Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia: Elektrolüüdid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmes astmes dissotseeruvad liitsoolad?
  • Millal ei toimu ioonreaktsioonid?
  • Milline on aluseline ja milline happeline keskkond ja kuidas märgid?
  • Millised on tugevad elektrolüüdid?
  • Millised on nõrgad elektrolüüdid?
  • Millised on mitteelektrolüüdid ?
  • Mis on ioonsete ainete dissotsiatsioon?
Elektrolüüdid
  • Mõisted:
    • Mitteelektrolüüt - aine, mis ei juhi elektrit, kuna nad ei jagune ioonideks ( lihtained , org- ained, oksiidid)
    • Elektrolüüt - on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ( happed , aluised ja soolad )
    • Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl
    • Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti
    • Lihtaine - aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest
    • Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl
    • Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone
    • Soolad - on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone
    • Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon , mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
    • Eksotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus VABANEB energiat.
    • Endotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus NEELDUB energiat.
    • Elektrolüütiline dissotsiatsioon - nähtus, kus aine jaguneb ioonideks vee molekulide mõjul või lahusti molekulide mõjul.
    • Hüdraatumine - ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seotumine vee molekulidega

  • Vasta küsimustele
    • Mitmes astmes dissotseeruvad liitsoolad? Too näide liitsooladest.
    • Millal ei toimu ioonreaktsioonid ?
      • Siis kui 1. puudub vesi 2. tekib tugev hape 3. tekivad vees lahustuvad ained
    • Milline on aluseline ja milline happeline keskkond ja kuidas märgid?
      • Aluseline- pH suurem kui 7 märgid OH
      • Happeline- pH väiksem kui 7 märgid H
    • Millise keskkonna annab tugeva aluse ja tugeva happe sool vesilahuses?
      • Neutraalse

  • Millised on tugevad elektrolüüdid? Too näiteid.
    • Elektrolüüdid, mis annavad lahustesse palju ioone ja lahustuvad täielikult seega juhivad väga hästi elektrit
    • Soolad (CaCl, K2, SO)
    • Tugevad happed (H2SO4, HNO3 , HCl)
    • Tugevad alused ehk leelised ( NaOH , KOH, LiOH )

  • Millised on nõrgad elektrolüüdid?
    • Aine, mis annab lahusesse vähe ioone ning seetõttu juhib vähesel määral elektrit.
    • Nõrgad happed (H2SO,H3PO4)
    • Nõrgad alused (ZnOH, CuOH)
  • Millised on mitteelektrolüüdid?
    • Lihtained (K, Fe, O2)
    • Oksiidid (CO2)
    • Enamik orgaanilisi aineid (C, H)

    Ioonsete ainete dissotsiatsioon lahustes
  • Mis on ioonsete ainete dissotsiatsioon?
    • See on aine jagunemine ioonideks
    • Millega kaasneb kaks protsessi:
      • Kristallvõre lagunemine (energiat neeldub, endotermiline)
      • Hüdraatunud ioonide teke (energiat eraldub, eksotermiline)
      • Sõltuvalt sellest kumb protsess on ülekaalus, lahus kas soojeneb või jahtub
      • Soojeneb- hüdraatunud ioonide teke
      • Jaheneb- kui kristallvõre lagundamiseks kulub rohkem energiat (soolade korral)
  • Lihtsoolade dissotsiatsioon (metall+tabelist)
    • Dissotseeruvad happeanioonideks ja metallikatioonideks
    • Dissotseeruvad ühes astmes
      • NaCl—Na+Cl
      • CuCl2—Cu(+2) +2Cl (-)

  • Hapete astmeline dissotsiatsioon ( H+
    • Happed on ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone
    • Dissotseeruvad astmeliselt
    • Astmete arvu näitab vesinikuaatomite arv molekulis (ehk mitu mnolekuli on H juures)
    • Põhiline dissotsiatsioon toimub ainult esimeses astmes
      • Näide1: HCl—H(+) + Cl(-)
      • Näide2: H2CO3—H(+)+HCO3 (-) (edasi tagasi noolte märk) H(+) + H(+) + CO3(-2)
      • Näide 3: H4SiO4—H(+) +H3SiO4(-) (edasi tagasi) 2H(+) + SiO4 (edasi tagasi) 3H(+) + SiO4 (E-T) 4H(+) + SiO4 (-4)

  • Aluste astmeiline dissotsiatsioon (alati on OH)
    • Alused on ained, mis eraldavad lahustesse hüdrooksiidi ioone
    • Esinevad astmeliselt
    • Astmete arvu määrab ära OH rühmade arvust
      • Näide1: KOH—K+OH

  • Liitsoolade dissotsiatsioon (tabelist+metall+H)
    • Vesiniksoolade dissotsiatsioon
    • Seejärel astmes metallikatioonid
    • Seejärel astmeliselt vesinikioonid

  • Hüdrooksiidsoolade dissotsiatsioon

  • pH määramine
    • pH väiksem kui 7 siis on keskkond happeline ehk H on üksik
    • pH suurem kui 7 siis on keskkond aluseline ehk OH on üksik

  • Keemia-Elektrolüüdid #1 Keemia-Elektrolüüdid #2 Keemia-Elektrolüüdid #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kelziii Õppematerjali autor
    Elektrolüütidega seonduvad mõisted ja nende definitsioonid, küsimused ja vastused elektrolüütide teemal ja näited, ioonsete ainete dissotsiatsioon lahustes, mis see on ja kuidas dissotseerub ning näited, pH määramine.

    Sarnased õppematerjalid

    Elektrolüüdid
    5
    docx

    Elektrolüüdid

    ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid ­ hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ­ ioone); 2) mitteelektrolüüdid ­ destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone

    Üldkeemia
    Elektrolüütiline dissotsiatsioon
    3
    doc

    Elektrolüütiline dissotsiatsioon

    ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad

    Keemia
    Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid
    4
    doc

    Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

    Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid ­ nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid ­ nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid ­ on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID
    4
    doc

    ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID

    Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid ­ nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid ­ nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid ­ on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid

    Keemia
    Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid
    8
    docx

    Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

    ELEKTROLÜÜTIDE KASUTUSALAD TÄNAPÄEVA ELUS Laurene Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained,

    Elektrokeemia
    Elektrolüütide lahused
    2
    doc

    Elektrolüütide lahused

    Ioon- Laenguga aatom või aatomite rühmitus. 1.Mis on elektrolüüdid? Vastus: Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad. 2. Milliste osakestena esinevad lahuses a) tugevad eletrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid ? Vastus: Tugevad elektrolüüdid-on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid-on lahuses jagunenud osaliselt ioonideks esinevad lahuses nii molekulide kui ka ioonidena, mitteelektrolüüdid- ei esine lahuses ioonidena. 3. Näited a) tugevad elektrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid

    Keemia
    Elektrolüüdid
    2
    doc

    Elektrolüüdid

    ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüdid on ained, mille lahused sisaldavad ioone. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Neis on palju vabu laengukandjaid. · Mitteelektrolüüt - on molekulaarne aine, mille lahustumisel ei moodustu ioone. · Ioonilise sidemega aine lahus juhib elektrit (NaCl Na+ + Cl-). · Molekulaarsed ained (H2, suhkur, H2O). 2. Iooniliste ainete lahustumisprotsess · Ioonilise aine lahus sisaldab ioone.

    Keemia
    Keemilised reaktsioonid lahustes
    2
    docx

    Keemilised reaktsioonid lahustes

    · Elektrolüüdid ­ ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid ­ esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid ­ lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk ­ H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk ­ IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ­ ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ­ ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid)

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun