Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Pesemisvahendid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Pesemisvahendid #1 Pesemisvahendid #2 Pesemisvahendid #3 Pesemisvahendid #4 Pesemisvahendid #5 Pesemisvahendid #6 Pesemisvahendid #7 Pesemisvahendid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jessuu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
ppt

Pesemisvahendid

Rasvhappe sool naatriumpalmitaat on pindaktiivne aine ehk lihtsalt ööeldes SEEP. Seebid on mitmete rasvhapete naatriumi soolad. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus seebikivi Detergent ­ pindaktiivne aine, koosneb pikast hüdrofoobsest osast, mis tipneb hüdrofiilse rühmaga. Kasutatakse detergendi mõistet sünteetiliste pindaaktiivsete ainete kohta. Vees moodusavad seebid kui sünteetilised pasuained hägusa kolloidlahuse, kus kolloidosakese moodustab 100200 pesuaine molekuli. Mistaplekid, mis vees ei lahustu. Lahustuvad aga pesuaine hüdrofoobses osas, kus need hüdrofiilse osa kaudu tõmmatakse pestavalt esemelt mustusetilgakestena lahusesse. Keskkonnasõbralik, ei sobi ta pesemiseks ei karedas ega happelises vees. Ebasobivaks võib osutuda isegi vihmavesi, kui see on liialt happeline. Esmalt tekkivad vees lahustumatud soolad, mille

Keemia
thumbnail
9
doc

Puhastusvahendid

Rõngu Keskkool Puhastusvahendid Referaat Koostaja: Kati Kõiv 9.a klass Juhendaja: Merike Luik 1 Rõngu 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Detergendid................................................................................................ .......4 Pesupulbrid................................................................................................ .......6 Nõudepesuvahendid.................................................................................... ....7 Kasutatud kirjandus.....

Keemia
thumbnail
13
doc

Puhastusvahendid

....................................................... 12 SISSEJUHATUS Pesu- ja puhastusvahendeid kasutatakse kodus iga päev puhtuse, tervise ja heaolu tagamiseks. Kui räägitakse pesu- ja puhastusvahenditest, peetakse sageli silmas põhiliselt pesu- ja loputusvahendeid. Tegelikult käsitleb mõiste "pesu- ja puhastusvahend" endas kõiki tooteid, mida kasutatakse tekstiilitoodete, nõude, põrandate ja muude majapidamises esinevate erinevate pindade pesemiseks ning puhastamiseks.[1] 2 1. DETERGENDID Detergent tähendab mistahes ainet või valmistist, mis sisaldab seepe ja/või muid pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud pindaktiivseid ühendeid. Detergendid võivad olla mistahes kujul (vedel, pulber, pasta, kang, plaat, valatud tükk, kujund jne) ning turustatud kasutamiseks või kasutuses majapidamises või institutsioonilistel või tööstuslikel eesmärkidel.[1]

Üldkeemia
thumbnail
5
doc

Puhastusvahendid

Igaühele meeldib olla puhas, aga naha tervena hoidmiseks on vajalik naha pinnalt regulaarselt eemaldada meiki, liigset rasu, mustust ja surnud rakke. Seda ülesannet täidavad mitmesugused puhastusvahendid. Erinevate nahatüüpide jaoks on töötatud välja erinevaid puhastusvahendeid. Neid võib toota seepide, vedelike, geelide, kreemide, sampoonide, maskide jt. kujul. Puhastusvahendite koostis Puhastusvahendites on põhiliseks toimeaineks erinevad surfaktantide segud. Need on aktiivsed ühendid, mis sisaldavad rasvlahustuvat ja veeslahustuvat osa. Rasvlahustuv osa ühineb rasu ja mustusega, veeslahustuv osa võimaldab vahendi mahapesemist. Puhastusvahendid võivad sisaldada järgmisi komponente: · vett · surfaktantide segusid (näiteks naatriumlaurüülsulfaat, naatriumsulfosuktsinaat jt), mis puhastavad, panevad toote vahutama ja jätavad nahale meeldiva tunde

Keemia
thumbnail
40
docx

SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE

Lähte Ühisgümnaasium SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid....

Keemia
thumbnail
3
doc

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl ­ karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat

Keemia
thumbnail
2
docx

Keemia mõisted

Mõisted · Mustus ­ pinnal esinev aine või ainete segu, mis: vähendab või takistab pinna kasutamist; kahjustab pinda; on ebaesteetiline; on tervistkahjustav; mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. · Pesemine ­ enamasti sünteesiproduktide pesemine veega või muu lahustiga või happelise või aluselise lahusega; sisuliselt on see ekstraktsiooniprotsess. · Seep ­ pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. · Vaht ­ keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. · Aluseline lahus ­ lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. · Ester - orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite

Keemia
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a

Keemia



Lisainfo

Mõisted, Praktiline töö, Pesemisvahendid, Seebi valmistamine

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun