Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jüriöö ülestõus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Jüriöö  ülestõus
1343-1345
 
 
Põhjused
 Eestlased tahtsid muistset priiusepõlve tagasi
 Kuigi maarahvale säilisid isikuvabadused, 
sundisid uued  maaisandad  vallutatud 
põliselanikele peale terve rea uusi makse ja 
koormisi
 Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, 
eriti raske oli Põhja-Eestis
 
 
Ülestõusu käik
 Algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja 
süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud 
kallaletund kõigile vaenlastele on alanud. Tungiti 
korraga sakslastele peale ning  tapeti  kõik, kes olid 
saksa verd
 Val utati  Padise  klooster, seal tapeti 28 munka ja 
seejärel põletati klooster maha
 Eestlased suundusid Tal inna vallutama, lootes, et 
rootslased  tulevad neile appi
 
 
 
 
    Li vimaa ordurüütel kutsus eestlaste saadikud Paidesse 
läbirääkimistele. Paide läbirääkimistele kogunesid kõik 
suuremad orduhärrad. Juba algusest peale võtsid 
läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme. 
Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma  seniste   toetajate  
vasal ide kahjuks  loobuda  nendega koostööst ja li tuda ordu 
võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada li tu 
vasal idega eestlaste vastu.  Ordumeister  lükkas eestlaste 
al umistingimused segastel põhjustel tagasi. Üheks 
tagasilükkamise põhjuseks on toodud keelelisi arusaamatusi. 
Eestlaste ja sakslaste sõnavahetus olevat üsna elav olnud. 
Seetõttu eestlaste väljendused, kus  rõhutati  nende kindlat 
Vasakule Paremale
Jüriöö ülestõus #1 Jüriöö ülestõus #2 Jüriöö ülestõus #3 Jüriöö ülestõus #4 Jüriöö ülestõus #5 Jüriöö ülestõus #6 Jüriöö ülestõus #7 Jüriöö ülestõus #8 Jüriöö ülestõus #9 Jüriöö ülestõus #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cjogiste Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Jüriöö ülestõus 1343-1345

Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi.Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus,kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. . Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk,. Uut

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Jüriöö ülestõus

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Jüriöö ülestõus Referaat Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Ülestõusu algus...................................................................................................... 2 Võitluste laienemine............................................................................................... 3 Nelja kuninga mõrvamine................

Ajalugu
thumbnail
10
rtf

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid

Ajalugu
thumbnail
15
odt

Ajaloo õpimapp

......................................................12 1918...........................................................................................................................................13 1919...........................................................................................................................................14 1919/1920..................................................................................................................................15 Jüriöö ülestõus..........................................................................................................................16 Ülestõusu algus................................................................................................................17 Võitluste laienemine ja Paide läbirääkimised................................................................18 Võitlused ordu vastu ja Võitlused ordu vastu...............................................................19

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Jüriöö ülestõus

EESTI AJALUGU (Seppo Zetterberg) + mõned muud allikad On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased hakkavad mässama Jüriöö ülestõus algab Harjumaal. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus algas 23. aprillil 1343. See oli eestlaste ülestõus. Ülestõus suruti lõplikult maha aastal 1345. See oli talvel. Jüriöö ülestõus algas mitme põhjuse pärast. Eelkõige oli see eestlaste soov saada vabaks. Arvatavasti algas ülestõus Eestimaa hertsogkonnas, Põhja­Eestis, mis oli sellel ajal taanlaste valduses. Ülestõusu alguses oli samuti hõlmatud ka teisi piirkondi, kõige rohkem nendest Läänemaad ning Saaremaad. Läänemaa ülestõusu algus on märgitud 25. aprillil. Vaenlast oli rünnatud ootamatult ning õõsel. Lühikese ajaga oli peaaegu terve Harjumaa võõrvõimust puhas. Seda võljaaarvatud Tallinnast. 23. aprillil oli Jüripäev ning sellest ka nimetus Jüriöö ülestõus. Sellel päeval anti märgutuli

Ajalugu
thumbnail
20
ppt

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus X klass Põhjused HarjuViru otsustati taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust Marburgi Wigandi kroonika järgi põhjustas Jüriöö ülestõusu Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald ­ mõisate rajamine. Eestlaste plaan on tõsine Ootamatus Orduväed on eemal Võimuvahetuse segadus Liitlasi otsi oma vaenlaste vaenlaste juurest (Rootsi) Ajaline arvestamine Miks 23. aprill ? Oli olulisemaks tähtpäevaks aastas sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood.

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Jüriöö Ülestõus

Jüriöö Ülestõus Jüriöö ülestõus algas jüriööl 23. aprillil 1343 Taanile kuuluval Harjumaal kuid hõlmas ka Läänemaad, kus arvatavasti algas ülestõus 25. aprillil ja Saaremaal. Eestlased hakkasid vastu saksa feodaalide rõhuvale võimule, et oma iseseisvust taastada. Harjulased põletasid mõisasid, kirikuid ja tapsid kõik sakslased, kes neile ette jäi. Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun