Veredoonorluse esitlus (0)

VEREDOONORL
US
Emil Haljend
Kristo Lehtlaan
Tauri Udras
Jakko Viilo
Mis on veredoonorlus?
Veredoonorlus tähendab terve inimese
poolt oma vere vabatahtlikku loovutamist
haigele, kes seda vajab.
Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju
aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama
paljud meist.
Veretoodetele pole leiutatud tehis
alternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka
parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid.
Kes sobib doonoriks?
1860 aastane.
Terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust
ega tarvita ravimeid.
Kehakaaluga üle 50 kg.
Viimasest vereandmisest peab möödas
olema meestel 60 päeva ja naistel 90
päeva.
Doonor peab olema puhanud ja söönud.
Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis
elamisloa alusel üle 1 aasta.
Sa ei sobi doonoriks, kui oled:
nakatunud HIviirusega või arvad, et võid olla HI
viiruse kandja.
põdenud või nakatunud B või Chepatiiti või arvad,
et oled hepatiidiviiruse kandja (NB! Ahepatiidi puhul
võib verd loovutada aasta pärast tervenemist).
kasutanud nõelaga süstitavaid uimasteid.
omanud või omad rohkearvuliselt seksuaalpartnereid
sh raha eest.
mees, kes on olnud seksuaalvahekorras teise
mehega.
olnud seksuaalvahekorras eelpool mainitud
nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega.
Veel mõned tingimused:
Kui Sulle on tehtud vereülekandeid, nõelravi, tätoveerimisi või
naha augustamisi, saad verd loovutada 6 kuu möödudes.
Pärast antibiootikumide ravikuuri saab verd loovutada kergemate
haiguste puhul (näiteks põskkoopapõletik, külmetushaigus jms) 1
kuu möödudes, raskemate puhul (näiteks kopsupõletik jms) alles 3
kuu möödudes.
Naised ei tohi verd loovutada menstruatsiooni ajal ja 3 päeva peale
menstruatsiooni, samas ka raseduse ajal, 6 kuud peale sünnitust ja
rinnaga imetamise korral.
Malaaria piirkonnast saabumisest peab olema möödunud 12 kuud.
Naised tohivad verd loovutada 3-4, mehed 4-5 korda aastas.
Suitsetada ei tohi paar tundi enne vereloovutust, sest verre
sattunud nikotiini mürgine toime ohustab haigeid, eriti imikuid.
Enne vere andmist joo kindlasti paar klaasi mahla või vett, mitte
aga kuuma kohvi või teed. See tagab hea enesetunde pärast vere
loovutamist. Tarbi rohkem vedelikku ka vereloovutusele
järgnevatel päevadel.
Sa ei sobi AJUTISELT doonoriks, kui:
põed hetkel mõnda haigust.
tarvitad ravimeid (v.a. vitamiinid,
toidulisandid ja rasestumisvastased
vahendid) .
oled tarvitanud vereloovutusele eelneval
või samal päeval alkoholi.
NB! Esineb kroonilisi haigusi, mille
puhul ei sobi Sa doonoriks (näiteks I ja
II tüübi diabeet). Selleks, et kindel olla,
kas Sa võid verd loovutada, kui Sul on
mõni krooniline haigus või kui Sul on
kahtlusi oma tervisliku seisundi suhtes,
palun küsi nõu Verekeskuse arstidelt
telefonidel 617 3001 või 664 0470.
Miks peaksin just mina verd andma, kas siis
pole juba piisavalt doonoreid?
Eestis on ainult 2,6% elanikkonnast doonorid. Selleks, et
tagada piisavad verevarud, on vajalik, et vähemalt 4%
elanikkonnast oleksid doonorid. Kui võrrelda, kui suur
hulk doonoriks sobivast elanikkonnast teistes Euroopa
riikides on ka tegelikult doonorid, siis Eesti näitaja on üks
madalamaid. Seda on ka tunda, sest verevarud on meil
enamasti normi alumisel piiril.
Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega
vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Samuti
ei tasu unustada, et ka abivajaja rolli võib sattuda meist
igaüks.
Kus loovutada?
PõhjaEesti Regionaalhaigla verekeskus
(Tallinn).
DoonoriFoorum (Tallinn)
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus
(Tartu)
SA Pärnu Haigla veretalitus (Pärnu)
SA IdaViru Keskhaigla vereteenistus
(KohtlaJärve)
Mõned faktid:
2009. aastal külastas Eesti verekeskusi kokku 35 251 doonorit, kes
loovutasid üle 57 000 veredoosi
Vereloovutusel võetakse 450 ml verd - see on olenevalt
kehakaalust ainult 7-13% kogu vere kogusest. Vere maht taastub
keskmiselt 24 tunni, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul.
Tulles verd loovutama, võiksid arvestada umbes 45 minutiga. See
aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning
puhkamisele pärast vereloovutamist. Vereloovutamine iseenesest
võtab aega ainult 5-10 minutit.
1.juulist 2009 reguleerib doonori õigust saada tööandjalt vaba aega
vere loovutamiseks Vereseaduse paragrahv 7 lõike 3 punkt 5.
Kuna Eesti elanikkonnas on kõige rohkem A ja O reesuspositiivse
veregrupiga inimesi, seega võib öelda, et kõige rohkem vajatakse
just nende veregruppide doonoriverd.
Pelikan on verekeskuse sümbol, kuna legendi järgi oli just tema
maailma esimene doonor.
Lisainfo: www.verekeskus.ee ; tel 617 3002.
Täname vaatamast ja
kuulamast!