A Rh +verel on A antigeenid ja Rh antigeenid punaste vererakkude pinnal ja B antikehad plasmas. Kui inimene A Rh + verega saab verd, mis sisaldab B antigeene, siis veri läheb klompi. A Rh -verel on A antigeenid punaste vererakkude pinnal ja B antikehad plasmas. A Rh - veri saab moodustada ka Rh antikehi.Kui inimene A Rh - verega saab verd, mis sisaldab B või Rh antigeene, siis veri läheb klompi. B Rh +verel on punaste vererakkude pinnal B antigeenid ja Rh antigeenid ja A antikehad plasmas.Kui inimene B Rh + verega saab verd, mis sisaldab A antigeene siis veri läheb klompi. B Rh -verel on punastel vere rakuudel B antikehad ja A antikehad plasmas
· vere automaatuuring · vere automaatuuring leukogrammiga-hematoloogilise analüsaatoriga teostatav uuring ( complete blood count, CBC, full blood count, FBC) · hemogramm- vereäige mikroskoopiline hindamine · leukotsüütide valem või leukogramm, mis ei sisalda erütrotsüütide ja trombotsüütide hindamist Vererakke loendatakse spetsiaalsete hematoloogiliste analüsaatorite abil, mille tööpõhimõte on järgmine: vererakkude loendamine, hemoglobiini kontsentratsiooni mõõtmine. Mõõdetud parameetrite alusel arvutab analüsaator erütrotsüütide ja trombotsüütide indeksid. Sõltuvalt aparaadi keerukusest on võimalik määrata ka leukogramm, leukotsüütide noorvormide esinemine, retikulotsüütide hulk jpm. Leukotsüüdid Lihtsamad analüsaatorid loendavad teatud verekogusest tuumaga rakud. See tulemus väljastatakse leukotsüütide üldarvuna
Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas paiknev elund, umbes 12 cm pikkune.Põrna ülesanded 1)Moodustab uusi lümfotsüüte 2)Lagunab vanu punaseid vererakke 3)Vererakkude varupaik.
2) Insult tekib kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemise või lakkamise tagajärjel. 3) Gangreen tekib koekahjustuse tagajärjel. 4) Veenilaiendid tekivad veeniseina elastuse kadumise tagajärjel ja rõhu toimel veeni laienemisel. 5) Kõrgvererõhutõbi tekib versoontele mõjuva normaalsest suurema rõhu tagajärjel. Seosta vere koostisosade ehituslikku eripära ja nende ülesandeid. Veri koosneb punastest ja valgetest vererakkudest ja vereliistakutest. Tänu punaste vererakkude kettakujulisele kujule ja elastsusele, on neil kerge transportida hapnikku ka kõige peenematesse veresoontesse. Tänu valgete vererakkude amööbjale kujule on neil kerge liikuda ning võidelda võõrkehade ja mikroobide vastu. Vereliistakute korrapäratu kuju aitab verel hüübida. Selgita immuunsüsteemi talitlust. 1)Õgirakud hävitavad tõvestajad. 2)Lümfotsüüdid toodavad antikehi, mis seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. Miks on vaktsineerimine vajalik?
Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. VEREPLASMA- sisaldab vett, valkusid, jkained, ssihappegaasi, anti kehasid, hormoone jne. *Kaitse lesanne soojusregulatsioon. *VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ERTROTSDID- punased, kaksikngusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTSDID- vrvitud, tuumaga, ambjalt liikuvad. lesanne- organismi vitlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse. 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luudis. 5)Kuidas toimub vere hbimine, selle thtsus, vajalikud tingimused? Kui tekib haav, liiguvad vereliistakud veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis kivitavad vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin
Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid
Hüübimisprotsessi käigus plasma lahustuv fibrinogeen konventeeritakse lahustamatuks fibriiniks. Koagulatsiooni aeg varieerub. Kauem kui plasma ettevalmistamine. Verekatsuti seisab toatemperatuuril kuni hüübib, siis tsentrifuugida, seerum seerumikatsutisse. Selleks, et määrata glükoosi on vaja seerum ning verhüüvis täielikult eraldada. Täisveri · Ei ole soovitatav transportida. · Hemolüüs. · Glükoosi ei saa määrata · Jätkub vererakkude metabolism. EDTA veri · Rakkude arvu määramine · Veregruppide testimine. · Vereäiged · Vererakkude differenseerimine · Vereparasiidid !!! 1 ml seerumist saab testida umbes 30 parameetrit. Hemolüüs · Muudab - PCV RBC MCHC ALKP AST K Ca P Fe Chol Lipeemia · Muudab - TP Ca P Bil Gly Triglütseriidid Amülaas Proovide külmutamine · Spetsiaalne konteiner laborisse saatmiseks · Koagulatsioonifaktorid · ACTH · Parathormoon
n. reieluu Niudeluu n. sõrmeluu Sääreluu Ristluu kannaluud Mineraalainetest sisaldavad luud kõige rohkem kaltsiumi ja fosfori. Luude pehmenemise põhjuseks on D-vitamiini puudus. 6 tähtsat punkti: 1. Luustik on toeseks 2. Skeletilihased 3. Tagab keha liigutused 4. Kaitseb siseelundeid 5. Annab kehale kuju 6. Luude punases luuüdis toimub vererakkude moodustumine Osteoporoos Luud hõrenevad, et seda vältida on tarvilik luustiku koormav liikumine, küllaldane kaltsiumi ja d-vitamiini hulk.
eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakudja nii suletakse vigastatud koht. 9.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik
· Artikuleeritud kõne · Kirjaoskus · Usk · Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7
kõrgemal rõhul ta sulab. Arseenil on palju ühendeid ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Kõik veeslahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim ühend on arseenik. Arseeni kasutatakse rotimürgis. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua häid pooljuhte. Keemiarelv - Veremürgid - Veremürgid levivad organismis vere kaudu. Keemiarelvana levitatakse neid enamasti aerosoolina ning organismi satub see sissehingamise teel. Veremürgid takistavad vererakkude võimet kasutada ja transportida hapnikku, mistõttu põhjustavad veremürgid kergesti lämbumist. Surm võib saabuda minutitega. Enamasti on nad tsüaniidil või arseenil põhinevad. Veremürgid on näiteks:
Milline on suure vereringe ülesanne? 6. Millised veresooned, südameosad tagavad väikese vereringe? Mis on väikese vereringe ülesanne? 7. Kuidas mõjutab treening vereringeelundkonda? 8. Mis on vererõhk? Kuidas ta tekib? Mida näitab? Millised on normaalsed vererõhu näitajad? 9. Milliseid kahjustusi tekitab liiga madal või liiga kõrge vererõhk? 10. Mis on veri? Millest koosneb veri? Mis on vere ülesanded organismis? (vähemalt 5) 11. Millised on vererakkude omadused (kuju, liikuvus, eluiga ja ülesanded?) a)erütrotsüüdid b)leukotsüüdid c)trombotsüüdid 12. Millised rakud on õgirakud ja lümfotsüüdid? Mis on nende sarnasus ja erinevused? 13. Millest on tingitud järgmised haigused? a)infarkt d) leukeemia b)insult e) hemofiilia c)ateroskleroos f) kõrgvererõhutõbi ( hüpertoonia) 14. Kuidas ennetada südame – veresoonkonnahaigusi? 15. Mis on immuunsus
........................................4 1.1.2 Glükogeeni ainevahetus............................................................5 1.1.3 Rasvade ladustamine...............................................................5 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine....................................5 1.1.5 Aminohapete sisalduse kontroll...................................................6 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees.............................................6 2. Kui maksa normaalne talitlus on häiritud ja selle võimalikud tagajärjed.................6 Kokkuvõte.............................................................................................8 Kasutatud kirjandus..................................................................................9 Sissejuhatus Maks (hepar) on punakaspruun, inimese keha suurim organ, moodustades täiskasvanu kehamassist umbes 1/50
10. Vererakud: ehitus, ülesanded, kus tekivad? Vastus: Punaseid vererakke ehk erütrotsüüte on veres kõige rohkem. Nende põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse. Välimuselt meenutavad nad kaksiknõgusaid kettaid. Neil puudub tuum. Nendes on hemoglobiin. Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Moodustuvad punases luuüdis. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda oganismi tunginud haigusetekitajatega. Lümfotsüüdid toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Õgirakud läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigusetekitajate ümber ning teevad need kahjutuks. Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks. 11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda?
· Tuumaga värvusetud rakud · Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud VERE LIISTAKUD EHK TROMBOTSÜÜDID · Osalevad vere hüübimisel · Hemofiilia veerehüübimatus VEREPLASMA · Transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. · Koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained VERERÜHMAD ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: · 0 vererühm · A vererühm · B vererühm · AB vererühm 0 saab anda verd kõigile, kuid 0-ile saab verd anda aint 0 REESUSFAKTOR · Umbes 85% inimestel esineb veres valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. · Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel kahjustavad need punalible kokkukleepumise
kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8. Seedeelundkonna ül: toidu purustamine, toitainete lagundamine seedeensüümide abil, toitainete lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi 9. Veres leiduvaid aineid, mille sisaldust reguleerib maks: veresuhkur, aminohapped, rasvad, kolesterool, kahjulikud ained 10
· kaitsefunktsioon; · sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Veri koosneb verelibledest (vererakkudest) (45%) ja vereplasmast (55%). Vererakud jaotatakse: · punalibledeks e erütrotsüütideks; · valgelibledeks e leukotsüütideks; · vereliistakuteks e trombotsüütideks. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME Täiskasvanud organismis toimub enamiku vererakkude loome lameluude ja toruluude otsas paiknevas punases luuüdis. Kõikidel rakkudel on ühine eellane- hemopoeetiline tüvirakk. Vereloome on mitmeastmeline protsess ning verre jõuavad reeglina vaid küpsed vererakud. Tüvirakk Basofiilne proerütroblast Erütroblast Normoblast
Veri on vedel kude Veri on vedel sidekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme tüüpi: punased vere rakud ehk erütrotsüüdid, valged vererakud ehk leukotsüüdid ja vereliistakud ehk trombotsüüdid. Hemoglobiini sisaldavate erütrotsüüdide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Leukotsüüdid kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises. Vererakkude omavahelise suhta muutumine veres põhjustab raskeid haiguslikke seisundeid. Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0-ja reesussüsteem. Vere põhiülesanded on ainete transportimine, organismi kaitsmine, temperatuuri ühtlustamine ja säilitamine ning organismi ühtseks tervikuks sidumine. Kudedest lümfisoontesse imbuv vedelik moodustab lümfi, mis mööda lümfisooni liigub verre.
Tekivad luuüdis, lümfisõlmes ja põrnas, eluiga 2-4 päeva. Tuumaga värvusetud rakud . arv kõigub (norm on 4000-9900 rakku mm vere kohta) Vereliistakud ehk tombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel. Hemofiilia verehüübimatus. Vereplasma Transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest(90%), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: vasta valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm
seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded Kaitsta organismi, aineid transportida, aitab temperatuuri ühtlustada, veri on organismis siduv kude.
Edasi toimub viiruse paljunemine. Kas varajane(toodetakse regulatoorgeenide järgi valke, mis mõjutavad raku elutegevust) või hiline(toimub viiruse DNA replikatsioon- tehakse koopiaid, valke, millest saab moodustada kapsiidi siis pakitakse kokku ja viirus väljub rakust · Kaitse Viirushaiguseid ei saa ravida antibiootikumidega. Keha ise kaitseb: nahk- ei lase viiruseid kehasse; T-lümfotsüüdid- vererakud, mis hävitavad viiruseid; antikehad- valgud, mis tähistavad ära haigustekitajad vererakkude jaoks; vaktsineerimine · Viirushaigused Toidu-ja joogiveega: ajukelme põletik, lastehalvatustõbi, maksapõletik, kõhulahtisus Piisknakkus: gripp, hingamisteede põletik, tuulerõuged, mumps, punetised, leetrid, Kontaktnakkus: punetised Kehavedelike kaudu: AIDS, maksapõletik(hepatiit) Siirutajate kaudu: marutaud · Viiruste kasutamine Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise.
Valge ja roheline kärbseseen ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 612 tunni pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa , neeru ja südamepuudulikkuse tõttu mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgitsalistes sisalduv monometüülhüdrasin, mis põhjustab hoolisi kõhukrampe, nõrkust. Tekkiv maksapuudulikkus ja vererakkude lagunemine mõjub surmavalt. Ajaliselt samadesse piiridesse jääb mõnede mürgiste vöödikute poolt tekitatav mürgitus. Ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
Bioloogia:immuunsus Imuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi tunginud haigustekitajaid(võõrvalke,viiruseid,baktereid, seeni, algloomi, kasvajarakke) Imuunsussüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 2)Lümfisõlmed- ovaalsed 3-20mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe
tromb ning kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb. Hemofiilia ohtlikkus seisneb selles, et veri ei hüübi ning tekib verekaotus. 8. Miks peab vereülekandel alati teadma nii doonori kui patsiendi vererühmasid? (Millised tagajärgi võib kaasa tuua vale vererühma doonorvere ülekanne inimesele, mis seda põhjustab?) Et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. Vale vererühma vereülekanne võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see võib lõppeda surmaga. 9. Mil viisil osaleb veri inimese organismis kaitsmises (too välja kõik võimalikud viisid)? Kehatemperatuuri säilitamine, antikehade tootmine, võõrkehade tõrjumine. 10. Millised tegurid soodustavad veresoonte lupjumist, kirjelda käitumisreegleid, mis võimaldaks seda probleemi vältida?
1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga. Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist Valguvaegus kahjustab Tlümfotsüütide paljunemisvõimet Kuna Tlümfotsüütide rakkudel on keskne roll organismi imuunvastuse algatamises ja regulatsioonis, väheneb nende funktsiooni languse tõttu kogu immuunsüsteemi toimimise efektiivsus. Immuunsüsteemi talitlusele mõjub pärssivalt rasvarohke toit. Inimese lümfotsüüt Põrn Immuunsüsteemi elund.
peenikesteks ja järk järgult suuremateks veenideks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta. Väike vereringe on vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakuse kotta. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesandeks toitainete, hormoonide, mineraalsoolade kandmine. Veri sisaldab valgeid ja punaseid vererakke ja vereliistakuid. Vereplasma ülesanne on vererakkude kandmine. Punased vererakud Valged vererakud Vereliistakud Värvus Punane Värvitu Värvitu Kuju Ketas Amööbjas Korrapäratu Liikumine Ei liigu Amööbi sarnaselt Ei liigu Ülesanne O2 transport Keha kaitsmine Vere hüüvitamine Vere hüübimine: Vereliistakud liiguvad vigastatud kohta ning nendest eralduvad ained, mille tulemusel tekib fibriin
üldse diagnoosimata. On juhuseid, kus haigust ei diagnoositud kuni vähi tuvastamiseni. (What Is ... 2011; Fanconi anemia ... 2014). Esmaseks diagnoosimiseks viiakse läbi anamnees. Pööratakse tähelepanu asjaoludele kas haigel või perekonnas on esinenud aneemiat, kas haigel või perekonna anamneesis esineb immuunsüsteemi häireid, skeleti anomaaliaid, erilisi isu- või toitumisharjumusi. Järgnevad diagnostilised testid ja protseduurid - vererakkude analüüs, geneetiline uuring, kromosoomide purunemise test jms. (What Is ... 2011). Aplastiline aneemia (luuüdi vereloome puudulikkuse) diagnoosimiseks hinnatakse punaliblede ja teiste vererakkude produkstiooni luuüdis kliinilise vere analüüsil (hemoglobiin, erütrotsüütide arv,- mõõtmed, erütrotsüütide hemoglobiinisisaldus) ja lisaks raua ainevahetusnäitusid, s.h. ferritiini. (Tarraste jt. 2015: 14-18). U.Loit, 10
8) Kust algab ja lõppeb suur ja väike vereringe? V: a) Suur vereringe - Algab südame vasakust vatsakesest ja lõppeb südma paremas kojas b) Väike vereringe - Algab südame paremast vatsakesest ja lõppeb südame paremas kojas 9) Millest koosneb veri? Lotele vererakud. V: Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakud Jagunevad kolmeks: a) Erütrotsüüdid (punased) b) Leukotsüüdid (valged c) Trombotsüüdid (vereliistakud) 10) Kirjelda kõikide vererakkude ülesandeid. V: a) Erutrotsüüdid - Hapnikku transportimine kopsudest kudedesse b) Leukotsüüdid - Kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest c) Trombotsüüdid - Osalevad vere hüübimises 11) Millised on vere ülesanded? V: Vere ülesanded on: a) Organismis aineid laiali kanda b) Organimi kaitsta c) Temperatuuri ühtlustada ja säilitada d) Sisekeskonda ühtseks tervikuks siduda 12) Kirjelda kuidas veri hüübib. V: Tekib fibriin
ole steriilne, kuid maksa läbinud veri tavaliselt on. Maks eritab seedimisesse sappi (kibeda maitsega rohekaskollane vedelik), mille koostisosad osalevad sooletikus rasvade emulgeerimises. Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 0,5-1 liitrit. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ning toimib seega ka erituselundina. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator ehk koguja, vere varula ning loote vererakkude tekkekoht. Lisaks kontrollib maks vere glükoosisisaldust ning osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. Maksas toimub ka palju biokeemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse organismile vajalikke kehaomaseid ühendeid. Kasutatud allikad: Nienstedt, W., Hänninen O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E., SWOY (2005). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Kirjastus Medicina https://et.wikipedia.org/wiki/Maks http://toitumine
Enamik inimesi saab toiduga rohkem valke, kui vajatakse ja maks lagundab need aminohapped, mis 'üle jäävad' *kahjulike ainete lagundamine-paljud kahjulikud ained kogunevad maksa ja lagundatakse seal. Samas lagundab ka hormoone. Hormoonid on vaja verest eemaldada, sest nad peavad mõjuma ainult kindla aja jooksul. Nt insuliin. *varuainete hoidmine-maksas säilitatakse vitamiine. Maksas palju glpkogeeni. *verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju verevalke, nt albumiin, mis osalevad vere hüübimisel. maksatsirroos-maksa rakud hukkuvad ja nende asemele kasvab sidekude, mis ei jaksa enam ülesaneid täita. 1.Keskmine hingamissagedus? 14/18 hingetõmmet minutis. 2.Kuidas kohaneb organism väiksema hapnikusisaldusega õhus? Kui inimene satub nt kõrgmäestikusse siis hapnikusisaldus õhus
minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama" · Peatüki lõpus ülevaatlik kokkuvõte, võimaldab tekstist paremini aru saada · Erinevate asjade võrdlus tabeli näol 4. Motiveeriv esitluslaad · Rõõmsad värvid, naljakad pildid · Mõned tagasivaated minevikku (nt: "1940. a avastas K. Landsteiner koos A. S. Wieneriga nn reesusfaktori, s.o lisaks eelpool kirjeldatud valkudele veel ühe erilise valgu punaste vererakkude pinnal." · Peatükid paraja pikkusega · Kasutatud samaealiste pilte nt: · Peatüki lõpus erinevad küsimused, millele vastamine näitab, kas materjal selge nt: "Mis ülesanded on pisaravedelikul ja miks seda peab pidevalt erituma? Mis värvi on sinu silmad? Millest see sõltub? Arutlege, miks on nägemismeel meeleelunditest kõige olulisem." 5. Inimestest rääkimine · Ei räägita inimestest ja kuidas nad on elus hakkama saanud, v.a ajaloolised isikud,
1) Punased vererakud ehk er�tros��did -hapniku toimetamine kopsudest kudedesse -tuumata, punased, ei liigu 2) Valged vererakud -v�itlus v��rkehade ja v��rmikroobidega -tuumaga, v�rvusetud, suured, liikumisv�imelised 3) Vereliistakud -vere h��bimine -tuumata, ei liigu VERE H��BIMINE - vererakud takerduvad fibriinikiududesse ja sulevad haava Veregrupid 0, A, B, AB Tingitud erinevatest valkudest punastel vererakkudel Vale veregrupp v�ib p�hjustada punaste vererakkude kokkukleepumist, mist�ttu ei saa enam hapnikku transportida ja inimene sureb VERE �LESANDED -transpordib aineid -organismi kaitse -�htlustab organismi sisetemperatuuri -seob organismi tervikuks L�MF - v�rvuseta vedelik, mis voolab l�mfisoontes ja koosneb peamiselt vereplasmast IMMUUNS�STEEM - organismi v�ime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende m�rke enne haiguse p�hjustamist Moodustavad VALGED VERERAKUD, L�MFIS�LMED, P�RN JA HARKEELUND
Lääneliku eluviisiga kaasnevad ka läänelikud haigused. Milliste vähitüüpide esinemissagedust mõjutab nn läänelik elu? Mõjutab käärsoole-, rinna-, eesnäärme- ning munasarjavähki. 3. Kloor vaja maohappe tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide viivate ioonpumpade tööks lauasool, spinat ja piim. Naatrium- moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist- lauasool. Kaltsium- vaja lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks- punane liha, piimatooted, kala, kana, leib,riis. Fosfor- kuulub luude koostisesse, osaleb energia tootmiseks (kuulub ATP koosseisu) piimatooted, lehtköögiviljad, pähklid, pähklid, seemned). Magneesium vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks- pähklid, sojasool, kakao. Raud vaja paljude ensüümide ja valkude, muuhulgas hapnikku transportiva hemoglobiini tootmiseks- punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted.
sündroomi põhjal. Järgnevalt ongi väike lühiülevaade neist. Polütsüteemilise hüperviskoossuse sündroom Polütsüsteemilise hüperviskoossuse sündroomi vaadeldakse eeskätt koos patoloogiliselt suurenenud punaliblede hulga tõusuga. Enamasti kaasneb sellega ka valgeliblede ja vereliistakute suurenenud hulk. Kliinilises praktikas pärineb probleem siiski peamiselt erütrotsüütidest, kuna need moodustavad 95% kogu vererakkude mahust. Erütrotsütoos Erütrotsütoos on punaliblede arvu tõus üle normväärtuse (hematokrit meestel 0,52, naistel 0,48) Erütrotsütoos võib olla absoluutne või reletiivne. Esimese puhul on tegu plasma mahu vähenemisega, teise puhul tegeliku punaliblede arvu tõusuga. Erütrotsütoos võib olla ka adaptiivne vastus vähenenud võimele rikastada arteriaalset hemoglobiini hapnikuga. 5
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi;
(erütrütsüütide vähesus- aneemia) Hingeldus Peenetäpiline lööve (trombotsüütide vähesus) Vastuvõtlikud infektsioonidele: bakteriaalseid-, viirus- kui ka seeninfektsioonid. Haavade pikk paranemine (trombotsüütide vähesus) Peavalu ja iiveldus (kasvajalised lümfotüüdid kogunenud ajusse ja ajuvedelikku) Ravi Ravi eesmärgiks on saavutada seis, kus luuüdis ei ole enam kasvajarakke ja on taastunud teiste normaalsete vererakkude produktsioon (remessioon). Kasutatavate ravimite, nende kasutamisaja ja kasutatavate doosid valitakse vastavalt patsiendi vanusele, tervislikku seisukorda ja leukeemia tüüpi. Enamasti on ravitakse leukeemiat keemiaraviga- tsütotoksiliste ravimitega (rakumürkidega) püütakse hävitada leukeemia rakke. Võimalusel kasutatakse ka luuüdi siirdamist. Kesknärvisüsteemi haarava neuroleukeemia ennetamiseks süstitakse seljaajuvedelikku keemiaraviks kasutatavaid ravimeid
(ikterus). Uriin võib olla tume ning esineb põrna suurenemist. 8. MIs on leukeemia? Leukeemia on kõige levinum lapseea verevähk. Leukeemia kahjustab kahte liiki valgeid vereliblesid: lümfotsüüte ja granulotsüüte, mis kaitsevad organismi haiguste eest. Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete vererakkude teke pidurdub. 9. Nimeta kaks sagedasemat leukeemia vormi. Äge lümfoblastiline leukeemia (ÄLL) Äge müeloidne leukeemia (ÄML) 10. Milline leukeemia vorm on lapseeas sagedasem? Kõige sagedasem leukeemia vorm lapseeas on Äge lümfoblastiline leukeemia (ÄLL) 11. Millised on ägeda lümfoidse leukeemia (ÄLL) tunnused? Enamus ägeda leukeemia sümptome on mittespetsiifilised, st. nad ei esine ainult leukeemia puhul, vaid võivad esineda ka teiste haiguste puhul
kahjulike ainete lagundamine sapi tootmine rasvade sisalduse regulatsiooni vitamiinide varu säilitamine kolesterooli süntees Aminohapete sisalguse regul- Inimene ei suuda hoida valkude varu, vajame igapäev valke(uute rakkude jaoks), kui aga saame valke liiga plju valke, lagundab maks need aminohapped. Kahjulike ainete lagundamine- alkohol, keemilised toidulisandid, lagundab veres oleva hormooni- insuliini. Varuainete hoidmine- suudab kaua varuda viramiine A, B12. Verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju olulisi verevalkusid(albumiin), mis osalevad vere hüübimisel.
(Tallinn). DoonoriFoorum (Tallinn) SA Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus (Tartu) SA Pärnu Haigla veretalitus (Pärnu) SA IdaViru Keskhaigla vereteenistus (KohtlaJärve) Mõned faktid: 2009. aastal külastas Eesti verekeskusi kokku 35 251 doonorit, kes loovutasid üle 57 000 veredoosi Vereloovutusel võetakse 450 ml verd - see on olenevalt kehakaalust ainult 7-13% kogu vere kogusest. Vere maht taastub keskmiselt 24 tunni, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul. Tulles verd loovutama, võiksid arvestada umbes 45 minutiga. See aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning puhkamisele pärast vereloovutamist. Vereloovutamine iseenesest võtab aega ainult 5-10 minutit. 1.juulist 2009 reguleerib doonori õigust saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks Vereseaduse paragrahv 7 lõike 3 punkt 5. Kuna Eesti elanikkonnas on kõige rohkem A ja O reesuspositiivse
kohvioakujuline intraperitoneaalne elund vasakul ülakõhus (mao taga ja neerust kõrgemal),- nõgusa külje keskel asub põrnavärat (hilum), mida läbivad põrnaarter, põrnaveen, närvid ja lümfisooned; - on ümbritsetud sidekoest kapsliga, millest lähtuvad trabeekulid, trabeekulite vahel paikneb pulp – põrna lümfikude, pulp jaguneb valgeks (arterite ümber) ja punaseks (veenide juures), - ülesanded: vere (ja veidi ka lümfi) puhastamine, vanade vererakkude lammutamine, lümfotsüütide paljundamine ja veredepoo. Harknääre e. tüümus (thymus): - asub rinnaõõnes rinnaku taga, - koosneb kahest sagarast, peal õrn kapsel,- sisaldab rohkesti lümfikudet, selle vahel näärmekude (on ka sisesekretsioonielund!),- maksimaalse suuruse – kaal ca 35 g – saavutab puberteediea lõpuks, edaspidi hakkab taandarenema ja asenduma rasvkoega – vanematel
14) Ühenda mineraalaine, selle peamine ülesanne organismis ja allikaks olevad toidud. Kaalium - moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist - herned, kartulid, tomatid, banaanid. Kloor - vaja maohappe tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide viivate ioonpumpade tööks - lauasool, spinat ja piim Naatrium - moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist - lauasool Kaltsium - vaja lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks - punane liha, piimatooted, kala, kana, leib, riis Fosfor - kuulub luude koostisesse, osaleb energia tootmises (kuulub ATP koosseisu) - piimatooted, lehtköögiviljad pähklid, seemned Magneesium - Vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks - pähklid, sojaoad, kakao Raud - vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hapnikku transportiva hemoglobiini tootmiseks - punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted.
Üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes ning lihastes. On ülivajalik paljudeks struktuurseteks ja talitluslikeks ülesanneteks inimkehas. On rohkesti munades, suurendatud kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas ja kalas. Mikromineraalid Raud Tsink Kroom Seleen Vask Mangaan Fluor Jood Molübdeen Koobalt Räni Boor Nikkel Raud Enamus asub punaste vererakkude hemoglobiinis. Kõige paremini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, eriti punasest lihast. Liigsel raual on suur roll paljude haiguste kujunemises ja arengus. Tsink Koguseliselt kõige rohkem skeletilihastes ja luudes, palju ka neerudes ja maksas. Leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes, paremini omastab inimene tsinki loomsest toidukraamist. Ohutu tsingi päevane kogus pikaajalisel kasutamisel on 25-30 mg. Kroom
(Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) [Lisa 2] 1.5 Skeleti ülesanded · Toestamine · Liigutuste võimaldamine · Kaitse 1) Kolju kaitseb aju, silmi, kesk- ja sisekõrva 2) Lülisammas kaitseb seljaaju 3) Rinnakorv ja rindluu kaitsevad kopse ,südant ja veresooni 4) Rangluu ja abaluu kaitsevad õlga 5) Niudeluu ja lülisammas kaitsevad seede- ja erituselundeid ning puusa 6) Kederluu kaitseb põlve ja küünarluu kaitseb küünarliigest · Vererakkude tootmine (toimub punases luuüdis) · Säilitamine (luukude sisaldab kaltsiumi ja osaleb kaltsiumi ainevahetuses, luuüdi sisaldab rauda ja osaleb raua ainevahetuses) (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.6 Soolised erinevused Mehe ja naise luustik erinevad. Kõige enam erineb vaagen ,kuna naissugu sünnitab lapsi. Naise vaagen on lamedam, ümaram ja proporsionaalselt suurem, et võimaldada loote pea läbipääsu.
Fibriin- lahustamatu valk, mis vere hüübimisel moodustab võrgustiku Immuunsüsteem kaitseb organismi Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Liigitus: Lümfotsüüdid-valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Põrn- moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Vererakkude varupaik. Lümfisõlmed- rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Aktiivne immuunsus- vaksineerimisel hakkab organism valmistama antikehi haiguse vastu. Organism põeb haiguse kergemal kujul läbi. Passiivne immuunsus- organismi viiakse konkreetse haigusetekitaja vastu toimivaid valmis antikehi. Aktiivne kestab kauem kui passiivne. Vaktsineerimine- meditsinile protseduur immuunsuse saavutamiseks, st organismi
*Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise. *Närvirakud ei uuene. Sünapsid: *Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Elundkonnad: *Katteelundkond (nahk) kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste vastuvõtmine. Katte- ja sidekude. *Liikumis- ja tugielundkonna moodustavad lihased ja luud. Ülesandeks on tagada liikumine, kaitse, termoregulatsioon, vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude. *Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga. *Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus. Hingamisteed, kopsud. Ülesandeks varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi. *Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned, süda. Ülesandeks ainete transport, termoregulatsioon, immuunsussüsteem.
EPO kasutamine on füsioloogilisem, kui meessuguhormoonide kasutamine. EPO hädad: 1. Seavad sportlased erinevatesse tingimustesse. Vormelemente saab liiga palju Verelibled ehk vererakud ehk hemotsüüdid. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ehk erütrotsüütideks, valgelibledeks ehk leukotsüütideks ning vereliistakuteks ehk trombotsüütideks. Vereliblede hulk kogu veres on suur, kuid samas on see konstantne, kuna vanad ja hävinenud rakud asendatakse vereloomeelundites uutega. Vererakkude kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Vereliblesid loendatakse mikroskoobi abil (veri lahjendatakse kindlas vahekorras ja erilises kambrisse viies, mis on kindla suurusega, loendatakse mikroskoobi all ära) või spetsiaalse elektronloenduri abil. Vereliblede arvu väljendatakse 1 liitri vere kohta. VALGELIBLED jagunevad alaliikideks, alarühmi on 2 suuremat, mille nimed on granulotsüüdid (tsütoplasma sisaldab terakesi e 1
3 Tagada organismi kaitse(õgirakud) 4 Organismi temperatuuri ühtlustamine(organite temp kõrgem ja keha pinna temp madalam) 5 Seob organismi tervikuks Veri Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0- ja reesüsteem(Rh-positiivne,Rh- negatiivne.) erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises. Vereülekandes kasutatakse ainult sama rühma verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet, mis võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see omakorda võib lõppeda surmaga. Immuunsüsteem kaitseb organismi sinna tunginud haigusetekitajate eest. Ülesandeks on hävitada organismi tunginud haigusetekitajad. See kaitsasüsteem reageerib kõikidele kehavõõrasteleühenditele ja rakuudele: võõrvalkudele, viirustele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund.
Punane liha, lehtkoogiviljad, ! Vaja lihaste, sLidame ja seedesListeemi , Kloor kala, munad, kuivatatud i taorc, luude ehitamiseks ja vererakkude ! tootmiseks , puuviljad, oad, tdisteratooted .. *-''**,--'- ,-- t Naatrium :-'-=- - *-- -'-*" "'-' '-*--*--l .
kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt osaleb hüübimises 7. Plasma Vesi, milles on lahustunud soolad ja paiknevad valgud 8. Osmootne rõhk Liigutab sooli 9
Raviefekti täheldati skisofreenia ja mitmesuguste psüühikahäirete puhul, organismi ülepinge ja agressivse käitumise korral. Li-ühenditega (1-2g Li CO päevas) leevendatakse maniakaalset depressiooni ja neuroose. Li-bromiidi, -kloriidi jt Li-ühenditega ravitakse podagrat, neerukivitõbe ja liigesepõletikke. Liigestesse ladestunud ühendid muutuvad liitiumisooladena lahustuvaks ja vähendavad liigestevaevusi. Li-ühendid stimuleerivad valgete vererakkude moodustumist. 4 Levimus Võrreldes elementidega Na ja K on Li tunduvalt vähelevinum. Li esineb lisandelemendina looduses koos Na- ja K-ühenditega või alumosilikaatides, neist levinum on spodumeen AlLi(Si O ) ja lepidoliit ehk liitiumvilk AlKLi [Si O ](Fe,OH) . 3 Avastamine, saamine 1817
annaabi.ee 
