Jüriöö ülestõus (2)

Jüriöö ülestõus
X klass
Põhjused
HarjuViru otsustati taanlaste poolt maha
müüa saksa ordule. Selle omaniku
vahetamise käigust otsustasidki harjulased
teha katse taastada ennist iseseisvust
Marburgi Wigandi kroonika järgi põhjustas
Jüriöö ülestõusu Taani kuninga vasallide
omavoli ja vägivald ­ mõisate rajamine.
Eestlaste plaan on tõsine
Ootamatus
Orduväed on eemal
Võimuvahetuse segadus
Liitlasi otsi oma vaenlaste vaenlaste
juurest (Rootsi)
Ajaline arvestamine
Miks 23. aprill ?
Oli olulisemaks tähtpäevaks aastas sellega
algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde
suvine ehk välistööde ajajärk, alustati
tavaliselt põllutöid ning lõppes karja
laudaperiood.
Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule
põletamine, mis oli ka ühendatud karja
kaitsmisega ­ signaal oli sakslaste jaoks
arusaamatu.
Ülestõusu algus
Märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või Saha
kabeli juures
Eestlased tunginud märguande süütamise peale
korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha
neitsid, naised, sulased ja teenijatüdrukud, aadlikud
ja mitteaadlikud, kõik, kes olid saksa verd.
Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku
ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned
vähesed veel pääsesid.
Seejärel olevat asutud 10 000 mehega Tallinna
piirama
Padise klooster
Kloostri põhiplaan:
1 vana kabel
2 kirik
3 käärkamber
4 kapiitlisaal
5 refektoorium
6 kaevukelder
7 eesväravatorn
8 kaitse ning elutorn
9 10 haakpüssitornid
Padise klooster
Padise klooster
Sakslaste pilgu läbi...
Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute
metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud
neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised
mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast
väljalangevad lapsed piikidega läbi. Tallinna all
röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle
võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud
nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti
löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte
nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta,
missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist
hirmu ja õudust see tekitas.
Paul Luhthein
gravüür
Võitluste laienemine
Harjumaalt laienes ülestõus Läänemaale ja
Saaremaale.
Haapsalu piiramine ja sakslaste hävitamine
Ordu väed olid parasjagu sõjaretkel venelaste
juures, seetõttu hakati otsima sakslaste poolt
võimalust aega viita.
Sakslased esitavad kutse tulla saatkonnaga
Paidesse läbirääkimistele.
Paide läbirääkimised
Paide läbirääkimistele (4. mai 1343) kogunesid kõik
suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von
Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken
von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen,
vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri
härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus."
Eestlastel olid kohal neli kuningat ühes kolme
sulasega.
Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis
võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud.
Edasised võitlused
Eestlaste juhtide hukkumine oli veidi aega
saladus ­ ordu kasutas seda aega
pealetungiks ja eestlaste väe hävitamiseks.
Sõjamäe lahingus hukkus 3000 eestlast.
Taanlased andsid endid ordu kaitse alla
Eestlastele appi palutud Turu foogt leppis
läbirääkimiste käigus taanlastega kokku.
Vene väed rüüstasid Tartu piiskopkonda.
Võitlused
Saarlaste ülestõus
Kroonikud on kirjutanud saarlaste mässust järgmist: ,,Püha Jaagupi
päeva õhtul selsamal aastal 1343 lõid saarlased, noored ja vanad, nii
nagu Harjus oli sündinud, uputasid preestrid merre ja läksid selsamal
päeval Pöide linnuse ette, kus nad asusid 8 päeva, sest nad teadsid, et
see loss ei võinud abi saada. Et nüüd foogt ei suutnud linnust hoida,
asus ta omadega nõu pidama, et rahu otsida ja linnust ära anda. See
meeldis neile kõigile, nad saatsid seepärast talupoegade juurde ja
lasksid neile öelda, et nad tahavad rahuga alla anda. Selle üle olid
talupojad rõõmsad. Andsid rahulubaduse äraminemiseks, kuid nii, et
need(ordumehed) ei tohtinud enesega midagi ühes võtta, ainult härrad
tohtisid võtta kaks hobust ja mis mahtus ühte sadulakotti. Aadlikud
tohtisid igaüks ühe hobuse ja mõõga ühes võtta. Kui nüüd väravad
avati, hakkasid nad kurvalt minema. Talupojad aga ei pidanud oma
lubadust, vaid loopisid kividega nad kõik surnuks. Seal langes foogt 5
orduvennaga ühes palju muu perega."
Sakslaste kättemaks
1344. aasta veebruaris kogus ordumeister aga väejõu ning
tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis
viimaks saarlaste metskindluse ette, millel krooniku Marburg
Wigandi teate järgi olnud kolm väravat, mis olid kinnitatud
puudega ja rinnatisega kaitstud. Kindlus vallutati peagi ning
saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. Sula tuleku
tõttu olid ka ordu väed sunnitud kiiresti mandrile naasma.
Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma
vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased
sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua
Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui
nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus.
Jüriöö ülestõusu tagajärjed
Muistse vabadusvõitluse lõppjärk ­ eestlased alistatakse
lõplikult.
Langes palju eesti soost ülikuid ­ juhte.
Taani müüs oma valdused ordule.
Eestlaste olukord halvenes ­ kohustusi tõstetakse, õigusi
vähendatakse, vakused kaovad.
Ilukirjanduslikud teosed, nagu Bornhöhe ,,Tasuja" ja ,,Villu
võitlused", Enn Kippeli ,,Jüriöö", Aadu Hindi ,,Vesse poeg",
Eugen Kapi ,,Tasuleegid" ja paljude eesti kunstnike teosed,
mis kujutavad seda dramaatilist ja kangelaslikku heitlust.
Mis nad meiega teevad?