree'', ''Fr. Tuglase portree'', ''Hobuseujutajad'', ''Natüürmort kitarriga'' · A. Akberg · radikaalsema geomeetrilise kunsti esindaja · ''Daam lapsega''
Kõik kommentaarid