Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päike ja Kuu (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on Universum ja Maa tekkinud?

Lõik failist

Päike ja Kuu
Referaat
Sanders Agu
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Juhendaja : Mari Põld
Klass: 9.a


Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Päike 4
Päikese energia 4
Olulist Päikese kohta 5
Päikese kiired 5
Päikesevarjutus 5
Päikese tekkimine ja häving 6
Kuu 6
Olulist Kuu kohta 7
Kuu vanus 7
Kivimid ja Kuu pind 8
Füüsikalised tingimused 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 11


Sissejuhatus


Kõik, mis on olemas – meie kehad, õhk, Päike, tähe, galaktikad ja kogu kosmos moodustavad kokku Universumi. Aastast aastasse saame
jälgida Universumi muutumist, olgugi, et mõned neist
vaevumärgatavad. Universum muutub ja areneb. Kuidas on Universum ja
Maa tekkinud? Radioaktiivsete kivimite analüüs näitab, et Maa koos
ülejäänud päikesesüteemiga on tekkinud 4600 miljoni aasta eest.
Universum on oletuste põhjal tekkinud 12 kuni 15 miljardit aastat
tagasi. Teadlased on välja uurinud, et galaktikad tormavad meist ja
ka üksteisest eemale. Toimub Universumi paisumine , mis on justkui
tingitud ammusest suurest plahvatusest. Astronoomid nimetavad seda
plahvatust Suureks Pauguks. Aeg sai alguse Suurest Paugust, mistõttu
ei saa „ ennet ” olemas ollagi.
Meie päikesesüsteemi kuuluvad kaheksa planeeti ja nende kaaslased
(Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ) ja
rõngad.
Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja
selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad.
Arvatakse, et päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekkes.
Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad
tähtedeks. Planeedid
tiirlevad ümber Päikese erineval kaugusel. Nad ei liigu mitte piki
Vasakule Paremale
Päike ja Kuu #1 Päike ja Kuu #2 Päike ja Kuu #3 Päike ja Kuu #4 Päike ja Kuu #5 Päike ja Kuu #6 Päike ja Kuu #7 Päike ja Kuu #8 Päike ja Kuu #9 Päike ja Kuu #10 Päike ja Kuu #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sanders Agu Õppematerjali autor
Töö on korralik ja põhjalik ning pälvis viie.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Taevakehad

Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja

Füüsika
thumbnail
3
docx

Astronoomia

Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h.

Füüsika
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

...................................................31 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 32 KASUTATUD ALLIKAD:.......................................................................................................33 SISSEJUHATUS Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Samuti arvati, et Maa on lapik. Nüüdseks teame aga, et Päikesesüsteemi keskmeks pole mitte Maa vaid Päike ise. Maa on üsna tähtsusetu, meile on ta tähtis vaid selleks, et see on meie kodu. Muidu omab Maa täpselt sama tähtsust nagu kõik ülejäänud 8 planeeti. Maa liigub koos teiste planeetidega ümber Päikese, moodustades süsteemi mida me kutsume Päikesesüsteemiks. Järgnevalt annangi ülevaate Päikesesüsteemist, selle olemusest ja sealsetest ,,elanikest" ehk süsteemi kuuluvatest planeetidest ja väikekehadest.

Füüsika
thumbnail
34
docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede

Megamaailma füüsika
thumbnail
87
pptx

Kosmoloogia

Pöörlemine. Selle ajaga, kui Maa teeb ühe pöörde (23t 56m), liigub ta orbiidil ühe kaarekraadi võrra. Et suund Päikesele taastuks, peab ta tegema veel 1/365 pööret. Selleks kulub 4 minutit. Maa liikumine Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga Aasta ­ ajavahemik, mille jooksul Päike teeb mööda ekliptikat liikudes täistiiru. Aasta pikkus on 365 ööpäeva 5 tundi 48 minutit 46 sekundit Juuliuse kalender(vana kalender) Koostas Sosigenes (Aleksandria astronoom), kehtestas Gaius Julius Caesar 46 a. e.m.a. Aastas on 365 päeva, igal neljandal aastal (liigaastal) on 366 päeva. Keskmine aasta on pikem tegelikust, iga aastaga jääb pisut maha(3 päeva 400 aastaga). Praegu 13 ööpäeva. Gregooriuse kalender Kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C

Astronoomia ja astroloogia
thumbnail
12
doc

Päikesesüsteem

Füüsika referaat Päikesesüsteem! Sisukord Y Sissejuhatus......................lk 3 Y Mis on Päikesesüsteem?......lk 3 Y Päikesesüsteemi tekkimine...lk 3 Y Päike...............................lk 3-4 Y Lähiplaneedid....................lk 4 Y Merkuur............................lk 4 Y Veenus.............................lk 5 Y Maa.................................lk 5-6 Y Kuu.................................lk 6-7 Y Marss..............................lk 7 Y Kaugplaneedid..................lk 8 Y Jupiter.............................lk 8 Y Saturn.............................lk 8-9 Y Uraan.............................

Füüsika
thumbnail
20
docx

Referaat (Päikesesüsteem)

......................................................................11 Kasutatud kirjandus.............................................................12 2 Sissejuhatus Päikesesüsteem on meie kosmiline kodu, milles on planeedid oma kaaslastega, asteroidid ja meteoorid. Külalistena viibivad meie kosmilises kodus komeedid ­ mõned neist on juhuslikud, mõned külastavad meid kindla ajavahemiku järel. Päikesesüsteemi peremees on muidugi Päike, mille mass on ligikaudu 700 korda suurem planeetide kogumassist. Sellega on garanteeritud, et vastavalt gravitatsiooniseadusele tiirlevad planeedid ümber Päikese. Planeetide orbiidid paiknevad ringikujuliselt Päikesest kasvavas kauguses, seega pole karta ka Planeetide omavahelist kokkupõrget. Päikesesüsteem on stabiilne. Antud töö annab ülevaate päikesesüsteemi ülesehitusest ja struktuurist, päikesesüsteemi

Füüsika
thumbnail
112
docx

Megamaailma füüsika

saadetakse mööda nägemisnärvi ajju. Silma võrkkesta valgustundlikkuse alumine lävi on üpris individuaalne ning vastab kiirgusvoole (eredusele) ca 10–3 cd/m2, kuid seda vaid täielikult adapteerunud silmaga, mis on viibinud täielikus pimeduses vähemalt 30 minutit ning olukorras, kus vaadeldavat nõrka valgusallikat ei ole segamas teisi eredamaid allikaid. See ongi põhjus, mis vanemates mudelites on vaid Päike, Kuu ja 5 planeeti (kuni Saturnini) ning umbes paartuhat kinnistähte, mis kokku moodustasid 88 tähtkuju. 10 3.2. TELESKOOBID 3.2.1 Teleskoop Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab valgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja tänu sellele suureneb objektide näiv heledus. Teleskoobis peab kindlasti olema valgust koondav element – objektiiv. Objektiivi

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (2)

kadiangel profiilipilt
kadiangel: Hea materjal!
17:11 28-04-2012
helinu profiilipilt
helinu: Normaalne
20:49 07-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun