Võõrliigid Läänemeres (0)

VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES
Donna , Karl,  Emma , 
Patrik,  Linda , Frida
Võõrliigid
• Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse 
liiki, alamliiki või madalamat taksonit, 
kes on inimtegevuse vahendusel 
sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike 
tõkete tõttu ise  levida  ei saaks
• Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, 
ligikaudu 70 jäänud püsima
• Umbes pool Läänemere võõrliikidest on 
merepõhja  selgrootud
Eesti mereala asustab ligikaudu 25 
võõrliiki:
• – 17 põhjaloomastiku liiki (sh. 
nektobentilised)
•  – 2 põhjataimestiku liiki
• – 3 zooplanktoni liiki
• – 3 kala
Kammloomad (Ctenophora)
• Sattus Läänemerre umbes 
aastal 2006. ballastveega
• Paljuneb kiiresti
• Oht räimede ja kilude 
arvukusele, kuna see 
sööb nendega sama toitu.
• Võimeline ka toituma 
tursa- ja kilumarjast ning 
nende vastsetest.
• Läänemeres looduslikku 
vaenlast  ei ole.
Kanada   vesikatk  ja väike vesika(Elodea canadensis, E. 
Nuttallii)
• Mõlemad kuuluvad kilbukaliste 
sugukonna vesikatku 
perekonda.
• On levinud Eesti veekogudes 
kõikjal peale 
rannikuveekogude ja 
düstroofsete järvede.
• Kiire ja veekogusid ummistava 
leviku tõttu nimetatakse 
vesikatke nuhtlustaimedeks.
• Vesikatkud  on  armastatud  
akvaariumitaimed.
• Vesikatk on hea söödataim 
loomadele ja sobib ka 
väetiseks.
Virgiinia keeritsuss  (Marenzelleria 
neglecta)
• Võib välja tõrjuda tavalise 
harjaslabalase ja harjasliimuka ning 
selle kaudu vähendada kalade 
toidubaasi. 
•   Kaladel  on raske keerisussi kätte 
saada.
•  Keeritsuss töötleb palju rohkem 
setteid kui kohalikud 
hulkharjasussid ning
• Suurendab pisiloomade 
(meiofauna) mitmekesisust. 
• Keeritsuss jääb konkurentsist alla 
balti lamekrabile.
• Rändab teistesse regioonidesse 
peamiselt avaveelise 
vastsestaadiumina laevade     
ballastveemahutites.
Rändkarp (Dreissena polymorpha)
• Looduslik  leviala : Kaspia meri
• Läänemeres alates 19. saj. algusest.
• Läänemeres inimtegevusele 
negatiivset mõju täheldatud pole
• Rannakarbi sarnane
• Eelistab magevett
Vöötkirpvähk (Gammarus tigrinus) 
• Looduslik levila: Põhja-Ameerika.
• Sisse toodud tõenäoliselt laevade 
ballastvees. 
• Talub saastatud keskkonda.
• Kõrge reproduktiivsusega.
• 1975 esmaleid Läänemerest.
– Tõrjub välja kohalikud kirpvähid. 
– On varjulisema eluviisiga kui kohalikud 
kirpvähid – halveneb kalade  toidubaas . 
Mudakrabi (Rhithropanopeus 
harrisii) 
• Looduslik levila: Põhja-Ameerika 
idarannik. 
• Eesti esmaleid 2011. a. Pärnu lahest 
• Läänemerre jõudnud laevanduse tõttu.
- vähkide viiruse  levitaja , 
- konkurents kohalike liikidega,
-  kiskluse surve kohalikele liikidele, 
- kalapüügivahendite ummistamine, 
lõhkumine 
KUIDAS SATUVAD VÕÕRLIIGID 
LÄÄNEMERRE?
• tiheda laevaliikluse kaudu (laevade 
välispind, ballastvesi)
•  kanalite  kaudu
• dekoratiivliikide kasvatatamise 
tagajärjel  
• kaubandusega
• kalandusega (elussöödad,  paadid )
• Vanimad võõrliigid on saabunud juba 
11.-12. sajandil (nt liivauurikkarp)
• Suurem osa Musta ja Kaspia mere 
äärest, Põhja- Ameerikast , Kagu-
Aasiast. 
KUIDAS MÕJUTAVAD VÕÕRLIIGID 
PÕLISLIIKE?  
• Kohalike liikide arvukuse muutumine
• Kohalike liikide leviala muutumine 
• Toiduahelate muutmine
• Liigilise mitmekesisuse vähenemine
AITÄH KUULAMAST!

Document Outline

• Slide 1
• Võõrliigid
• Slide 3
• Kammloomad (Ctenophora)
• Slide 5
• Virgiinia keeritsuss (Marenzelleria neglecta)
• Rändkarp (Dreissena polymorpha)
• Vöötkirpvähk (Gammarus tigrinus)
• Mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii)
• KUIDAS SATUVAD VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERRE?
• Slide 11
• KUIDAS MÕJUTAVAD VÕÕRLIIGID PÕLISLIIKE?
• AITÄH KUULAMAST!