Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aineklassid (0)

1 Hindamata
Punktid
Aineklassid
Mõisted:
  • Oksiidid on liitained , mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik
  • Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist
  • Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist
  • Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist
  • Leelised on vees lahustuvad tugevad alused
  • Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O
  • Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega
  • Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega
  • Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon
  • Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks
  • Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks
  • Sool reageerib teise soolaga, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv
  • Sool reageerib happega, kui lähtehape on tugevam kui saadud hape
  • Metall reageerib happega, kui üksikmetall asub pingereas enne H2
  • Sool reageerib alusega, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv
  • Metall reageerib soola lahusega, kui üksikmetall on pingereas enne soola koostises olevat metalli
  • Alustelistest oksiididest reageerivad veega ainult IA ja IIA metallioksiidid
  • Happelistest oksiididest ei reageeri veega ainult SiO2
    Keemilised omadused:
  • Happed
  • Hape + metall = sool + H2
  • Hape + sool = uus hape + uus sool
  • Hape + alus = sool + H2O
  • Hape + aluseline oksiid = sool + H2O
  • Soolad
  • Sool + alus = uus sool + uus alus
  • Sool1 + metall1 = sool2 + metall2
  • Sool + hape = uus hape + uus sool
  • Sool1 + sool2 = sool3 + sool4
  • Alused
  • Alus + amfoteerne metall = kompleksühend + H2
  • Alus + happeline oksiid = sool + H2O
  • Alus + hape = sool + H2O
  • Alus + sool = uus alus + uus sool
  • Oksiidid
  • Aluseline oksiid + hape = sool + H2O
  • Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool
  • Aluseline oksiid + H2O = alus
  • Happeline oksiid + alus = sool + H2O
  • Happeline oksiid + H2O = hape
    Liigitus:
  • Happed
  • Tugevuse järgi: tugevad ja nõrgad
    Tugevad - H2SO4 , HNO3 , HI , HBr, HCl ; Nõrgad – kõik teised, H2CO3 - (kõige nõrgem)
  • Hapniku sisalduse järgi: hapnikhapped ja hapnikuta happed
  • Vesinikuaatomite järgi: üheprootonilised, kaheprootonilised, kolme- ja enamaprootonilised
  • Soolad
  • Lihtsoolad
  • Liitsoolad Vesiniksoolad
    Hüdroksiidsoolad
    Kaksiksoolad
  • Alused
  • Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad
  • Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised
  • Oksiidid
  • Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed
  • Mittemetallioksiidid: happelised
    Oksiidide eesliited :  di-2, tri-3,  tetra -4, penta-5, heksa -6, hepta-7, okta -8, nona-9, deka -10.
    HAPPED SOOLADE ANIOONID
    HF
    vesinikfluoriidhape
    F
    fluoriid
    HCl
    vesinikkloriidhape
    Cl
    kloriid
    HBr
    vesinikbromiidhape
    Br
    bromiid
    HI
    vesinikjodiidhape
    I
    jodiid
    H2S
    divesiniksulfiidhape
    S 2−
    sulfiid
    H2SO4
    väävelhape
    SO 42−
    sulfaat
    H2SO3
    väävlishape
    SO32−
    sulfit
    HNO3
    lämmastikhape
    NO3
    nitraat
    HNO2
    lämmastikushape
    NO2
    nitrit
    H3PO4
    fosforhape
    PO43−
    fosfaat
    H2CO3
    süsihape
    CO32-
    karbonaat
    H2SiO3
    ränihape
    SiO32-
    silikaat
  • Aineklassid #1 Aineklassid #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor PAtrikss Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    KeemiaRE Aineklassidteooria
    6
    doc

    KeemiaRE_Aineklassidteoor ia

    Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained:  Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...)  Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained  Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi  Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO  Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2  Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO  Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO  Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi:  Üheproot

    Kategoriseerimata
    Aineklassid ja nendevahelised seosed
    3
    doc

    Aineklassid ja nendevahelised seosed

    Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga ­II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid ­ peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid ­ peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed ­ võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ­ ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO

    Keemia
    Keemia Õpimapp
    13
    doc

    Keemia Õpimapp

    Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprooton

    Keemia
    Keemia 10-klassi material
    16
    odt

    Keemia 10. klassi material

    Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=al

    Keemia
    Keemia eksamimaterjal
    8
    docx

    Keemia eksamimaterjal

    OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid)  Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid  Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastiko

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias

    Keemia
    Oksiidid-happed-alused-soolad
    2
    doc

    Oksiidid, happed, alused, soolad

    Oksiidid Happed Alused Soolad Nimetused 1) Mittemetallioksiidide nimetustes tähistatakse Hapete nimetused peavad olema peas. Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette elementide aatomite arvud kreeka keelest "vesinik", mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid). arvu näitav liide. 2) Kui metallil on muutuv o.a, siis märgitakse see CaHPO4- kaltsiumvesinikfosfaat nimetuse keskel sulgudes. Kui me

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun