Järve elustik, järve loomad, taimed, putukad (0)

Järve elustik
    Järve elustik
 
 
Harilik ko
Ha n
riln
i a
k ro
 k hi ja
on  
na kon
roh n
i  aosi  
●
Harilik konnaleht
●
Nimetused: vesilill, havirohi, mets resid, ojalill, koerakeelerohi.
●
Ladinakeelne  nimetus: Alisma plantago-aquatica.
●
O
●
n väga
Ra  
hm
vür
agi
pne.
ärased nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, 
●
Helerohelist värvi.
●
Valged ja  kollased  õied.
koerakeelerohi.
●
Kasutatakse rahvameditsiinis.
●
Omab ujulehti,  tupplehti ja kroonlehti.
●
Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica.
●
Konnaosi
●
Ladinakeelne nimetus: Equisetum fluviatile L
●
Väga mürgine.
●
Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk
●
Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi.
●
Helerohelist värvi.
●
Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m.
●
Kasvab: Soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes, moodustab sageli suuri 
kogum
●
Vaikk
lge.
e M
d adal
 ja soos,
kol  lsii
a rdesoos,
sed õ ilam
e m
d. i- ja lodumetsa vesistes kohtades
●
Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti.
●
Kasutatakse rahvameditsiinis.
 
 
Väik
Vä e l
ike elmmel
emmel
●
●
● Ladinakeelne nimetus: Lemna  minor . 
● Rahvapärased nimetused: konnaläätsed, vesiläätsed, seauba, 
vesivirn, päevaseep, tiigieile.
● Lehed ja varred moodustavad ühe plaadikese.
● Puuduvad maapinda kinnitunud juured.
●  Ujuvad  vees.
● Elavad mitmeid aastaid.
● Talveks vajuvad veekogu põhja.
● Koosnevad tärklisest.
 
 
Kana
i
da vesikatk
●Ladinakeelne nimetus: Elodea canadensis  Michx .
●Rahvapärane nimetus vesihain.
●Kuulub sugukonda kilbukalised, perekonda vesikatk.
●mitmeaastane, kahekojaline, veesisene taim. Varre pikkus 0,5...1,5 m. 
Euroopas kasvavad peaaegu ainult emastaimed, Ameerikas isastaimed. 
●Kasvab nii seisvas  kui ka voolavas magevees. Eelistab toitaineterikkaid 
veekogusid.
●Taim on toiduks enamikule vees elavatele taimtoidulistele loomadele. 
 
 
Konnaosi
●
Ladinakeelne nimetus: Equisetum fluviatile L.
●
Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk.
●
Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi.
●
Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m.
●
Kasvab soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes. 
Moodustab sageli suuri kogumikke. 
 
 
Harilik vesikanep
● Ladinakeelne nimetus: Eupatorium cannabinum L.
● Rahvapärased nimetused: jooksjahein, kanepilill, oja- kollad , 
veeojarohi.
● Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda vesikanep.
● Mitmeaastane ühekojaline  rohttaim . Kõrgus 0,5...1 (1,5) m. 
● Kasvab veekogude kallastel, kaldavõsastikes, kraavides, 
soostunud  ja niisketel aladel, lamminiitudel, sageli lammi- ja 
lodumetsades, ka niisketes  salumetsades  või nende  servadel . 
● Paljuneb seemnetega. Paljundatakse ka  puhma   jagamise  teel.
● Vars on püstine, tugev, ülemises osas harunenud, peenevaoline ja 
sageli lühikarvane, värvuselt roheline, mõnikord ka punakas.
 
 
Kirpvähilised ja puudukilbilised
● Kirpvähilised
●
Ladinakeelne nimetus: Hippomedon denticulatus.
●
5-15 mm pikkused.
●
Lapik ja kõverdunud keha.
●
Liiguvad ujudes, hüpates, roomades ja ronides.
●
Elavad madalas vees. 
●
Värvuselt on nad reeglina hallikad, pruunikad või rohekad, vahest läbipaistvad ja 
 
värvusetud.
●
Hävitavad surnud kalu ja muid veeloomi.
● Puudukilbilised
●
Ladinakeelne nimetus: Anostraca.
●
Väga harva esinev liik.
●
Eestis on leitud 2 puudukilbilist.
●
Väga vastupidavad munad.
●
Vastsed  levivad  tuulega . 
 
 
●
Vesilest ja merilest
● Vesilest
●
Ladinakeelne nimetus: Hydrachnellae.
●
Eelistab seisuvett.
●
Värvus: erepunane, kollakas, roheline, sinine, mõnikord ka kirju. 
●
Olemas üle  2 000 liigi.
●
Täiskasvanud isendid on ligikaudu 1-2 mm pikkused, kuid leidub ka 8 mm pikkusi.
●
Mõned liigid elavad veetaimestikul.
●
Sile ja ümar keha, mis sageli on kaetud ogadega.
●
Jalad varustatud ujukarvadega.
● Merilest
●
Ladinakeelne nimetus: Halacarae.
●
Pikkus: 0,2 - 1,7 mm.
●
Toitub vetikatest , kõdunevatest loomajäänustest, väikestest selgrootutest ja nende 
munadest. 
●
Tuntakse umbes 200 liiki.
 
 
 Karpvähilised
● Ladina keelne nimetus: Ostracoda.
● Pikkus: kuni 2 mm. 
● Elavad sageli põhjalähedas vees.
● Maailmas tuntakse  5 700 liiki.  Eesti vetest on leitud 93 liiki.
 LÕPUSHÄNNALISED
● Ujuvad tundlate ühtlaste löökide abil.
● 1-2 paari jalgu.
● 1  lihtsilm .
● Liiguvad  jalgadega  veepõhjas ja taimedel.
● Mõned karpvähilised helendavad pimedas.
●
 
 
Laululuik ja luitsnokk- part
Laululuik
●
Ladinakeelne nimetus: Cygnus cygnus.
●
Pesitsevad  Euraasias . Eestis väga  haruldane , kuid suureneva arvukusega.
●
Kuulub partlaste sugukonda ja haneliste seltsi.
●
Üldpikkus on 145–160 cm. Tiibade siruulatus 218–243 cm.
Luitsnokk-part
●
Ladinakeelne nimetus: Anas clypeata. Rahvapärane  nimetus luitsnokk.
●
Kuulub partslaste sugukonda ja haneliste seltsi.
●
Elab  Euraasia   parasvöötmes  ja Põhja-Ameerika lääneosas.
●
Talvitub  lõunas.
●
Kaalub: 470–1100 g.
●
Lühikene  kael  ja väike pea.
●
Toitub  limustest, planktonist, vähilaadsetest, veeputukatest ja nende 
vastsetest.
 
 
Laululuik ja luitsnokk-part
Laululuik
●
Ladinakeelne nimetus: Cygnus cygnus.
●
Pesitsevad Euraasias. Eestis väga haruldane, kuid suureneva arvukusega.
●
Kuulub partlaste sugukonda ja haneliste seltsi.
●
Üldpikkus on 145–160 cm. Tiibade siruulatus 218–243 cm.
Luitsnokk-part
●
Ladinakeelne nimetus: Anas clypeata. Rahvapärane  nimetus luitsnokk.
●
Kuulub partslaste sugukonda ja haneliste seltsi.
●
Elab Euraasia parasvöötmes ja Põhja-Ameerika lääneosas.
●
Talvitub lõunas.
●
Kaalub: 470–1100 g.
●
Lühikene kael ja väike pea.
●
Toitub  limustest, planktonist, vähilaadsetest, veeputukatest ja nende 
vastsetest.
 
 
Kalakajakas ja väikehüüp
Kalakajakas
●
Ladinakeelne nimetus: Larus canus.
●
Rahvapärased nimetused:  kalakull, räimekull, kudukajakas,  valgepea -
kajakas , jääkajakas, tuulekajakas,  kaader , lõugas, ratas ja mereratas.
●
Kuulub kajaklaste sugukonda ja kurvitsaliste hõimu.
●
Elab Euraasias ja Põhja-Ameerikas.
●
Kaalub 315–600 g.
●
Tal on sinakasvalge sulestik.
●
Nokk  ja jalad on kollased.
Väikehüüp
●
Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi.
●
Ladinakeelne nimetus: Ixobrychus minutus.
●
Pikkus: 27–36 cm.
●
Tiibade siruulatus: 40–58 cm.
 
 
●
Kaal: 60–150 g.
Hõbehaigur
● Ladinakeelne nimetus: Ardea  alba .
● Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi.
● Ta on levinud kõigil mandritel peale Antarktise.
● Elupaigana eelistavad roostikke.
● Pikkus: 85–100 cm.
●  Siru -ulatus: 143–169 cm.
● Kaal: 700-1500 g.
● Kollane nokk ja mustad  varbad .
● Värvus: valge.
● Võib kohata Võrtsjärve ja  Peipsi  järve ääres.
 
 
 Kasutatud kirjandus
● Www.bio.edu.ee/taimed
● Www.zbi.ee/ satikad  
●  Www.wikipedia.org 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14