annavad edasi isiklikku tarkust. Õpetaja peab alati teadma kõike ning suutma kõigele vastata. Hariduse eesmärgiks on õppid, kuidas asju teha. Ettevõtte juhatuse ja tööliste palgavahe on suur ja alluvad teevad seda, mida kästakse. Juhatus on palju kõrgemal ning tähtsam töölistest. Alluvaid on palju ning ülemusi vähe. Kreeka kuulub multi-aktiivsete kultuuride hulka. Kreeklased on puudutuslembesed, vestluse ajal nad puudutavad vestluskaaslast ning väljendavad ennast tihti ka kehakeele abil. Nende jaoks on oluline ka silmside olemasolek. Nad näitavad enda emotsioone väga välja ja ei jää kunagi vestluste juures ükskõiksete nägudega. Vestlused on paljusõnalised ja nad räägivad palju, tihti sekkuvad ka teiste vestlustesse vahele. Sageli räägivad mitu inimest korraga, kes üritavad teineteisest lihtsalt üle karjuda, et ennast kuuldavaks teha. Vestlusstiil on neil väga
Isegi kui teie ise oskate lugeda vaevumärgatavaid vihjeid teiste suhtlemisvalmidusest, ei pruugi te teada, mis vihjeid ise kiirgate. Edukal tutvusesõlmimisel on ainult kaks reeglit. Esiteks: käituge nii, nagu tahate, et ka teiega käitutaks. Mis tähendab seda, et tähelepanu, austust, huvi ja sümpaatiat, mida teie ootate teiselt, peate ka ise vastu pakkuma. Teiseks: keskenduge sellele, mis toimub väljaspool, mitte teie sees. Kuulake vestluskaaslast, mitte ärge mõelge peas sobivat vastust ega muretsege soengu või kohmakuse pärast. Te ei pruugi isegi tajuda, kui suhtlemisaltina te teistele paistate või mis teisi teie poole tõmbab või teist eemale tõukab. (V. White, Esmamuljed) Esmase hinnangu langetamine on protsess, mille käigus saab teiste inimeste kohta informatsiooni ja tõlgendad seda. Kuna esimene mulje tekib automaatselt, ei pane hindamisprotsesse tähelegi.
Näiteks minu endises koolis oli väga range kunstiõpetaja, kes naljalt üle kolme hinnet ei pannud. Minu vend oli aga üsna kehv joonistaja. Kord tuli ta aga koju üleni rõõmust särades ja teatas: ,,Õpetaja Marta ütles, et minust võib asja saada.". Hea sõna võib anda tiivad. Kui vestluskaaslane juhtub olema osav sõnasepp, siis ta võib oma juttu kuulama panna kümneid inimesi. Kui aga kõneleja ei lisa jutule emotsioone, siis suundub kuulaja tähelepanu ruttu mujale. Sõnaosavat vestluskaaslast on alati nauditav kuulata. Kooliski kujunevad lemmikuteks need õpetajad, kes oskavad oma ainet seletada värvikalt, mitte kuivalt vaid fakte esitades. Igas sõnas peitub võim. Kui ema räägib oma lastega, siis tema sõnades peitub võim ning laps kuulab teda alistunult. Kui aga tütar proovib mõnel hetkel emale öelda, mis tema arvab, siis tema arvamust võetakse vähem kuulda, kuna tema sõnadel pole nii suur võim. Tavaliselt on nende isikute sõnadel suurem mõju, kel on autoriteeti.
arvamuslool kasutatud kirjanduse loetelu, seejuures on võimalus ka teisi samal teemal kirjutatud allikaid uurida. Inforohkuse korral tuuakse probleemina välja ka inimeste liigne internetis olek. Kuna internetis on nii palju võimalusi, siis veedetakse meeleldi aega erinevaid tegevusi internetis tehes. (Lall, 2014) Näiteks on populaarne sotsiaalmeediates suhtlemine. Internetis suhtlemist aga ei saa võrrelda päriselus toimuvaga. Nii jääb suur osa vestlusest puudulikuks, sest ei nähta vestluskaaslast. Aine infoallikad ja infootsing raames olen erinevaid ülesandeid lahendades palju uusi teadmisi saanud ja uusi lehekülgi avastanud. Enamikes ülesannetes pidi erinevate lehekülgedega tutvuma ja see tuli kindlasti kasuks, sest edaspidi, kui neid lehekülgi on vaja või oleks sobilik kasutada, siis ma juba oskan nendes keskkondades orienteeruda. Leidsin endale igapäevaseks kasutuseks ka uue lehekülje, sotsiaalse järjehoidja StumbleUpon.
küsimustes". Sokrates pidas filosoofia tähtsamateks probleemideks inimest ja tema käitumist. Sokratese arvates oli filosoofial ka praktiline pool ja ta hakkas seda järele proovima läbi dialoogide. Dialoog, see on "teadja inimese tõeline, elav ja hingestatud kõne". Sokrates esitaski enamasti oma vaateid läbi avalikke dialoogide ja depattide. Tema järgi sai nime ka tema leiutatud meetod ehk siis sokraatiline meetod, milles juhatas ta oma vestluskaaslast või vastast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. Sokratese jaoks oli väga tähtis isenda tundmine ja tunnetamine. "Kes ennast tunneb, see tunneb ka seda mis on tema jaoks kasulik ning annab enesele selgesti aru, mida ta suudab ja mida mitte". Inimene otsib oma sisemaailma kui kõrgeimat väärtust, niisiis tähendab see hoolt oma hinge eest, oma sihi eest. Sokrates, pidades voorusi teadmisaladeks, eitas hinge mõistusetu osa olemas-olu, ühtlasi aga ka kirge ja iseloomu
inimest iseennast tundma. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. · Sokratese õpetust tuntakse teiste vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod). Platon Platon (427 eKr 347 eKr) · Platon oli vanakreeka filosoof. Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. · Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm.
toimu, kuigi see peaks olema keele primaarne funktsioon. Inimene on mugav ja siiski on lihtsam taolise inimtekkelise lärmiga asendada ajutiselt oma probleeme, kui võtta aeg ja hakata endaga tegelema. Samas muutuvad sõnad sellise suhtluse käigus mõttetuteks kuni varsti ei osatagi enam tarvilikku ebavajalikust eristada. Nii hakkavd ühiskondlikud suhted kahjustuma. Tuleb jälle käiku välimine vaikus. Teksti rõhutatakse ja mõtestatakse pauside kaudu. Selleks, et mõista oma vestluskaaslast, saada aru, mis on oluline, tuleb osata kuulata tema vaikimist. Saades sellest aru, tekib ka sõnadele tähendus. Läbi aegade juba kasutatakse teatrikoolides esmalt vaikuseetüüde, et teha arusaadavaks neile järgnevate väheste tekstiga etüüdide sõnade mõtet. Igal sõnal peab olema tähendus. Iga inimolend tahab saada õnnelikuks ja nautida kõiki hetki oma elust. Kahjuks pole see võimalik ilma, et osataks ennast ja ka teisi kuulata. Kogu lärm mida inimkond tekitab, hakkab
kõige põhjalikemaks Sokratese kohta käivateks allikateks Platoni dialooge, millest lähtuvalt käsitletakse Sokratest siiani. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Oma vaated esitas Sokrates avalikes vaidlustes ja vestlustes sokraatilise meetodiga. See tähendab, et ta juhatab oma vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. TEMA ÕPETUS, TARKUS JA DIALEKTIKA : Arvatakse, et Sokrates pidas filosoofia ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma. Sellest järeldus, et filosoofia pole mitte sõnadega mängimine või taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi. Nendeks voorusteks
SOKRATES 1. Inimese loomus ja selle tähendus poliitilis-õiguslikus ühenduses. Sokrates (469-399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Elas Ateenas ning ei pannud midagi kirja esitas vaateid vaidlustes, dialoogides, juhatas vestluskaaslast läbi küsimuste tõe poole (sokraatiline meetod!). Platon oli filosoof/õpilane, kes on üles kirjutanud kõige rohkem Sokratese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks inimese enda tundma õppimist. Sokratese arvates pidid õnneliku elu tagama õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jt. Inimese loomust võiks defineerida järgmiselt tegemist on olemuse küsimuse, eetika probleemidega, üksikisikute kujunemisega ühiskonnas.
7. Samastumine Samastumistõket kasutades tõlgendatakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Näiteks kurdab ta, et abikaasa ei mõista teda, ja kuulajale kangastub pilt sellest, kuidas ta oma abikaasaga tülitses, ja hakkab sellest kõnelema enne, kui teine oma jutu lõpetada jõuab. Kõik, mida partner räägib, tuletab meelde oma kogetut. Lõpptulemusena ollakse oma jutust nii hõivatud, et pole aega vestluskaaslast kuulata. 8. Nõuandmine Vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on kohe olemas. Tulemus: vestluskaaslane tunneb end samamoodi kui enne või halveminigi, sest teda ei viitsitud ära kuulata ja ei tahetudki mõista. 9. Väitlemine Põhitähelepanu on pööratud sellele, et leida teise inimese jutust see osa, millega ei saa nõus olla. Oluline on siin oma arusaamade pealesurumine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest teisel poolel on alati vastuväide varuks.
3. panna tähele, kas ilmneb vasturääkivusi. 4. suurendada tähelepanu iseenda suhtlemisega seonduvate tundmuste suhtes. 5. peegeldada partnerile tagasi seda, kuidas temast aru said, et ta saaks sind parandada või sinu arusaamist kinnitada. Tähelepanu suunamine vihjetele, mis paistavad kõige kõnekamatena Üldjuhul kaldutakse suhtlemisel usaldama teise poolt väljaöeldud sõnu, kuid psühholoogide väitel on see kõige ebausaldusväärsem allikas. Et mõista kõige paremini vestluskaaslast, tuleb tähelepanu pöörata mitteverbaalsetele signaalidele: Näoilme: Teadlased kinnitavad, et kõige paremini peegeldab inimese emotsioone tema näoilme. Kõige väljendusrikkamad on inimese silmad need võivad õnnest särada, olla kurvastusest niisked või punased või vaenulikult põrnitseda. Silmad annavad edasi ka infot sellest, milline on suhe antud inimeste vahel (näit soe silmside näitab vastastikust usaldust). Inimese emotsionaalne seisund kujundab aja jooksul tema näojooni.
ja ujub selle peal, pythagoros metemaatika õpetlane, kes arvas, et kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates arst, keda peeti mitmekõitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused on looduslikud, herododos ajaloolane, ajaloo isa, kelle teosest historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, sokrates sofist, kelle õpetusi tuntakse tema õpilaste kaudu ning kes juhatas vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidetega tõe poola (sokraatiline meetod), platon sofist, sokratese kuulsaim õpilane, kes asutas akadeemia, kes kujundas tervikliku õpetuse riigi ja kes arvas et on olemas tegelik maailm ja näiline maailm, aristoteles sofist, platoni õpilane, asutas lykeioni gümnaasiumi, ta kujundas oma teadmised eelkäijate töödest, ta ei pidanud õigeks platoni ideedeõpetust, aleksander
elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi. Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof. Platoni dialoogid "Charmides""Euthydemos""Euthyphron" teosed Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof.Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles
kuigi palju tähelepanu. - Unelemine te kuulate ainult poole kõrvaga ning siis vallandab vestluskaaslase lausekatke teis terve tulva seoseid. Mõtted kalduvad kõrvale, jääte mõtisklema oma elu üle ja vestluspartneri jutt läheb kõrvust mööda. - Nõuandmine vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on teil nagu varnast võtta. Paraku kipub teil ettepanekuid pildudes ja vestluskaaslast veendes kõige olulisem kõrvust mööda libisema. - Väitlemine see tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema. Partner tunneb, et teda ei kuulata, seist teil on alati vastuväide varuks. - Takkakiitmine ,,Just...just... täpselt nii... ma tean, ma tean..." Tahate olla kena inimene ja teistele meeldida. Ainus väljapääs on kõigega nõus olla. Võib-olla kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole
võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontaktil on neli funktsiooni: · informatsiooni kinnitamine · suhtluse reguleerimine · intiimsuse e. läheduse väljendamine · sotsiaalne kontroll Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust. 6 Naeratus
olenemata, et nad on, ja olematute, et nad pole". 5 Sofistika avaldas järgnevale, Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofidele nagu Sokratesele, Platonile ja Aristotelesele suurt mõju. Sokrates (469 399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod)6, nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid.
Jumalate tahte järgimine ei pruugi alati tagada õnne ja heaolu. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näidendid ammutasid ainet igapäevasest poliitika elust. Maskis ja robustse naljad. Naerdi ka jumalata üle. FILOSOOFID Sokrates (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid
Aristoteles, Cicero, Augustinu ja nende hulka loetakse ka Pythagoras. 5 3. SOKRATES Sokrates oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Tema eluaastad olid 469 – 399 eKr. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. Ta ise ei kirjutanud ega märkinud üles midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes. Sokrates juhatas oma vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole ning sellest arenes välja sokraatiline meetod. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Võib arvata, et antiikfilosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma. Filosoofia pole seega mitte sõnadega mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis
Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. 1. SOKRATES Sokrates elas 490-399 eKr oli Vana-Kreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni ja Xenohoni vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaateid esitas ta avalikes vaidlustest või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. Sokratese elu kohta on teada suhteliselt vähe. Tal olevad olnud inetu nägu, jässakas keha ja rõivastunud hooletult. Isa oli tal skulptor ja ema ämmaemand. Noorena oli Sokrates isal abiks tema. 18 aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb, s.o tänapäevamõistes ajateenija sõjaväes. Esimene aasta kulus sõdimisoskuste omandamisele, teisel aastal osalesid juba lahingutes. Üldse võttis
saada korrigeeritum ja täielikum teadmine, et siis end sellest täielikumast teadmisest taaskord edasi arendada ja nii edasi (inimene õpib kogu elu). Teadmine1 .. teadmine2.... teadmine3 .... 2. Dialektiline meetod teha kindlaks olemise määratluse piiratus küsitluse teel. Sokrates õpetas küsimuste-vastuste varal - ta kaevas küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, kusjuures enda seisukohti ta ei paljastanud. Ta suunas oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Sokratese dialektika keskseks teemaks olid eetilised küsimused. PLATON 1. Ideede õpetus: Platon tähistab sõnaga "idee" (olemus) kõigi nähtumuste muutumatuid, igaveseid ja mittemateriaalsed olemusi. Ideede maailm eksisteerib omaette, ei sõltu nähtumuste maailmast, kuid nähtumuste maailm sõltub ideede maailmast küll. Ideede maailm on hüveline täiuslik maailm on olemas, see on igavene, objektiivne, tõeliselt olev
Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks 31. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Zestid lisavad tunderõhke ning huvitavust, kui nad toetavad meie sõnu - nii peaksid meie kehad liikuma samas rütmis meie sõnadega. Samas ei tohi estidega liialdada kui nad on liiga pealekäivad, siis nad tahes tahtmata ärritavad teisi. Zestid on kasulikud, kuni säilib kontroll nende kõne üle 32. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
2) Muutke lähenemise kontseptsiooni. 3) Muutke tõrjumise kontseptsiooni. 4) Juhtige oma tähelepanu tõrjumiselt millegi muule. 5) Valmistuge tõrjumiseks. Eduka tutvusesõlmimise reeglid: 1) Käituge nii, nagu tahate, et ka teiega käitutaks. 2) Keskenduge sellele, mis toimub väljaspool, mitte teie sees. Kehakeel: 1) Astuge teisele inimesele lähemale. 2) Kummarduge ettepoole. 3) Võtke käed-jalad sõlmest lahti. 4) Looge silmside. 5) Naeratage. 6) Näidake oma reaktsiooni. 7) Puudutage vestluskaaslast. 12 Kuidas jääd sulada: 1) Küsige infot. 2) Tehke kompliment. 3) Väike nali. 4) Aktuaalsed sündmused. - Otsekohene lähenemine - jääsulatajatest see, mis nõuab kõoge rohkem julgust, ent võib kanda ka kõige magusamaid vilju. Vestluskunst: 1) Küsimuste esitamine. 2) Aktiivne kuulamine. 3) Ennast veidi avamine. Küsimuse sortid: 1) Rituaalsed - teada saada, mis on inimese nimi, kus ta elab ja mida teeb.
mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust
haiguse ja tervise loomulikke seletusi Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse- eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Herodotos ajaloo ja etnoloogia isa Sokrates oli vanakreeka filosoof Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis Platon - oli vanakreeka filosoof,Sokratese õpilane. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva
Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks (2.Lk: 117). Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust
Võõrkeeles rääkides võib see olla keeruline, sest sageli puudub meil emakeelega võrreldav sõnavara ja soravus. Lahenduseks on harjutada parafraseerimise oskust. Võtke terve hulk võõrkeelseid lauseid ja püüdke väljendada neid teiste sõnadega. Alguses on see raske, kuid olge järjekindel. Kolmandaks strateegiaks võttame TÄHELEPANELIKKUT. Nagu teate, sõltub edukas vestlemine võimest kuulata, mida teine inimene ütleb, ja sellele vastavalt reageerida. Peate meelde jätma, et vestluskaaslast tuleb tähelepanelikult kuulata ja talle vastata. Kui võtate aega, et peatuda ja kuulata, saate räääkida vabalt ja lomulikult. Kõnelemisstrateegiate väljatöötamisest pole mingit kasu, kui te pole valmis neid harjutama. Meile võib tunduda, et ainult rääkimisoskus on see, mis tõepoolest loeb, ning et inimesed hindavad meie keeleoskust ainult selle järgi, kui hästi suudame võõrkeeles vestelda. Kuid asjad pole sugugi nii lihtsad. Et olla hea keeleoskaja, ei ole teil vaja
täpselt, kuid peamiselt peegeldas ta valesti isiklikku aktuaalset rolli nähtuna läbi B silmade: ta mõtles, et tema tahtmatu naer näis naabrile kui viisakusetu ning kohmakas "kutse" vestlusele. Konfrontatsiooni reeglite järgi hiilis A kõrvale vastamisest B-le, jättes samas partnerile võimaluse säilitada väärikus. Tema sõnades ja intonatsioonis ei ole midagi eemalepeletavat, kõlas vaid järgmine: kuigi ma andsin teile põhjust arvata, et otsin vestluskaaslast ei ole see siiski nii võtkem seda kui väikest arusaamatust. B võtab selle informatsiooni arvesse ning vaikib kohmetunult. See torkas teda, kuid ta süüdistab juhtunus rohkem ennast kui A-d. B-l ei ole mingil juhul võimalik vastata Ale: No olgu pealegi, ei ole mõtet kavaldada, ma ju näen, et te tahate mulle seda lõiku ajalehest ette lugeda. Sellises repliigiga oleks B võtnud kunstlikult positsiooni suhtluseks "ülevalt"; seda enam, et A ei näidanud valmidust suhelda "alt"
tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistetele. Platoni varasemates, n.n. sokraatilistes dialoogides vestlus positiivse olemusdefinitsioonini ei jõuagi. Kõik väljapakutud definitsioonid osutuvad kritiseeritavaiks ja jääb vaid nentida nüüd ma tean, et ma tegelekult ei tea seda, mida eelnevalt arvasin teadvat. Hilisemates Platoni dialoogides jõutakse ka positiivsetele definitsioonidele, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetab ta maieutikaks, otseses tõlkes ämmaemandakunstiks. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui tõese teadmise sünnitusabi andja. UNIVERSAALIDETÜLI. NOMINALISM JA REALISM. Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Universaalide probleem: Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid, arve. Neile
Sellega aga toimitakse samamoodi – järgneb kontroll, uus definitsioon jne. Platoni varasemates, nn. sokraatilistes dialoogides vestlus positiivse olemusdefinitsioonini ei jõuagi. Kõik väljapakutud definitsioonid osutuvad kritiseeritavaiks ja jääb vaid nentida – nüüd ma tean, et ma tegelekult ei tea seda, mida eelnevalt arvasin teadvat. Tema hilisemates dialoogides jõutakse seevastu ka positiivsete definitsioonideni, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast niisuguse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetas ta maieutika`ks, otseses tõlkes – ämmaemandakunstiks. 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui sünnitusabi andja, kes aitab tõest teadmist ilmale tuua. Paljudele kaasvestlejatele aga tundus (vt Alkibiades “Pidusöögis”), et Sokrates oma dialektikaga ironiseerib nende üle
Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks (Nierenberg 1997: 117). Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet (2: 59 ). Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust
" (M&M lk 337-338). Autor on lisanud loole veel poekülastaja, kes vaid mängib turisti, sest see annab võimaluse ebaausal teel omandatu valuuta kahtlusteta realiseerida ja/või laseb tavakodanikul tunda end elitaarsena. Kui teose üheks põhitegelaseks on Saatan, siis ei ole võimalik mööda minna Jumala teemast. Bulgakov käsitleb seda kohe romaani alguses: Berlioz on veendunud ateist nagu tolleaegne eeskujulik kodanik ikka, sest Nõukogude Liit oli ametlikult ateistlik, ja püüab oma vestluskaaslast selles samuti veenda, et too suudaks paremini kirjutada poeemi Jeesusest, keda tegelikult kunagi ei olnudki ""Sul, Ivan," seletas Berlioz, "on väga hästi ja satiiriliselt välja tulnud näiteks Jeesuse, jumalapoja sündmine, aga asja tuum on ju selles, et enne Jeesust sündis terve hulk jumalapoeg, näiteks früügialaste Attis, lühidalt öeldes aga pole ühtegi neist sündinud ega olemas olnud, sealhulgas ka Jeesust, ja on vaja, et sa sündimise asemel või siis
c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga enda -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:00 matis Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks? a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks. b. Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri. >> c
ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid.
>>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid >>pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga enda -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:00 matis Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks? a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks. b. Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri. >> c
>>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid >>pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga enda -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 13:00 matis Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks? a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks. b. Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri. >> c
· Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et · Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. · Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. · Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. · Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga endale kõik ära seletada. · Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kõne all olevas valdkonnas asjatundja. · Sokratesega vesteldes lakkas vestluskaaslane arvamast, et on kõne all olevas valdkonnas asjatundja.
süüdistati selles, et ta ei austanud jumalaid ja rikkus oma õpetusega noorsugu, misjärel kohtunikud ta surma mõistsid. Sokrates (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid
Kuidas tuleks suhtluspartnerit kõnetada? Avameelsusele ja vastutulelikkusele häälestavad "Teie"-kesksed pöördumised. Iga inimene räägib kõige meelsamini oma probleemidest ja soovidest. Vestluskaaslasele tuleb anda selleks võimalus. Küsitlemine on vajaliku teabe hankimise kõige levinum meetod. Küsimuste abil saab: - teada seda, mida küsitlejat ennast kõige rohkem huvitab ja mida ta oluliseks peab, - hoida vestluses initsiatiivi enda käes, - aktiviseerida vestluskaaslast oma mõtteid ja infot avaldama. Eristatakse viit liiki küsimusi. 1. Kinnised küsimused, 2. Lahtised küsimused, 3. Retoorilised küsimused, 4. Järelemõtlemisele suunavad küsimused, 5. Orienteerivad küsimused. Teabevahetuse erinevatel etappidel peaks eelistama erinevat tüüpi küsimusi. Küsimusi tuleb varieerida vastavalt sellele, kuidas eesmärgile lähemale jõutakse. Arutelu alguses, kui probleemide ring on enamikule ebamäärane, tuleks esitada kinniseid küsimusi. Teabe
Päikesejõul töötav 5 lühilaineraadiosaatja KOKKU: Punktide erinevus tähendab Teie järjekorranumbri ja ekspertide järjekorranumbri absoluutvahet (hoolimata "+" või "" märgist). Merlecons ja Ko OÜ 129 KÕIGE KÜLASTATAVAM SÖÖKLA Tööleht Te satute seltskonda, kus toimub arutelu söögikohtade üle. Teie neli vestluskaaslast arutlevad selle üle, milline on nende meelest parim söökla. Kõigil on erinev arvamus. Järgneva informatsiooni põhjal võite selgusele jõuda, millised on teie vestluskaaslaste ees ja perekonnanimed ning millises sööklas neist keegi kõige meelsamini sööb. 1. Andi perekonnanimi ei ole Kask ja kõige parema meelega sööb ta Ida sööklas. 2. Adler arvab, et Läänesööklas on kõige paremad toidud. Tema eesnimi ei ole Peeter. 3
"poliitikat tegema". Palju kutsutuid, ent vähe väljavalituid. Minu nooruseaastail keeldusin ma otsustavalt osa võtmast poliitilisest tegevusest, kuigi ma arvan, et ma tegelesin poliitikaga ka neil aegadel enam, kui paljud teised. Ma julgesin siis esineda vaid väikeste ringikeste ees kõigest sellest, mis mind huvitas ja haaras. Neis, kitsas ringis esinemistes oli palju head. Siin tuli mitte niivõrd õppida "rääkima", kui-võrd just õpetada rea-vestluskaaslast tema mõnikord lõpmata primitiivsete vaadete ja vastuväidete osas. Seejuures ma jätkasin tegelemist isikliku eneseharimisega, kaotamata aega ja laskmata käest ühtki võimalust. Mitte kusagil mujal Saksamaal polnud tol ajal need võimalused nii soodsad kui Viinis. * * * Üldpoliitiline mõtlemisviis võitles neil aegadel Doonau-äärse monarhia vastu intensiivsemalt, kui
annaabi.ee 
