Funktsionaalderivaadid funktsionaalrühmi sisaldavad ühendid. Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2). Reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Katalüsaator on keemiline aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile. Pöörduv reaktsioon on kahes suunas toimuv keemiline reaktsioon. Keemiline tasakaal on keemilise
või aluselise lahusega; sisuliselt on see ekstraktsiooniprotsess. · Seep pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. · Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. · Aluseline lahus lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. · Ester - orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. · Hüdrolüüs keemiline reaktsioon (täpsemalt nukleofiilne asendusreaktsioon), kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. · Hüdrofoobne aine, millel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on
3 7 H2O 8 CO2 4 9 O2 10 TÄRKLIS 11 GLÜKOOS 9 1112 VALGUSENERGIA 3.Kirjelda fotosünteesi etappe. VALGUSSTAADIUM Taimele langeb valgus- ergastuvad pigmentide molekulid ning igast pigmendi molekulist eraldub üks elektron Veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine ATP süntees elektronide energia arvel Vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga- moodustub NADPH2 PIMEDUSSTAADIUM Kui valgust on vähe, on fotosüntees aeglane. Süsihappegaasi sidumine atmosfäärist Fotosüntees kiireneb, kui valguse hulk kasvab, Glükoosi süntees kuid ainult teatud piirini. Mida kõrgemal on Päike, seda(ADP)
ühinemisel tekib glükoos Eraldub hapnik Glükoosi molekul talletub päikese energia Kaks etappi Valgusstaadium Pimedusstaadium klorofülli ergastamine süsihappegaasi valguse poolt sidumine atmosfäärist veemolekulide glükoosi süntees lagundamine, hapniku vaheühendi (NADP) ja eraldumine ATP algse seisundi ATP süntees elektronide taastumine (ADP*) energia arvel vesinikuaatomite sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 Kahe etapiline protsess Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tähtsus Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine Ükski looduses esinev toiduahel ei püsi ilma fotosünteesita
..............4 3. Pesemisvahendid.....................................5 4. Seebi valmistamine.................................6 Mõisted Mustus on pinnal asetsev aine või ainete segu mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda, on ebaesteetiline, tervistkahjustav, mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. Pesemine - on mustusest vabanemise viis mingite ainete kaasmõjul. Ester - on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Pindaktviine aine-on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Hüdrolüüs- on keemiline reaktsioon (täpsemalt nukleofiilne asendusreaktsioon), kus keemiline ühend veega reageerides laguneb.
Koosneb : lämmastikualusest adeniinist, suhkrust riboosist ja kolmest fosfaatrühmast . Energia vabaneb ATP lagunemisel, näiteks ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele. 3.Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumit · fotosünteesi valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: -- klorofülli ergastamine valguse poolt; -- veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; -- ATP süntees elektronide energia arvel; -- vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 4. Fotosünteesi tähtsus · Fotosünteesi tähtsus on sellest võrrandist tuletatav: -- orgaanilise aine tootmine (taime kasv, heterotroofidele toit); -- hapniku tootmine (organismidele, sh taimedele endile hingamiseks, hapnikuaatomitest moodustub ka osoon - O3 kiht kaitseb Maad liigse ultraviolettkiirguse eest); -- süsihappegaasi sidumine atmosfääris 5
· Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. *Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. *Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil. Kõige sagedamini
tekib piimhappebakteri mõjul piimasuhkrust. Piimhapet kasutatakse kreemides, et tõsta naha niiskusesisaldust. Niiskusesisaldus tagab naha sileda pinna. Toiduainetetööstuses kasutatakse happesuse reguleerijana ja konservandina (E270). Ta on ka AHA hape, mida leidub hapupiimas, kuid piimhape tekib ka inimorganismis. E270 - Piimhape Kasutusala: vorst, kala pooltooted, juustud, sulatatud juustud, salatikastmed ja maiustused. Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Looduslikult saadakse estreid õlidena taimede estreid sisaldavate osade pressimisel ja ekstraheerimisel. Näiteks roosidelt roosiõli, viljakoortest apelsinidest, sidrunitelt, piparmündi lehtedest ja palderjani juurtest. Estrite üldvalem on RCOOR', kus R ja R' on süsivesiniku radikaalid, kusjuures R ja R' võivad olla ühesugused
2) Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 3) Aluseline oksiid + H2O = alus 4) Happeline oksiid + alus = sool + H2O 5) Happeline oksiid + H2O = hape Liigitus: 1. Happed 1) Tugevuse järgi: tugevad ja nõrgad Tugevad - H2SO4 , HNO3 , HI , HBr, HCl ; Nõrgad – kõik teised, H2CO3 - (kõige nõrgem) 2) Hapniku sisalduse järgi: hapnikhapped ja hapnikuta happed 3) Vesinikuaatomite järgi: üheprootonilised, kaheprootonilised, kolme- ja enamaprootonilised 2. Soolad 1) Lihtsoolad 2) Liitsoolad Vesiniksoolad Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid
energiat (soolade korral) 2. Lihtsoolade dissotsiatsioon (metall+tabelist) Dissotseeruvad happeanioonideks ja metallikatioonideks Dissotseeruvad ühes astmes NaCl—Na+Cl CuCl2—Cu(+2) +2Cl (-) 3. Hapete astmeline dissotsiatsioon ( H+ Happed on ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Dissotseeruvad astmeliselt Astmete arvu näitab vesinikuaatomite arv molekulis (ehk mitu mnolekuli on H juures) Põhiline dissotsiatsioon toimub ainult esimeses astmes Näide1: HCl—H(+) + Cl(-) Näide2: H2CO3—H(+)+HCO3 (-) (edasi tagasi noolte märk) H(+) + H(+) + CO3(-2) Näide 3: H4SiO4—H(+) +H3SiO4(-) (edasi tagasi) 2H(+) + SiO4 (edasi tagasi) 3H(+) + SiO4 (E-T) 4H(+) + SiO4 (-4) 4. Aluste astmeiline dissotsiatsioon (alati on OH)
Ilmo Kotkas Tallinn Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.Vesi on kõige levinum aine Maal .Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri.Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid
H2N(CH2)5NH2. Riknenud toidu mürgisust ei põhjusta niivõrd amiinid kuivõrd roiskumisbakterite eritatud toksiinid. Mõningatele organismidele on roiskumislehk toidusignaalöiks, seega võime oletada, et see on nende jaoks üpris meeldiv lõhn. Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: · Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. · Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. · Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. 2
31.Nimeta kloroplasti osad. sise- ja välismembraan, lamellid ehk tülakoidid, graan, strooma 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? toota orgaanilist ainet (glükoosi) 33.Mis on fotosünteesi lähteained? süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained 34.Kus toimub valgusstaadium? kloroplasti tülakoidi membraanis 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine, ATP süntees elektronide energia arvel, vesinikuaatomite sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 36.Mis on valgusstaadiumi saadusteks? Saaduseks on hapniku molekull, 4 vesiniku iooni ja 4 elektroni. 37.Kus toimub pimedusstaadium? Toimub kloroplasti lamellidest väljaspool (stroomas) 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? Seotakse süsihappegaasi atmosfääri, sünteesitakse glükoos, vaheühendi NADP ja ATP algse seisungi taastamine. 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? ATP ja NADPH2 molekulid, mis on
on tavaliselt liitensüümis valkosaga mittekovalentselt seotud · Paljud koensüümid on vitamiinid: · Vitamiini toime realiseerub enamasti ja olulisel määral koensüümsuse kaudu · Liitensüümi valkosa määrab ensüümi spetsiifilisuse (millise subtraadi muundumist antub ensüüm katalüüsib) · Liitensüümi koensüümosa osaleb efektiivse ensüümkatalüüsi tagamises · Mitmed ravimid on vitamiinide koensüümvormid KOENSÜÜMIDE KLASSIFIKATSIOON · Vesinikuaatomite ülekandjad: · Osalevad koensüümina ensüümides, mis dehüdrogeenivad biomolekule (võtavad neilt vesinikuaatomeid) · Rühmade ja radikaalide ülekandjad: · Atsüüljääkide ülekandjad · Aminorühma ülekandjad · Ühesüsinikuliste üksuste ülekandjad · Metüüljääkide ülekandjad · Aktiivse CO2 ülekandja LIHTENSÜÜMID JA LIITENSÜÜMID · Lihtensüümid koosnevad aminohappejääkidest · Liitensüümid koosnevad valkosast (apoensüüm) ja mitte-valkosast (kofaktor)
Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, mis nukleoproteiididena sisalduvad kõigis elusates rakkudes. Valgu molekulide struktuur Valgu uuringutes on erilist tähelepanu pööratud peptiidahelate võimalikele ruumilistele paiknemisviisidele, mille tulemuseks on püsivate konformatsioonide moodustumine. Spiraali olemasolu paljudes polüpeptiidides ja valkudes. Viimase peamiseks iseärasuseks on peptiidahelate keerdumine selliselt, et saad võimalikuks vesiniksidemete tekkimine amiidsete vesinikuaatomite ja karboksüülrühmade vahel iga nelja peptiidsideme järel. (Grandberg, 1979: 357) Sellest lähtuvalt on valgumolekulises kindlaks tehtud nelja struktuuri olemasolu. Primaarstruktuur on aluseks valkude spesiifilisusele, kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele ja tema muutused põhjustavad mitmeid nn. molekulaarseid haigusi. Võib öelda, et geneetiliselt determineeritud primaarstruktuur määrab ära antud valgu kõrgemad struktuuritasemed. Seega nn
Hapnikuaatomid liituvad molekulideks ja eraldatakse atmosfääri. Seega pärineb õhuhapnik veemolekulidest. Vesinikioonid seotakse NADP koosseisu, kus nad hiljem kohtuvad "ringi täis teinud" elektronidega. Nii on vee fotooksüdatsioonil tekkinud osakesed taas oma koha leidnud. · Valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: - klorofülli ergastamine valguse poolt; - veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; - ATP süntees elektronide energia arvel; vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 · Pimedusstaadiumis vajatakse valgusstaadiumis sünteesitud ATP molekule ning vaheühend NADPH2 koostisest vesinikuaatomeid. Ergastamine - energia juurde andmine, siinkohal elektronidele. NADP - nikotiin-amiid-adeniin-dinukleotiid-fosfaat. Pigment - värvaine, klorofüll on rohelist värvi pigment. Prooton - H+, vesinikioon. · Glükoosi moodustavad aatomid pärinevad süsihappegaasist ja veest.
Kui reaktsioonis kõik gaasid, kiirus ei muutu ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Anorgaanilised ained – Lihtained → Metallid Mittemetallid Liitained → Oksiidid Happed Alused Soolad Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest 1 on Hapnik. Liigitatakse keemiliste omaduste põhjal: aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed HCl CH₃COOH Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone. Hapete liigitamine vesinikuaatomite arvu järgi 1. Üheprootonilised HCl HNO₃ 2. Mitmeprootonilised H₂SO₄ H₃PO₄ Tugevad happed Keskmised Nõrgad happed H₂SO₄ HNO₃ HCl H₃PO₄ H₂SO₃ H₂CO₃ H₂S HBr HI Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. NaOH, CH₃NH₂ Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Na₂SO₄.
· HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O · Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: o 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 o H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). · Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: o CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O 56.Eetrid ja estrid. Rasvad. Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis kaks süsivesinikurühma on teineteisega seotud hapnikuaatomi kaudu. 57.Orgaaniliste ainete osatähtsus looduses ja tehismaailmas. Org ühendeid on üle 10miljoni. Org ühendite osatähtsus loodused on väga suur, sest elu maal on seotud nende
keskmise kaugusega Päikesest.(150 miljonit km). Päikesel ei ole kindlat pinda ja tihedus sisse minnes suureneb. Fotosfäär-valgust tekitav sfäär(päikese pind) Fotosfäärist kõrgemale jääks Päikese ,,atmosfäär", mis koosneb kahest kihist- kromosfäär ja kroon. Kromosfäär- punane sähvatus vahetult enne päikesevarjutust Kroon-ebakorrase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber. Fotosfäärist alla jääb sisemus. Päike saab energia tuumareaktsioonidest.(vesinikuaatomite tuumade ühinemiseks heeliumi tuumadeks). See reaktsioon vajab suurt temperatuuri ja suurt rõhku, seetõttu toimub sügaval päikese sisemuses. Peale seda kandub energia päikese pinale footonite vahetuse teel(kiirguslik ülekanne). Päikese laigud on 1000k madalama temperatuuriga. Järelikult peab miski energiavoogu seal takistama. Laikude juures on tugev magnetjõud ja see arvatavasti takistab konvektsiooni. Laikude juures purskab välja aineid, mis võivad lenduda kosmosesse
Alküün küllastumata süsivesinik, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Aldehüüd keemiline ühend, mis sisaldab aldehüülrühma (-CHO). Ketoon ühend, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Sahhariidid ehk glütsiidid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Karboksüülhape hape, mis sisaldab karboksüülrühma (-COOH). Ester orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Rasvad glütseriini ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Amiid karboksüülhapete funktsionaalderivaat, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2). Aminohape keemiline ühend, mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga.
2.1.2 Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 2.2 Aldehüüdid Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. 2.3 Estrid Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. 2.4 Terpenoidid Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.
pikapeale moodustub ta ümber gaasist ja tolmust (tolm kaitseb sündivat tähte lähedalolevate tähtede ultraviolettkiirguse eest, mis pilve soojenedes peataks protsessi) koosnev ketas või rõngas ning samal ajal kasvab ka aina temperatuur. Selle tagajärjel hakkab ta kiirgama esialgu peamiselt infrapunakiirgust. Jätkub ka ainete kuhjumine prototähele. Ka temperatuuri tõus jätkub ning rõhk suureneb miljonite atmosfäärideni. Sellises ebatavalises olus surutakse vesinikuaatomite tuumad üksteisele nii lähedale, et nad nad hakkavad liituma. Tuumade liitumisel eraldub fantastiliselt palju energiat. Nii hakkab täht ellu ärkama ning Universumisse valgust, soojust ja veel mõnda liiki kiirgust saatma. -4- Tähtede elu Tähe elu on pidev võitlus gravitatsiooni ja seda tasakaalustavate jõudude vahel. Niipea, kui vastaspool veidi järgi annab hakkab täht gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbuma.
karotenoididest. Lisaks võib veel leida saasteaineid, rasva või õli lisaaineid (mineraalõlid, plasitifitseerivad ained ja pestitsiidide jäägid) Steroidid Skelett koosneb neljast kondenseerunud ringist Steroidid loomses toidus: 1) Kolesterool 2) Vitamiin D Steroidid taimses toidus (fütosteroolid) Looduslikud ühendid, mida leidub teravilja-, puu- ja köögiviljades, sh sojaubades. Stanoolid on ühendid, mis moodustuvad steroolidele vesinikuaatomite lisamisega puusäsist ja teistest taimsetest allikatest. Steroolid ja stanoolid tegutsevad nagu väikesed käsnad, mis imavad soolestikus kolesterooli, enne kui see jõuab vereringesse. Alaneb üldine kolesteroolitase ja madala tihedusega (LDL) lipoproteiinide tase. 1) -sitosterool 2) kampesterool 3) stigmasterool Tokoferoolid ja tokotrienoolid Neist saab E-vitamiini. Taimeõlides, pähklites, täisterades ja rohelistes lehtköögiviljades.
Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee massi vahel. Hüdrofiilsus – ainete omadus vees mitte lahustuda- Hüdrolüüs – Surtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel.
toimumise 2) Vesi on paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt 3) Vesi on väga hea lahusti ja selles lahustuvad paljud ained 6. Tead mõisteid: polaarsus, vesinksidemed, pindpinevus, hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. a) Polaarsus - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees b) Vesiniksidemed - positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomiga c) Pindpinevus - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele d) Hüdrofiilsus - ainete omadus vees lahustuda e) Hüdrofoobsus - ainete omadus vees mitte lahustuda f) Hüdrolüüs - suurtes molekulites olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel 7. Milles seisneb vee polaarsus ?
c) Reageerib happega, tekib sool ja vesi CaO + H2CO3 = CaCO3 + H2O 2) Mittemetallioksiidid a) Reageerib veega, tekib hape CO2 + H2O = H2CO3 b) Reageerib aluselise oksiidiga, tekib sool CO2 + CaO = CaCO3 c) Reageerib alusega, tekib sool ja vesi CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi,
virmalisi. Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. Päikese energia Päikese kiirgava pinna, fotosfääri, temperatuur on suhteliselt madal (5500 kraadi). Sisemistes kihtides kasvab temperatuur kiiresti ja tuumas ulatub see 15 miljoni kraadini. Selliste väga kõrgete temperatuuride ja rõhkude juures toimuvad tuuma reaktsioonid, mille käigus toodetud energia hoiab Päikse säravana. Tuumasünteesi käigus toimub vesinikuaatomite tuumade ühinemine, moodustades heeliumiaatomite tuumasid. Selle protsessiga kaob väike osa massist, muutudes energiaks. Albert 4 Einstein pani kogu protsessi kirja ja moodustas valemi [E=mc²]. Kuna c ehk valguskiirus on tohutult suur, siis on isegi väikese massi üleminekul vabanev energia ilmatult suur. Päikesel muutub iga sekundiga energiaks neli miljonit tonni vesinikku. Olulist Päikese kohta
aatomid d. süsinikuahel võib olla sirge, haruneb või rõngakujuline 5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) a. veekeskond tagab rakkude keemiliste reaktsioonide toimumise b. vesi on väga hea lahusti c. Tagab raku siserõhu 6. Tead mõisteid: a. polaarsus-nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. b. vesiniksidemed-positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; nendele sidemetele põhinevad ka vee erilised omadused. c. pindpinevus-vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele. d. hüdrofiilsus-ainete omadus vees lahustuda. e. hüdrofoobsus-ainete omadus vees mitte lahustuda. f. hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. 7
Vees lahustuvad nad vähe või üldse mitte. Keemilised omadused Eetrid on keemiliselt püsivamad ja väiksema keemilise aktiivsusega kui alkoholid. Eetrid oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juuresolekul, mille tulemuseks on peroksiidid. Need on äärmiselt plahvatusohtlikud ained. Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. [redigeeri] Jaotamine Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: · Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. · Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. · Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. Primaarsed amiinid Sekundaarsed amiinid Tertsiaarsed amiinid Fenüültuumaga seotud amiine nimetatakse aniliinideks
liikumis- ja energeetilist funktsiooni. 1.2. Valgu molekulide struktuur Valgu uuringutes on erilist tähelepanu pööratud peptiidahelate võimalikele ruumilistele paiknemisviisidele, mille tulemuseks on püsivate konformatsioonide moodustumine. Spiraali olemasolu paljudes polüpeptiidides ja valkudes. Viimase peamiseks iseärasuseks on peptiidahelate keerdumine selliselt, et saad võimalikuks vesiniksidemete tekkimine amiidsete vesinikuaatomite ja karboksüülrühmade vahel iga nelja peptiidsideme järel. (Grandberg, 1979: 357) Sellest lähtuvalt on valgumolekulises kindlaks tehtud nelja struktuuri olemasolu. Primaarstruktuur on aluseks valkude spesiifilisusele, kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele ja tema muutused põhjustavad mitmeid nn. molekulaarseid haigusi. Võib öelda, et geneetiliselt determineeritud primaarstruktuur määrab ära antud valgu kõrgemad struktuuritasemed. Seega nn
peroksüdaasile) anorgaanilised üh-d ( Hcl pepsiinile) madalmolekulaarsed org.üh-did (koensüümid). Koensüümid moodustavad valdavama osa kofaktorite. Seega koosneb liitensüüm valkosast ja oensüümist. Koensüümid Co on madalmolekulaarsed orgaanilised õhendid, mis on liitsensüümiks valkosaga mittekovalentselt seotud. Enamik neist on vitamiinide derivaadid. Klassifitseeritakse ülekandva üksuse järgi: vesinikuaatomite kandjad- vitamiin nikotiinhappeamiidi derivaadid (NAD, NADP), mis on koensüünideks NAD- ja NADP- dehüdrogenaasides. Vitamiin riboflaviini derivaadid FMN ja FAD, mis on koensüümideks FMN- ja FAD- dehüdrogenaasides. Vitamiin ubikinoon ehk koensüüm Q (CoQ-dehüdrogenaas) rühmade ja radikaalide ülekandjad
MIS ON VESI? Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustelvedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. MIS ON VEE REOSTAMINE?
2. VESI Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid.
Maanteesõidul tekib ajaühikus ka 2 - 3 korda rohkem heitgaasi, seega tuleb NOx saastet eriti arvestada magistraalteede ümbruses. 1.2. Heitgaasi kahjulikud komponendid süsivesinikud (CH) Auto heitgaasis sisalduvate süsivesinike tähistamisel on kasutusel valem CnHm. Sellega tahetakse rõhutada, et bensiini jt. kütuste aurustumisel ning mootori silindreis toimuva põlemisprotsessi ebatäiuslikkuse tõttu satub õhku hulk aineid, mille molekulid erinevad nii süsivesiniku- ja vesinikuaatomite arvult kui ka struktuuri poolest. Neist ainetest on näiteks metaan (CH4), etaan (C2H6), eteen(C2H4), atsetüleen (C2H2) ja propaan (C3H8) normaaltemperatuuril ja -rõhul gaasid, bensool (C6H6), toluool (C6H5CH3), ksülool (C6H3(CH3)2), butaan (C4H10) jt. aga vedelikud. Lisaks sellele, et loetletud ained saastavad õhu puhtust, läheb nende kütuse energia osalt kadum. Keskkonnakaitsetrükiste järgi pärineb õhku sattuvaist süsivesinikest 50% mootorsõidukitelt.
olulisemad on asendamine alkoksürühmaga ja aminorühmaga. AMIIN KUI ALUS *Alküülamiinid on alused, sest nad võivad tänu lämmastiku vabale Amiinid, nende saamine, tähtsus ja omadused. elektronipaarile siduda prootoni Amiine saab jaotada asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: *Aluselisus näitab prootoni sidumise võimet: mida tugevamini alus prootonit *primaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud üks vesinikuaatom seob, seda aluselisem see alus on. ammoniaagi molekulis *Aluste aluselisuse võrdlemisel kasutatakse happena hüdrooniumiooni *sekundaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud kaks (H3O+).
112. Arvutada hapnikuaatomite arv 2,5 moolis väävelhappes. 137. Mitu kuupsentimeetrit 35%-list ortofosforhappe lahust (=1216 kg/m3) on tarvis võtta 113. Mitu vee molekuli on 200 grammis vees? 608 kuupsentimeetri 0,7 molaarse (sisaldab 0,7 mooli ortofosforhapet 1 kuupdetsimeetris 114. Arvutada vesinikuaatomite arv, mis sisaldub 0,112 kuupsentimeetris ammoniaagis lahuses) lahuse valmistamiseks? normaaltingimustel. E 115. Mitu hõbedaaatomit on 1 kuupsentimeetris 0,001-molaarses (sisaldab 0,001 mooli 138. Mitu kuupdetsimeetrit vääveltrioksiidi ja vääveldioksiidi on 10 kuupdetsimeetris hõbenitraati 1 kuupdetsimeetris lahuses) hõbenitraadi lahuses
temperatuuri stabiliseerimine looduses. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas – jäätumine toimub veekogu pinnalt alates. ➢ Vee keemis-ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S, HTe). 2 ➢ tugevad molekulidevahelised jõud nn. vesiniksideme olemasolust vee molekulide vahel ➢ Ühe vee molekuli hapnikuaatomi ja kahe teise vee molekuli vesinikuaatomite vahel tekib tugev elektrostaatiline vastasmõju, mistõttu vee molekulid moodustavad ulatusliku kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul on seotud nelja lähedalasuva vee molekuliga. Nende täiendavate sidemete lõhkumiseks on vaja oluliselt enam energiat kui nende ühendite korral, milles vesiniksidet ei esine. ➢ Keemiliselt on vesi aktiivne ühend – reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega (hüdrolüüs) ja oksiididega.
FS käigusel tekivad orgaanilised ained, mis on vaja paljudele eluorganismidele. Ilma FS –ta võivad ainult müned bakterid elada. Staadiumid (?): 1. Valgusstaadiumis toimuvad reaktsioonid vajavad toimumiseks valgusenergiat, mis ergastaks klorofülli molekulid, seega valgusstaadium pimedas ei toimu. Valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: a) klorofülli ergastamine valguse poolt; b) veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; c) ATP süntees elektronide energia arvel; d) vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 2. Pimedusstaadiumi reaktsioonid valgust ei vaja, need toimuvad nii pimedas kui valguse käes. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad tsükli, seda reaktsioonide ahelat nimetatakse avastaja auks Calvini tsükliks. Pimedusstaadiumi reaktsioonide käigus: a) seotakse atmosfäärist süsihappegaasi, b) kasutatakse ära vesinikuaatomid vaheühendi (NADPH2) koosseisust ning c) sünteesitakse glükoos
H 3C CH 3 H 3C H sidemete. Kaksiksideme puhul kujuneb cis- või trans C C C C -isomeer. Ladina k. termin “cis” tähendab samal H CH 3 pool ja termin “trans” tähendab vastaspool (vt H H vesinikuaatomite või metüülrühmade paigutust cis-2-Buteen trans-2-Buteen kaksiksideme tasapinna suhtes cis-2-buteenis ja trans-2-buteenis, joon. 21). Cis-trans isomerism võib esineda ka kondensee- runud tsükliliste süsteemide puhul (nt steroidhor-
tähises näitavad süsivesinikku, millest freoon on saadud: 1 CH4 (metaan); 11 C2H6 (etaan); 21 C3H8 (propaan); 31 C4H10 (butaan). Järgneb fluori aatomite arv molekulis (näit. R12 CF2Cl2, R214 C3F4Cl4, R10 CCl4). Kui freooni molekulis on broomiaatomeid, siis pärast põhitähist kirjutatakse täht "B" ja selle järel broomiaatomite arv (näit. R12B2 CF2Br2). Kui freooni molekulis on vesinikuaatomeid (mis pole asendatud teistega), siis vesinikuaatomite arv lisatakse tähise kümnendkohale (näit. CF2Cl2 - R12, aga CHF2Cl R22 jne.). Etaani C2H6 baasil toodetud freoonid võivad omada ka ebasümmeetrilise struktuuriga molekule. Sel juhul lisatakse freooni tähise lõppu väike täht "a", C2F2Cl4 = CFCl2CFCl2 R112 (sümmeetriline), C2F2Cl4 = CF2ClCl3 R 112a (ebasümmeetriline). 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 23 Külmutusagensside tähistus
.................................................................39 MÕISTED Atsükliline- Mittetsükliline Detergent- Sünteetiline pindaktiivne aine, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastoime parandajana. Emulgeerima- Emulsiooni tekitama Emulsioon-Dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihutsunud või segatud teise vedela ainega, kusjuurs mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Ester- Orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsiniku aatomitega. Hüdrofiilsus- Ehk veelembus ehk võime lahustuda vees. Hüdrofoobsus- Ehk vett-tõrjuv ehk võime mitte lahustuda vees, aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrogeenimine- Ühendisse vesinikku sisse viima Hüdroksüülrühm- Orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm, mille tähis -OH. Hürolüüs- reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus. 90 Vee eksisteerimine vedelikuna on võimalik ainult
Süsiniku juhtroll tuleneb sellest, et: 1)iga C-aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C-aatomitega; 2) C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on küll stabiilsed, kuid ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; 3) C-aatom annab üksik-, kaksik-, ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); 4) C-aatomid moodustavad lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure; Vesinik Vesinikuaatomite eriline tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride kooshoidmise ja stabiilsuse. Hapnik Hapnikuaatomid kuuluvad samuti biomolekulide ehitusse. Sissehingatav hapnik läheb organismis põhiosas (umbes 98%) biomolekulide lõhustumiseks, mis võimaldab organismidel kasutada biomolekulide (glükoos, rasvhapped jt.) energiat. Teatud osa (2...5%)
paarisarvud, kuid ka 5,9) m taval. n+4 või n+6 Paremini uuritud boraane on ca 20; Boraanide keemiat on laialdaselt uuritud. Boraanid on vastastikku konverteeritavad (muundatavad) to, rõhu, katal., keskk. valikuga Boraanide molekulidele on iseloomulik elektronide defitsiit, B aatomi suured koord.-arvud (kuni 7), keeruline ruumil. struktuur. Ühesuguse B aatomite arvu juures võib vesinikuaatomite arv varieeruda: näit. oktaboraanid B8H12, B8H14, B8H16, B8H18. Mürgised, ebameeldiva terava lõhnaga värvitud ained B2H6, B4H10 - gaasid, n=5-9 vedelikud, n ›10 kristallilised. suurema praktilise tähtsusega: diboraan B2H6, mida kasut. kõrgpuhta B saamiseks, booriga legeerimiseks, boororgaanil. ühendite sünteesil. Saamismeetodeid on palju, näit. 450ºC 2BCl3 + 6H2 Cu - Al B2H6 + HCl 3.2.2.2
81 3) Supressori-tundlikud mutandid need mutandid on eluvõimelised vaid teatava supressormutatsiooni olemasolu korral. Supressormutatsioon korrigeerib või kompenseerib uuritava mutatsiooni fenotüüpi. Vt. amber mutatsioone, mis surusid maha translatsiooni stop koodoni tekitanud mutatsiooni efekti. 82 Mutatsioonitekke molekulaarsed mehhanismid Vesinikuaatomite asukoht lämmastikalustes ei ole stabiilne, vaid nad võivad liikuda näiteks aminorühmalt puriini või pürimidiinirõnga lämmastikule. Sellised tautomeersed üleminekud võivad mõjutada lämmastikaluste paardumisvõimet ja põhjustada spontaanseid asendusmutatsioone. Tümiin ja guaniin võivad minna keto-vormist vähemstabiilsesse enool-vormi ning adeniin ja tsütosiin aminovormist vähemstabiilsesse iminovormi
ensüümi stabiilsus ei erine metsiktüüpi ensüümi stabiilsusest. 3) Supressori-tundlikud mutandid need mutandid on eluvõimelised vaid teatava supressormutatsiooni olemasolu korral. Supressormutatsioon korrigeerib või kompenseerib uuritava mutatsiooni fenotüüpi. Vt. amber mutatsioone, mis surusid maha translatsiooni stop koodoni tekitanud mutatsiooni efekti. Mutatsioonitekke molekulaarsed mehhanismid Vesinikuaatomite asukoht lämmastikalustes ei ole stabiilne, vaid nad võivad liikuda näiteks aminorühmalt puriini või pürimidiinirõnga lämmastikule. Sellised tautomeersed üleminekud võivad mõjutada lämmastikaluste paardumisvõimet ja põhjustada spontaanseid asendusmutatsioone. Tümiin ja guaniin võivad minna keto-vormist vähemstabiilsesse enool-vormi ning adeniin ja tsütosiin aminovormist vähemstabiilsesse iminovormi
nende mikrostruktuuri uurimata. Näiteks – kui omavahel reageerivad võrdsel rõhul ja temperatuuril üks liiter hapnikku ja kaks liitrit vesinikku, siis pärast reaktsioonil tekkinud veeauru jahutamist esialgsele ruumalale ja esialgse rõhu taastamist on selle veeauru ruumala alati kaks liitrit. See tähendab, et ühe hapnikumolekuli ja kahe vesinikumolekuli kohta tekib reaktsioonil alati kaks veemolekuli, järelikult on veemolekulis hapnikuaatomite ja vesinikuaatomite vahekord üks kahele. 7 Valemis (9.8) vasakul pool olevat suurust – molekulide arvu, on võimalik arvutada järgmise meetodiga. Teatavasti sisaldab üks mool ainet 6,02 10 23 molekuli – Avogadro arv molekuli. Järelikult tuleb molekulide koguarvu saamiseks mingis ainekogumis selle aine hulk moolides korrutada Avogadro arvuga. Samas võrdub ühe mooli mingi aine mass (aine
Universum oli siis ülikõrge temperatuuriga ( umbes 1027 kraadi ) ja omas suurt energiat. Gravitatsioon oli juba muutunud arvestavaks jõuks ning kujunema hakkasid esimesed elementaar- osakesed. Näiteks ka elektronid. Sellele järgnes Universumi inflatsioon ehk ülijärsk paisumine. Temperatuur kahanes väga kiiresti koos Universumi paisumisega. Prootonid ja neutronid, mis kuuluvad aatomite tuumadesse, moodustusid siis, kui Universum oli 10-6 ehk üks miljondik sekundit vana. Prootonid on ju vesinikuaatomite tuumad. Kolm minutit hiljem oli Universumi temperatuur kõigest miljard ehk 109 kraadi. Ühinema hakkasid prootonid ja neutronid ning tekkisid deuteeriumi ( ehk raske vesiniku ) ja heeliumi tuumad. Sellisel ajal kujunes 16 Universumis välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud füüsikalised protsessid enam nii kiiresti. Mida enam Universum paisus, seda enam ka selle temperatuur langes
Universum oli siis ülikõrge temperatuuriga ( umbes 1027 kraadi ) ja omas suurt energiat. Gravitatsioon oli juba muutunud arvestavaks jõuks ning kujunema hakkasid esimesed elementaar- osakesed. Näiteks ka elektronid. Sellele järgnes Universumi inflatsioon ehk ülijärsk paisumine. Temperatuur kahanes väga kiiresti koos Universumi paisumisega. Prootonid ja neutronid, mis kuuluvad aatomite tuumadesse, moodustusid siis, kui Universum oli 10-6 ehk üks miljondik sekundit vana. Prootonid on ju vesinikuaatomite tuumad. Kolm minutit hiljem oli Universumi temperatuur kõigest miljard ehk 109 kraadi. Ühinema hakkasid prootonid ja neutronid ning tekkisid deuteeriumi ( ehk raske vesiniku ) ja heeliumi tuumad. Sellisel ajal kujunes Universumis välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud füüsikalised protsessid enam nii kiiresti. Mida enam Universum paisus, seda enam ka selle temperatuur langes
energiat. Gravitatsioon oli juba muutunud arvestavaks jõuks ning kujunema hakkasid esimesed 17 elementaar- osakesed. Näiteks ka elektronid. Sellele järgnes Universumi inflatsioon ehk ülijärsk paisumine. Temperatuur kahanes väga kiiresti koos Universumi paisumisega. Prootonid ja neutronid, mis kuuluvad aatomite tuumadesse, moodustusid siis, kui Universum oli 10-6 ehk üks miljondik sekundit vana. Prootonid on ju vesinikuaatomite tuumad. Kolm minutit hiljem oli Universumi temperatuur kõigest miljard ehk 109 kraadi. Ühinema hakkasid prootonid ja neutronid ning tekkisid deuteeriumi ( ehk raske vesiniku ) ja heeliumi tuumad. Sellisel ajal kujunes Universumis välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud füüsikalised protsessid enam nii kiiresti. Mida enam Universum paisus, seda enam ka selle temperatuur langes
annaabi.ee 
