Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viirused (1)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei saa iseseisvalt paljuneda?
Bioloogia kordamine(nr3)
  • Viiruse eluomadused, eluta objektid

Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA)
Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt
  • Miks ei saa iseseisvalt paljuneda?

Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga
  • Viiruse ehitus

Genoom - DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris- peremees raku membraan , ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel( retseptor ) rakku
  • Viiruste seltsid

  • DNA- viirused : herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond
  • DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b
  • RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi - ja marutõveviirus
  • Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, viroidid
    • Viiruste paljunemine

    Kõige pealt toimub nakatumine , mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku sisemusse , kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viiruse paljunemine. Kas varajane(toodetakse regulatoorgeenide järgi valke, mis mõjutavad raku elutegevust) või hiline (toimub viiruse DNA replikatsioon - tehakse koopiaid , valke, millest saab moodustada kapsiidi siis pakitakse kokku ja viirus väljub rakust
    • Kaitse

    Viirushaiguseid ei saa ravida antibiootikumidega. Keha ise kaitseb: nahk- ei lase viiruseid kehasse; T-lümfotsüüdid- vererakud , mis hävitavad viiruseid; antikehad - valgud, mis tähistavad ära haigustekitajad vererakkude jaoks; vaktsineerimine
    • Viirushaigused

    Toidu-ja joogiveega: ajukelme põletik, lastehalvatustõbi, maksapõletik, kõhulahtisus
    Piisknakkus : gripp, hingamisteede põletik, tuulerõuged, mumps , punetised , leetrid ,
    Kontaktnakkus: punetised
    Kehavedelike kaudu: AIDS, maksapõletik(hepatiit)
    Siirutajate kaudu: marutaud
    • Viiruste kasutamine

    Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise. Geenitehnoloogias kasutatakse: meditsiin( geeniteraapia , transgeensed organismid); põllumajandus (transgeensed taimed- viljakamad, haigus/külma kindlamad) keskkonna puhastamine(transegeensed organismid- ülireostuse puhastamine)

    Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Kasulik kahel eesmärgil :vabanetakse loodust reostavatest tootmisjääkidest ja ühtlasi saadakse kvaliteetne kütus. Biotehnoloogiliste ensüümide abil saab näiteks suhkrut aga ka tekstiili tööstuses
    • Süstemaatika

    Rühmitab sarnasuse alusel. 5 liiki :loomad, taimed, seened, bakterid , proteistid- vetikad , algloomad. Rühmad: liik-> perekond-> sugukond-> selts-> klass-> hõimkond-> riik
    • Homoloogiline sarnasus ehk ehitusplaaniline sarnasus(imetajatel samad luud , mi omavahel ühenduses ühesuguse ehitusplaanijärgi)
    • Analoogiline sarnasus-funktsionaalselt sarnased, pääsukese ja inimese silma ehitus

  • Viirused #1
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 198 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tanel_S Õppematerjali autor
    konspekt, Bioloogia kordamine

    Sarnased õppematerjalid

    Geneetika
    3
    doc

    Geneetika

    P: IAi x IBi I: ii 0rühm II: IAIB AB rühm III : IAi IV : IBi Viirused Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine (DNA, RNA) Eluta objekti omadused- ei toitu, ei hinga, ei paljune iseseisvalt Viiruse ehitus Genoom- DNA, RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet, kapsiid- ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku, ümbris- peremeesraku membraan, ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitamisel rakku. Viiruste seltsid · DNA- viirused: herpesviiruste, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond · DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskiptaas, nt. Retoviiruste sugukonna viirused, hepatiit b · RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumps- ja marutõveviirus · Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: sateliitviirused, viroidid Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub

    Bioloogia
    Viirused
    1
    doc

    Viirused

    1.Kirjelda rakku nakatamise etappe. Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. T2 seostub bakteriga kinnitusfibrillide abil. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakteriraku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. 2.Viiruse ehitus. Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül

    Bioloogia
    KT Viirused
    3
    docx

    KT Viirused

    Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ­ ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood ­ genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood ­ viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine ­ viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ­ ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse

    Bioloogia
    Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
    6
    docx

    Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

    19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

    Bioloogia
    Molekulaargeneetika ja viirused
    6
    docx

    Molekulaargeneetika ja viirused

    19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

    Bioloogia
    Bakterid ja viirused
    5
    docx

    Bakterid ja viirused

    Antraksise bakter. Eestis 1962. Louis Pasteur. Yersenia pestis e muhkkatk: närilised, kirbud; must surm; pole vaktsiini · Egiptus 3500a tagasi · 1796 esimene vaktsiin RÕUGETELE- Edward Jenner · Viirushaigused: rõuged, lastehalvatus, ensefaliit, sarlakid, marutaud · 1979- maailmas loetakse rõuged likvideerituks · Robert Koch- Kochi kepike- tuberkoloosibakter, vaktsiini avastaja · Louis Pasteur- marutaudi vaktsiin 1885 · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. · Väljaspool rakku: viirusosake e virioon e partikkel · Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väiskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. · Nad on ringi rändavad ,,halvad uudised" · Võimalik jagada kuju ja genoomi järgi(organismi geneetiline materjal)

    Bioloogia
    Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused
    7
    docx

    Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused

    koolerabakterit nahk Hoolitseda toiduhügeeni eest, juua puhast vett VIIRUSED- eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid 1796 - I vaktsiin rõugete vastu Vaktsineerimine: organism toodab viiruste vastu antikehi. Viirushaiguste vastu saab vaktsineerides. Vaktsiin - surmatud v nõrgestatud viirus/ viiruse valk/DNA/RNA. Viirusi EI ravita antibiootikumidega! ELUS ELUTA ● Ehituses valgud ja nukleiinhapped ● Puudub ainevahetus ● Evolutsioneeruvad ● Ei paljune peremeesrakuta

    Bioloogia
    Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl
    8
    pdf

    Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl

    DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi

    Bioloogia




    Kommentaarid (1)

    mafaka profiilipilt
    mafaka: Hea
    23:28 01-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun