SUHKRUKULTUURID, VIINAMARJAKASVATU S& AIANDUS SISSEJUHATUS · Suhkrukultuurid on taimed, mida kasvatatakse, et saada sahharoosi. · Viinamarjakasvatus tegeleb viinamarjade kasvatamisega, millest hiljem toodetakse veini ja rosinaid. SUHKRUROOG · Väga kuulus kõrreline · Pärineb Uus-Guinea saarelt · Kasvutingimused : 30-50C , vajab kuuma ja niisket kliimat ja toitaineterohket mulda. (20C- kasv aeglustub,15C -kasv lakkab) · Kasvab lähistroopilisel ja lähisekvatoriaalselt agrokliimavöötme · Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia Mehhiko, Ameerika Ühendriigid. · Vajab kohest töötlemist.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võ...
TAIMEKASVATUS Suhkrukultuurid, viinamarjakasvatus ja aiandus. Mis on suhkrukultuurid? Suhkrukultuuride hulka loetakse need taimed, millest saab toota suhkrut või muud magusat ainet Suhkruroog Saccharum officinarum Päritolu: India või UusGuinea saar Kasvuks parim temperatuur 2528°C Talub sademeid 15002500 mm/aastas Kasvuperioodi keskmine pikkus on 240365 päeva Kasvab ekvatoriaalse, lähisekvatoriaalse ja niiske lähistroopilise kliimaga aladel Vajab toitaineterohket mulda Kasvatatakse põhiliselt Brasiilias, Indias, Hiinas, Tais, Kuuba 2/3 maailma suhkrust toodetakse suhkruroost ·Üldjuhul kasvab istandustes ·Taimemahlast tehakse suhkrut ·Suhkru tootmisjääkidest tehakse rummi ·Lehtedest toodetakse paberit, riiet, kiudplaate, kemikaale ning kasutatakse kütteks ja söödetakse loomadele Suhkrupeet Be...
Mais ja oktoobris on temperatuurid vastavalt 18C ja 16C, rannikuala on puhkajatest tühi ning sügisel on mitmed külastuskohad talveks suletud. Hankiv majandus Horvaatias on põllumajanduslikult haritavat maad 25,82% ning püsikultuure 2.19%. Niisutatavat maad on 2008 aasta seisuga 310 km2. Balkani poolsaar on mägine ja suved on kuivad ning mullad on kuivad, seega on seal põhiliseks põllumajandus liigiks viinamarjakasvatus ja oliivikasvatus. Maavarasid on selles piirkonnas vähe. Töötlev majandus Horvaatia ettevõtted on investeerinud põhiliselt töötlevasse tööstusse, kinnisvarasektorisse ning info ja side valdkonda. Teenindav majandus Turismiäri Horvaatias õitseb, kuna riik asub imekauni Aadria mere rannikul, kus tuhandeid saari ümbritseb puhas ja selge vesi. Ilus ajalooline linn Dubrovnik on Lõuna-Horvaatia põhiline turismimagnet.
Klassikalise Prantsuse köögi tekkimine Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja
· Praegused kanaarilased on tõmmud, pruunisilmsed, elavad ja sõbralikud. · Nad on omalaadse kultuuritausta ja kombestikuga rahvas. MAJANDUS · Kanaarilased on ammusest ajast arendanud kaubandus-, kultuuri- ja majandussidemeid nii Euroopaga kui Uue Maailmaga. · Vanasti elatus saarerahvas põhiliselt maaviljelusest, nüüd peetakse kasulikumaks tegeleda hoopis turismiga. · Tähtsamad alad on seniajani aga banaani- ja tomati-, samuti viinamarjakasvatus. Lisaks tulevad kartul, suhkruroog, suur valik tavalist või eksootilist puu- ja aedvilja ning tubakas. · Seda kõike on võimalik eksportida ulatuslikult, sest nii lennu- kui ka laevaühendus muu maailmaga on tihe. Kasutatud kirjandus · Edur Paas "Kanaari saared" · http://et.wikipedia.org/wiki/Kanaari_saared · http://www.kanaari-reisid.net
Põllumajandus Põllumajandus on materiaalse tootmise üks vanemaid ja tähtsamaid harusid , mis maa, kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesuguseid tööstustoorainet Üldjuhul jaotatatakse põllumajandus : 1)taimekasvatuseks ehk maaviljeluseks 2)loomakasvatuseks Taimekasvatuse alla kuuluvad sellised harud nagu: teraviljakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, viinamarjakasvatus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatus, vesivilljelus, riisikasvatus, riisipõldudel kalakasvatus. Loomakasvatuse alla kuuluvad: kitse,- lehma,- hane,- pardi jne kasvatus. Kaubanduslik põllumajandus- kauba tootmisele orienteeritud põllumajandus. Elatusmajanduspõllumajandus - toodab nii palju, kui jaksab tarbida. Igal aastal sureb 40 milj inimest nälga. USA on võimeline nisuga ära toitma terve maailma. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid:
Dolcetto Põhja-Itaalia Piemonte piirkonna varaküpsev ja saagirikas sort. Hea saatja ahjus küpsetatud linnulihatoitudele, ka pajaroogadele ja ühepajatoitudele. Tasub proovida külmade singi- ja lihalõikude ning miks mitte ka kanamaksa kõrvale. Prosecco Veneto piirkonna hilise küpsemisega valge marjasort. Piirkond, kus paikneb viinamarjakasvatus, asub suhteliselt Põhja-Itaalias Alpide jalamil ja kliima on jahe, seega alustatakse marjakorjet alles oktoobris-novembris. Valmistatakse pool-magusaid veine, vahuveine. Kasutatud allikad http://www.ciatti.com/ http ://www.growingproduce.com/fruits/grapes/2012-top-2 5-grape-growers / http:// www.mapsofworld.com/world-top-ten/world-top-ten-gr ape-producing-countries-map.html http://www
3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvuperiood taimedel) Sademed Pinnamood (tasane taimed; mägine loomad); sellest sõltub, kas riigis on
madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse- nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. nimtegevus Itaalias Itaalia on heatasemelise põllumajanduse ja kõrgelt arenenud tööstusega riik. Kultuurtaimedest kasvatatakse siin suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Oluline on kindlasti ka viinamarjakasvatus kuulsate Itaalia veinide tootmiseks. Loomakasvatuse põhiharud on piima-lihaveise ning seakasvatus Põhja-Itaalia tasasematel aladel. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägistes piirkondades on levinud lamba- ning kitsekasvatus. Maavaradest leidub siin rauamaaki, väävlit, elavhõbedat, kivisütt, naftat, maagaasi, marmorit, kipsi, kaadmiumi ja hõbedat. Kõrgel tasemel on masinatööstus ja kergetööstus. Toodetakse autosid, laevu, busse, jalgrattaid, elektroonikatooteid, tööpinke jms.
Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus, sest seal esinevad orud, kus on viinamarjade kasvatamiseks sobivad tingimused. Majanduslike näitajate võrdlus Saksamaal on arenenud riik ja seetõttu on tal kapitali rohkem, ning selletõttu on seal põllumajandus tehnikat rohkem. 7.08 kombaini tuhande hektari kohta ja 92.54 traktorit tuhande hektari kohta. Iraan on arengumaa ja seetõttu on kapitali vähem, ning selletõttu on ka tehnikat vähem. 0.59 kombaini tuhande hektari kohta ja 16.63 traktorit tuhande hektari kohta.
Hispaania pollumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Pollumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja koogivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Juhtiv haru põllumajandus - taimede kasvatamiseks Põhjapoolne rannikuala veisekasvatus. Castilla la Mancha ja La Rioja viinamarjakasvatus. Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. Oliivid, tsitrusviljad ja tubakas(Andaluusia, Castilla-La Mancha, Estremadura) Kasvatatakse nisu (umbes 20% alast), oder, mais.(Kesk-ja lõunaosas riik) Riis(maad Vahemere rannikul;) kartul, suhkrupeet, oad, tomat, sibul, paprika, baklazaan ja muud köögiviljad (köögiviljad moodustavad 60% haritava maa)
Viinamari Viinamarjakasvatus on tuntumaid põllumajandusharusid.Viinapuu kasvab hästi parasvöötme soojemas osas, kus on küllaladaselt päikesepaistet. Ta nõuab vähemalt 1300 tundi päikeseltist ilma aastas..Sasta keskmine temeperatuur peab olema kõrgem kui 9*C, optimaalne on 10*- 12*C.Et päike paremini viinapuudele peale paistakse , kasvatatakse viinapuid Kesk-Euroopas enamasti lõuna-,kagu-,edela- ja läänenõlvadel, niinimetatud viinamägedel.Sademete hulk peaks olema 50o mm ümber ja jaotuma ühtlaselt
metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool ● Pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes viinamarjakasvatus ● Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid, kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti ● kehvematel aladel piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: Keemiatööstus & masinatööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid ● Impordiartiklid: masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid ● Energiamajandus: 40% naftasaadused, 14%
Rikkalikult leidub kivi ja pruunsüsi ning kivi ja kaalisoola, vähem raua, nikli, vase, uraani jmt metalli maaki, naftat ja maagaasi. Pruunsöe kaevandused LeipzigiHalle ja Kölni piirkonnas Haritavat maad 51% riigi pindalast Põllumajandusega tegeleb 3mln inimest, mis on arenenud põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti LõunaSaksamaa spetsialiseerunud karjakasvatusele Reinimaa Pflazi liidumaa orgudes on viinamarjakasvatus Saksamaa peab oluliseks maaasulastiku aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Tuntud brändid Mercedes, Volkswagen, Audi, BMW, Porsche Aral, SAP, Siemens, AEG, Bosch, Tmobile Aldi, Nivea, Lufthansa, BASF, Adidas, Puma, Hugo Boss Turism Turismitulu 36mld$ Tähtsamad turismipiirkonnad kultuuripäranditurism, loodusturism Turismilinnad ajaloolistest linnadest Berliin, München, Köln, Lübeck Ärikeskused Frankfurt, strastbourg
Prantsuse köök on üle maailma kuulus oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ja kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainetes hinnatakse eelkõige maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni. Põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus on väga arenenud ning liikiderohke. Toite valmistamisel püütakse säilitada toitainete algsed omadused ja toiteväärtus. Süüakse palju toorsalateid ja aedvilju. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Prantsuse köök on väga suurel määral mõjutanud Euroopa toitlustamist ning sealt tulenevad ka osade toitude nimetused.
vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk.
Tekkinud probleemist saadi üle oskusliku pookimistegevuse läbi. 19. sajandil töötati välja ka Prantsusmaa apellatsioonide süsteem, mis pani Euroopas aluse tavale märkida pudelile kas tegu on tava- või kvaliteetveiniga. Veinide ajalugu PHYLLOXERA elik juuretäi: Väike kollane juuretäi, hävitab istiku juurestiku . 1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus.
Algperiood (II at I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms
maailmakuulsatelt köögimeistritetelt. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis
KOOLI NIMI Referaat Prantsusmaa linnastumine ENDA NIMI KLASS Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Linnastumine...........................................................................................lk 2 Prantsusmaa loodus.................................................................................lk 3 Prantsusmaa majandus.............................................................................lk 4 Majanduse tugevad külj...
Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid,on suurim pruunsöe tootja 9 Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal
Laevaehitus Põllumajandus Tubaka-, kanepi-, ja Taimekasvatus - (taimekasvatus, teraviljakasvatus, Basic terad, nisu, mais, loomakasvatus Taimekasvatus mais, nisu, uba, kaer, rukis, oder ja mida suhkrupeet, oder, päevalill riisi, kartul, oliivid, kasvatatakse) Loomakasvatus - viinamarjakasvatus, Sead, lambad, veised, kitsed muskaatpähkel Toiduainetööstus -oderi õlu, Loomakasvatus - suhkur, melass, vein, Lambad, sead, veised ja või ja margariin. kitsed, lehmad Toiduainetööstus - lehmmapiima, veiseliha,
Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. 5 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus
Import dollarites 455,7 miljardit (1997) Import toiduained, põllumajandussaadused, kütused Pinnatud teid 627 303 km Televiisoreid 1000 inimese kohta 546 Telefone 100 inimese kohta 54 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale
Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju
Euroopa Liidu kogutoodangust väga suure osa. Kasvatatakse apelsine, mandariine, greipe, laime, sidruneid, pirne , virsikuid , aprikoose , ploome , kirsse, pähkleid, kartuleid, tomateid, sibulaid, kapsaid, paprikaid, ube, suhkrupeete, päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga, kanepit. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Põhjapoolne rannikuala – veisekasvatus. Castilla la Mancha ja La Rioja – viinamarjakasvatus. Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb
Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju
Ares sõjajumal. Hephaistos tulejumal. (mõlemad Hera pojad) Athena sõjajumalanna. (sündinud Zeusi peast) Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja, tuleviku kuulutaja. Artemis jahijumalanna. (Apolloni kaksikõde) Hermes kaitses teekäijaid, saatis surnute hingesid allmaailma. Aphrodite ilu, armastus, viljakus. (võõramaist päritolu) Dionysos viinamarjakasvatus, vein, sigivus. (ainsana ema poolt inimlikku päritolu) Pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, kus sai ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas asupaika. Peeti usupidustusi. Ametis olid preestrid ja preestrinnad. Nad ei moodustanud eraldi seisust, vaid elasid tavainimeste elu. Ennustusteks jälgisid kreeklased endeid (ohvriloomade süttimine, lindude lend, ohvriloomade siseelundid jne) Olid oraaklid pühamud, kus sai jumalatelt küsimas käia
Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust väga suure osa. Kasvatatakse apelsine, mandariine, greipe, laime, sidruneid, pirne , virsikuid , aprikoose , ploome , kirsse, pähkleid, kartuleid, tomateid, sibulaid, kapsaid, paprikaid, ube, suhkrupeete, päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga, kanepit. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. · Põhjapoolne rannikuala veisekasvatus. · Castilla la Mancha ja La Rioja viinamarjakasvatus. · Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. · Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. · Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb
Ta talub talvel vähest külma, kuid vajab sooja suve. Parim temperatuur kasvuajal on 20 kraadi. Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid. Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima. Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti. Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte, mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhja poolgi: Soomes, Rootsis ja Norras. Siiski on Eesti ilmselt maailma põhjapoolseim riik, kus kogu territooriumil on võimalik kasvukohta valides viinamarju kasvatada väljaspool kasvuhoonet
· Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks? Eksisin selles, et pidasin Saksamaad suhteliselt kaheksakujuliseks. Unustasin Saksamaa ja Taanivahelise ala ning ma ei joonistanud nii konkreetselt Saksamaa piire kui need tegelikult on. Selle põhjuseks võis olla Prantsusmaa kui naaberriik, sest Saksamaa ja Prantsusmaa on kaardil väga sarnased. · Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid.Vali kõige sobivam kaart, mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 1. 2. 3. 4. 5. . Kaart nr 1: Kaart nr 1: Positiivsed jooned: Kõik liidumaad, jõed ja suuremad li...
paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini. Kuni XIV sajandini kasvatati Inglismaal isegi viinamarju, siis muutus kliima karmimaks ja viinamarjakasvatus hääbus. Kõige arenenumad põllumajanduspiirkonnad olid Lõuna-Hispaania ja Flandria (tänapäeva Belgia). Loomakasvatuse osakaal oli üpris tagasihoidlik. Loomapidamiseks oli vaja suuri karjamaid, põldudeks tehtud uudismaad ei tahetud aga enam raisata. Ajapikku hakati siiski ka loomakasvatusele suuremat tähelepanu pöörama: Inglismaal tegeldi rohkem lamba-, Saksmaal seakasvatusega. 4. Kokkuvõte talupoegade elust Keskaegsed talupojad elasid vaikestes kulades, mille umber laiusid põllud
tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, õlipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka pinnase tõttu on põllumajandus, puuvilja- ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus säiliksid maksimaalselt. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et
Agusburgi usurahu 1555. kelle maa, selle usk. Saksa riigi jagunesid kahte rühma: katoliiklikud riigid ja protestantlikud riigid Thomas Müntzer keskendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. 1524-26. talurahva sõda, pildirüüste. SVEITS: koosnes kantonitest, mis moodustasid Sveitsi Liidu. Feodaalsuhted polnud veel täielikult välja kujunenud. Metsakantonid raskesti läbipääsetavate mägede vahel, piimakarjandus (juust). Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ja pangad (Genf). Transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted, edu alusena nähti töökust. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks palgasõdurid. Põhjused kujunes kapitalistlik majandsüsteem, vaimulike elukombed, suured kirikumaksud. Zwingli hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon, kus vaidlustas paastu, preestrite
kõik, ei sallinud Vautrinit, pidas temaga duelli, küsib raha tädi proua de Marcillacil'i käest, hea süda, hoolitses geriot eest, ema kirjutas talle, et “Kui Sina tunned oma kohustusi, siis tean mina, kuivõrd puhas on Sinu süda, kuivõrd head on Sinu kavatsused.”tundis ennast süüdi perelt raha võtmises, kui nägi goriot tütarde käitumist, pani kogu raha goriot ravimisele. Bakalaureuse kraad juuras, 2 õde,2 venda. Aadli pere, mõisas viinamarjakasvatus, polnud rikkad, 3000 franki a. Ema kirjutas, “Kas tõesti on Su elu, Su õnn seotud sellega, et näida, kes Sa ei ole, käia seltskonnas, kus sa ei saa liikuda rahakuluta, mis ei ole Sinu tasku järgi, kaotades oma kallist õppimisaega?”muretses Vautrin – „Näe, kus on kange poiss!“, musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks
Pinnamoe kaart Afganistan, Panjshir. Pinnamoe mõju majandusele Afganistan on põllumajandusmaa. Majandus põhineb põllundusel ja karjakasvatusel. Suureneb riikliku sektori tähtsus. Haritavat maad on u 7,8 miljonit hektarit, sellest 5,3 hektarit on niisutatav. Kasvatatakse otra,nisu,maisi,riisi, kartulit, köögivilja,puuvilla; tähtsad on aiandus (aprikoosid, virsikud, kreeka pähkel, granaat, viigimari) ja viinamarjakasvatus. Karjanduses on ülekaalus lambakasvatus. Afganistan on rikas maavarade poolest, kuid nenede kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud. Afganistanis on loodusliku klaasi leiukohti,vaske, maagaasi, naftat, kivisütt, kromiitliiva, steatiiti,väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning erisuguseid vääriskive, ühed väärtuslikumad , teised vähem väärtuslikumad. Veestik
tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. (2) KASUTATUD KIRJANDUS (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#Ajalugu (28.11.2012) (2) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa2.htm (28.11.2012) (3) http://www.annaabi.com/P%C3%B5hjalik-referaat-Prantsusmaa-kohta-m41484.html (28.11.2012) (4) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/prantsusmaa_tauritiido.htm (29.11.2012) (5) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/07/France_in_European_Un
Prantsusmaa Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................4 ................................................................................................................................................. 4 1. Loodus......................................................................................................................................... 5 1.1 Relieef........................................................................................................................................5 Kõrged mäed.................................................................................................
Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Minu arvates on Saksamaa eesmärk hea eeskuju ka teistele. 5|Page Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal
Uinunud vulkaan lisab saarele salapära ning tõmbab ligi teadlasi. Pico turismimagnetiks on eelkõige vaala- ja delfiinivaatlused. Sajandeid tagasi tegelesid Pico saare elanikud ka vaalade küttimisega, kuid nüüd uuritakse neid teaduslikult. Saare maastik on kaetud eksootiliste taimedega, üldpilt muutub pidevalt hõreda asustuse tõttu. Picole tulid esimesed elanikud 1460. aastal. Kasvatati nisu, sinerõigast, hiljem liitusid ka karja- ja viinamarjakasvatus. Viinamarjaistanduste ja viljapuuaedade loomine oli raske vulkaanilise pinnase tõttu. Pico saare veinid kogusid kiiresti populaarsust ning olid tuntud 200 aastat. Veinid olid hinnatud just Inglismaa, Venemaa ja Ameerika tsaaride ja valitsejate seas. 19. sajandil istandused hävisid, nende taastamine on ka tänapäeval keeruline, mille tõttu kuulub ka üks viinamarjaistanduse piirkond UNESCO pärandi nimekirja. Ometi on Pico saarel istandusi ning veinid endiselt kõrgelt väärtustatud.
Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km. Ise ekspordib ta riideid, jalanõusid, rauda, veine, tubakat, terast ja masinate osasid. Aga samas impordib kütust, mineraale, toormaterjale, masinaid ja metallimaake. Eksport: Venemaa 15%; Saksamaa7%; Kreeka 6% ; Itaalia 6% ; Rumeenia 2 % ; ja muud. Import: Venemaa 30%; Saksamaa 12 %; Itaalia 5 %; Austria 3 % ; Suurbritannia 3% ja muud 47 %. Tugevad küljed: kvisüsi ja maagaas. Põllumajandus, eriti viinamarjakasvatus , veivi tootmine ja tubakakasvatus. Nõrgad küljed: võlad. Aegunud seadmed. Asend raskendab hõlpsat ligipääsu ülejäänud Euroopasse. Relvajõud Bulgaaria rahvaarmee koosneb maa-, õhu-, õhukaitse-, ja merejõududest ning piirivalvest. Relva jõud moodustati 1944 fasismivastase võitluses. Neid juhib kaitseminister, kellele alluvad kindral staap ja tööd juhib Peavalitsus. Väed komplekteeritakse üldise sõjaväekohustuse alusel, teenistus aeg 2 aastat. Rahvaarmee
Põllumajandus Riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega kuna igalpool pole sobivaid tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele. Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal
Pilt nr.3 Sahara kõrbe oaas Inimeste tegevusalad kõrbes Kõrbevöönd on üks maailma hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks on seal ebasoodsad. Põllundus on võimalik üksnes kuntsliku niisutamise korral. Seepärast on paiksed asulad kujunenud veekogude juurde- oaasidesse. Kunstlikult niisutatavatel põldudel kasvatatakse puuvilla, riisi, lutserni, otra, meloneid, arbuuse. Arenenud on aiandus ja viinamarjakasvatus. Aedadest saadakse aprikoose, granaatõunu, mandleid, virsikuid ja teisi puuvilju, troopilistes kõrbetes datleid. Niisutuskraavide pervel kasvavatelt mooruspuudelt kogutakse maitsvaid vilju, lehtedega aga söödetakse siidiusse. Kuna põllunduse jaoks on vaja kuntslikut niisutamist, siis inimesed seda teevadki- nad kasutavad kõiki veekogusid põldude niisutmiseks. Aga sageli lõpeb niisutamine sellega, et need alad soolduvad ning muutuvad kõlbmatuks. Kõrbevöönd on üks
Isegi McDonald'sis juuakse burgeri kõrvale veini. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga laialdaselt levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja- ning viinamarjakasvatus väga mitmekeine, liikide- ja sortiderohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Prantsuse köök on suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud ülituntud
Rahvastik ja Austraalias on rahvastiku tihedus väga väike (3in/km²). See-eest aga Uus-Meremaal suhteliselt suur (15,8in/km²). Rahvaarv Uus-Meremaal ja asustus Austraalias kokku elab umbes 27,4 miljonit inimest. Rahvastik koondub pigem mereäärsetele aladele ja rohkem kagu-Austraaliasse. Iive on positiivne (1,8). Keskmine eluea pikkus on 80,6 aastat. Austraalia rahvastikust elavad 85% linnas ning 15% maal. Põllumajandus Viinamarjakasvatus. Sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele. Rannikualadel, kus on tihedam asustus aga intensiivsele tehniliste kultuuride kasvatamisele (nt: köögi- ja puuviljad). Rannikualadel ka piimakarjade kasvatamine. Lisaks nisule on oluliseks põllukultuuriks ka tubakas, kaer ja rukis. Tööstus Väga oluline avastus tööstuse arenguks oli kulla leidmine 1851
· Kyoto protokolli liige alates 31. Jaanuarist 2005. CITES'i lepingu liige alates 10. juunist 1996 Viini konventsiooniga liitus 1. Märts 1993 Põllumajandus Harimiskõlbuliku maad on vaid 0,4 mln ha mida saab kasutada niisutuseta. Niisutussüsteemide arendamisega on seda ala suurendatud kuni viis korda. Peamiselt kasvatatakse nisu, otra, vähem kasvatatakse sorgotti, hirssi, riisi ja maisi. Suurlinnade ümbruses on oluline köögivilja ja viinamarjakasvatus. Samuti kasvatatakse oaasides datleid. Karjandus on tavapäraselt ekstensiivne. Tänapäeval on rajatud kliimaseadmetega piimakarja- ja linnufarme. Eksporditakse mune, linnu- ja lambaliha, datleid ning köögivilju. Kohalikuks tarbeks püütakse kala, krevette, langusteid, käsnu ja pärlikarpe. Metsatööstus riigil puudub, kuna pole lihtsalt metsa mida töödelda. Vajalikud
teise välja ülejäänud osas kasvatati otra, uba, hernest, läätse ja ristikheina. Kolmas osa oli kesa. Uus põllukultuur 18. sajandil oli kartul, mida kasvatati ainult sigade toiduks. Tol ajal ei olnud kartulil seda maitset, mis nüüdseks sordiaretusega on saavutqtud ja inimesed ei olnud harjunud seda toiduks kasutama. Kolmeväljasüsteemist eraldi kasvatati viinamarju, eriti Lõuna-Prantsusmaa mäenõlvadel, aga ka Champagne'is ja Burgundias. Viinamarjakasvatus hõivas küll rohkem tööjõudu, kuid andis ka väiksemalt pindalalt suuremat tulu. Erinevalt Põhja- Prantsusmaast, kus peamine veo- ja tööloom oli hobune, kasutati Lõunas selleks põhiliselt härgi. Talupojad ja feodaalid Talurahva majandusliku ja sotsiaalse seisundi määras sügavalt juurdunud feodaalkord. Omandisuhted pidi määratlema lause: ei ole maad ilma senjöörita. Erinevalt Ida- Euroopast, selahulgas Eestist, kus valitses pärisorjus ja sunnismaisus, olid
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.............................................................
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilome...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
