..........................................10 Toiduainete tööstuse ja kaubanduse geograafia.................................................................11 Kokkuvõte................................................................................................................................ 12 Lisad.........................................................................................................................................13 Sissejuhatus Põllumajandus on materiaalse tootmise vanemaid ja tähtsamaid harusid. Referaadis püüan anda ülevaate maailmapõllumajandusest, mis maad kui üht loodusvara kasutab toiduainete ja mitmesuguste tööstustoorainete toormiseks. Siia kuuluvad ka kõik põllumajandussaadusi tootvad majandusüksused ja ettevõtted, mis aitavad saadus töödelda. Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses Ajaloo suuremaid murranguid toimus siis, kui mindi üle koriluselt ja
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD –
LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilised alad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja
· Rohumaa, mis on hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed Kõige suuremad põllumassiivid on parasvöötme metsasteppides ja steppides ning lähisekvatoriaalse kliima vöötme sademeterikkamates savannides. *Kõige rohkem põllumaad on Aasias *Suurim osatähtsus Euroopas Vastavalt looduslikele teguritele, eelkõige agroklimaatilistele näitajatele, eristatakse maakeral agrokliimavöötmeid : Arktiline kliima põllumajandus on võimatu Lähisarktiline kliima maapind külmub sügavalt, iseloomulik koldeline põllundus. Kasvatatakse lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi. Paarasvööde põllumajanduslikku maad kõige rohkem. Enamik põllumaad paikneb niiskema ja soojema kliimaga lehtmetsa- ja rohtlavööndus. Kasvatatakse teravilja, kartulit, köögivilja, Lähistroopiline kliimavööde saak sõltub sademete hulgast. Suved on kuivad ja talved sademeterohked. Tegeldakse segapõllundusega
....................................................................................... 5 Agrokliimavöötmed......................................................................................................... 5 Põllumajandust mõjutavad tegurid.................................................................................. 6 Toiduprobleemid..............................................................................................................6 Arenenud riikide põllumajandus..........................................................................................7 Arengumaade probleemid....................................................................................................7 Agaarajastu põllumajandus .................................................................................................7 Industriaalajastu põllumajandus...........................................................................................8 Infoajastu põllumajandus.........
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 % tööstuses on hõivatud 20.6 % 20 %
Ameerikas (III) · tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) Tarbepuud: kusk, mänd Vähe väärtuslikud puud: lepp, paju, haab Erikasutusega liigid: viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinkoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 2. Põllumajandus Põlumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet. Põllumajanduse tegevused: Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puu-põõsaskultuuride kasvatamine. Kalakasvatus ja vesiviljelus. Metsamajandus. Põllumajanduse osatähtsus: Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20
Põllumajandus · Maakera agrokliimavöötmed Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse · Toiduaineid inimestele vahetuks · Põllumajandus kiirendas ühiskonna tarbimiseks ja majanduse arengut ning pani aluse · Loomasööta tsivilisatsioonide tekkimisele Põllumajanduses on rakendatud rohkem · Toorainet edasiseks töötlemiseks inimesi kui üheski teises majandusharus (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) · 20
Kõik kommentaarid