Valdavalt kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks. Looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks. Neid liike võib Eestisse tuua või neid siin kasutada ainult keskkonnaministri eriloa alusel. Eestis on näiteks järgmised võõrliigid: 1) Kodutuvi- esimene Eestis püsima jäänud võõlinnuliik; levik on seotud inimasustusega; 2) Vaaraosipelgas- ürgkodumaa India või Sunda saared; inimene levitab tahtmatult toiduainete kaudu kandes edasi väga mitmesuguste esemete sisse peidetud pesi; 3) Karpkala- toodi Eestisse, et kasvatada tiikides; 4) Siberi nulg- talub hästi külma ja kasvab ka varjus; 5) Harilik viinamäetigu- Eestis leidub teda eelkõige saartel, kuid ta on levinud ka Mandri-Eestisse,
...............................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus
Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.................................................................9 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS.................................12 4. LAHENDUSED............................................................................................... 14 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................16 SISSEJUHATUS
prügimägedel elutsevad varesed, hõbekajakad, kilgid, aga ka rotid ja kakandid või ruumide niisketes nurkades esinev soomuklane. Siia rühma tuleks linnades arvata ka sinna elama asunud rebased ja mägrad (nt. Londonis), kes toituvad ühelt poolt inimese toidujäätmetest, teisalt aga kiskjana eelkõige toidujäätmetest toituvatest pisinärilistest ja lindudest. Koerad, kassid 22. Näiteid toiduahelatest metsas, niidul, rabas, põllul, aias, linnas, mererannal, järves, jões. 23. Kes on võõrliigid? Tooge näiteid. võõrliigid on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks.
VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/30/Heracleum_mantegazzianum_07.JPG Võõrliigid kui probleem Liik tuuakse uude elukeskonda Võõrliik kohaneb kiiresti - siseneb toiduahelasse - konkureerib teiste organismidega Põlisliigid kannatavad Võõrliik võtab võimust (Nõrgem liik sureb välja) Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga
Venemaa. Läänemeres avalduvad mitmed bioloogilised ohud, üks neist on võõrliikide sissetung. See on intensiivistunud tänu kaubanduse, transpordi, laevaliikluse ja turisminduse arengule. Võõrliikide sattumine Läänemerre toimub peamiselt laevade abil, enamasti ballastvee (ballastvesi on laeva spetsiaalsesse ruumi pumbatud selleks, et laev püsiks võimalikult hästi tasakaaluasendis) ja laevakerede kaudu. Samuti võivad võõrliigid sattuda võõrasse levilasse näiteks koduakvaarumite tühjendamisel looduslikesse veekogudesse või loomade põgenemisel kasvandustest. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on paratamatu protsess. Läänemeres on võõrliike kokku registreeritud 125. 35% invasiivsetest liikidest Läänemeres moodustavad põhjaloomastik. Võõrliikide ellujäämine ja paljunemise edukus sõltub nende loodusliku levila sarnasusest uue levila vee- ja kliimaoludele
arvukust. ökosüsteemi tasakaal on ökosüsteemi enam-vähem püsiv seisund, milles koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv ning aine- ja energiabilanss on nullilähedased. 13. Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Mis võib tingida tasakaalu häirumist ökosüsteemis? Too näiteid. Kes on invasiivsed võõrliigid? Tasakaal sõltub ökosüsteemi suurusest ja liigirikkusest. Liigi kadumine, võõrliikide sissetoomine, inimtegevuse tagajärjel Invasiivne võõrliik- ökosüsteemi toodud võõrliik, mis oma kiire ja laia leviku tõttu ohustab kohalikke liike ja ökosüteemi toimimist (küülikud Austraalias) 14. Mis on suktsessioon? Koosluste vaheldumine ajas. 15. Milliseid liike nimetatakse invasiivseteks võõrliikideks?
populatsioone geneetiliselt Näiteid välismaailmast: · Victoria järves elav Niiluse ahven on kohalikus järves hävitanud kõik endeemsed liigid. Nende arvukust piiratakse krokodillidega · Austraaliasse toodi palju kariloomi ning nende sõnnik jäi mitmeks aastaks vedelema, aga et toodi ka sitasitikad, siis viimastega probleem kadus EESTI SEADUSED Looduskaitseseadus ütleb: § 57. Võõrliigid (1) Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvam. (7) Mingi ja kähriku isendeid võib Eestisse sisse tuua ainult keskkonnaministri loa alusel verevärskenduse eesmärgil ning mitte rohkem kui 20 protsendi ulatuses põhikarja suurusest farmi kohta kahe aasta jooksul.
Kõik kommentaarid