Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jüriöö ülestõus küsimused vastused (5)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Ajaloo kt
1)Võimu jagunemine peale muistset vabadusvõitlust
1.)Taani kuningriik - Sai endale Harju-Viru= Eestimaa
2)Ordu- Sai endale ülejäänud Eesti ja Põhja-Läti alad
/ / /
Riia Piiskopkond Tartu Piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkond
2) Põlisrahva koormised
1)Kümnis- 1/10 kogu sissetulekust
2) Hinnus - Kindlaks määratud naturaalmaks ja seda maksti kümnise asemel
3)1/10 kümist- Kohaliku preestri ülalpidamiseks
4)Teaotöö- Tõõtamine mõisa põllul
5)Trahvid
6)Kingitused
7)Linnuste, kirikute, teede ja sildade editamine
3)Jüriöö ülestõusu põhjused
Taani kuningriik ei suuda ohjeldada isepäiseid vasalle P.-Eestis. Taanid kuningas otustas oma maad P-Eestis maha müüa. Müügist oleks ta saanud raha ja elada muretut elu.
4)Jüriöö ülestõusu eellugu : huvitatud pooled(kellel millised huvid olid)
Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjalikult ette valmistatud. Edu taheti saavutada ootamatusega. Ülestõusnute algedu oli suur. Mõisnikud peitusid Paide ja Tallinna müüride taha peitu. Pärats esimets rünnakut valiti 4 kuningat. Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai. Talinna alla. 4mail tapeti eestlaste esindajad. Ordu väed suunasid oma väed Läänemaale ülestõusnute vastu.
Jüriöö ülestõus küsimused vastused #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 288 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kertuu Õppematerjali autor
Küsimuse-vastused:1)Võimu jagunemine peale muistset vabadusvõitlust2)Põlisrahva koormised3)Jüriöö ülestõusu põhjused4)Jüriöö ülestõusu eellugu: huvitatud pooled(kellel millised huvid olid)5)Jüriöö ülestõusu tähtsamad sündmused ja tulemus6)Maarahva olukord peale Jüriöö ülestõusu

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Eesti keskaeg I kokkuvõte

venelaste poolt lõplikult purustati (aleksander nevski juhtimisel). *venelased pidid tunnistama lääne poolset võimu eesti alal, sakslased pidid leppima vallutuste piiridega mis küündisid narva jõe ja peipsi järveni. *1248 sai Tallinn linnaõigused *1262 nimetati Tartut juba linnana *Pärnu jõe suudme parem kallas Vana-Pärnu linn, vasak kallas ordulinnuse juures - Uus-Pärnu. *13.saj viljandisse Eesti suurim konvendihoone (orduvendade elukoht) *jüriöö ülestõus 1343-1345 *eellugu - maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud oheldada vasalle. tahtis eestit maha müüa. Olukorda jälgisid Harju-viru vasallid, Liivi ordu, maa põlisrahvas. vasallid kartsid kaotada valdusi. Ostumüügi leping oli saksa ordu ja taani vahel juba otsustatud, aga aega, mil maa oli vahetamas peremees, kasutasid ära harjulased. Otsustati teha ülestõus, hoiti sakslaste eest salajas, ootamatu löök. *ülestõusu algus 23.aprill

10.klassi ajalugu
thumbnail
6
doc

Vana-Liivimaa

Samal ajal ehitati eestlaste muinaslinnused ümber kivilinnusteks. 1244 ­ esimene teadaolev kiviehitis Eestis, Otepää linnud. Suurim ja tugevaim kastell-linnus rajati Toompeale. Ordu alal oli tähtsaim Viljandi linnus, mille konvendihoone oli Eesti suurim. Paides oli tornlinnus. Samuti asendati puukirikud kivikirikutega. Kiriku ehituse korraldamine oli maaisanda kohustus. Muinaskihelkonnad nimetati ümber kiriku kihelkodadeks. Kirikutes pandi ametisse sakslastest preestrid. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Põhjused ja probleemid. 1340-ndate aastate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks (maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid vasalle) ja otsustas Eesti maha müüa. Vasallid kartsid võimaliku uue maahärra võimu alla kaotada oma vabadusi. Ost-müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ära otsustatud. Aega, mil maa oli vahetamas peremeest ja võõrvõimud omavahel kauplesid, otsustasid ära kasutada harjulased.

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

Kõige varem ja ulatuslikumalt rajati mõisaid Harju-Virus. 1241.a. koostatud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) on Eestimaal alles 3 mõisa, Taani kuninga vasalle on nimistus 115. 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati maid eluaegseks kasutamiseks. 1315 ­ Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika. Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes Renneri kroonikas. Talurahval raske olukord. Koormised kiriku ja feodaalide jaoks suurenenud. 1315.a. suur ikaldus ja näljahäda. Suur suremus. Koormised kasvasid eriti Harju-Virus, kus saksa soost vasallid

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Eestimaa keskaeg

ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat ­ Tartu Pernau ­ Pärnu Fellin ­ Viljandi Reval ­ Tallinn Hapsal ­ Haapsalu Weissenstein ­ Paide Narwa ­ Narva Wesenberg ­ Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23. aprilli öösel Taani valdusalal, põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslasi. · Ülestõusnute tähelepandav sõjaline saavutus oli Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja 28 munka tapeti. · Ülestõusnud asusid Tallinna piirama, paludes abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt. · Kohalikud sakslased palusid ülestõusnute vastu abi ordumeister Burchard von Dreilebenilt.

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Eestis Keskaeg ( parast muistset vabadusvõitlust)

kaitset vajasid käsitöölised ja kaupmehed. 13 sajandil terkis tallinna ümber paekivist müür. Umbes samal ajal astuti tartusse müüri rajama. Lühikese ajaga kattus eesti kivilinnustega. Kivilinnus kerkis 1224 otepääle. Kastell-linnus- nelinurkse müüriga. Arhitektuur ja raidkivikunst kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaz ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline. Eestit soovisid Harju-Vir vasallid, Liivi-ordu ja ma põlisrahvas. Pölisrahvas tahtis, et maad et võõrandataks. Ülestõusu algus 23.aprill, kui tehti lõket kevadiste tööde alguseks . Peale rünnatud pölisrahvas väga tapatööd ei teinud , aga siiski oli tapmist ning kes pääses saklastest jooksvat paljalalju paidesse ja tallinnasse.

Ajalugu
thumbnail
30
odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

 Harju-Viru vasallide kartus kaotada laialdased vabadused  Eestlaste soov vabaneda võõrvõimust (Padise kloostri vallutamine – põletati maha ja tapeti 28 munka) 1343. aasta mais Paide läbirääkimised- Liivimaa ordumeister Burchard von Dreileben viibis Venemaal sõjaretkel, ei jõudnud vägedega õigel ajal kohale -> kutsus ülestõusu juhid, 4 kuningat, Paide lossi läbirääkimistele- juhid tapeti. (guase rex-justkui kuningas) Pöide- 24.juulil algab ülestõus Saaremaal, Pöide orduloss(võõrvõimu peamine tugipunkt) vallutatakse ja purustatakse eestlaste poolt. Karja- viimane lahing Karjal Kooljamägedel->ülestõus suruti maha, saarlaste liider Vesse sai surma (poodi küünarnukke pidi üles) Vesse- saarlaste liider Jüriöö ülestõusu ajal. Tema juhtimisel vallutati P Maasilinn – oli karistuslinnus ordule, mille pidid ehitama saarlased, samuti pidid nad lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitamise.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna- ja maakirikud ­ Põhja-Eestis paekvist, Lõuna-Eestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 1343-1345: Poliitiline eellugu: · Harju-Viru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus. · Ordu ja Taani kuninga vaheline ostu-müügi tehing oli juba sisuliselt ära otsustatud, maa ülemineku aeg oli veel kokku leppimata. Seda otsustasid ära kasutada harjulased, kes soovisid oma vabadust taastada.

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Keskaeg Eestis

· Sinod - vaimuliku järelvalve viis. · Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. · Kanoonik ­ toomhärra; · Praost - kapiitli eesotsas olev isik; · Dekaan - praostist järgmisel tähtsusel paiknev isik kapiitlis. · Missa - pidulik jumalateenistus; · Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; · Vikaar ­ kirikuõpetaja; 18. Isikud: · Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal. · Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust. · Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. · Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga võitlemiseks Eestis..

Ajalugu




Kommentaarid (5)

kohupiim5 profiilipilt
kohupiim5: Kasulik, saad kohe ennast kontrollida ja kokkuvõte oli ka (y) 5+
18:26 24-01-2010
kjs profiilipilt
kjs: päris hea
19:17 10-02-2009
vahukommike profiilipilt
vahukommike: Täitsa ok
17:38 12-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun