Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vererakud, veresooned, hüübimine, immuunsus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vererakud-veresooned-hüübimine-immuunsus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingeborg Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Organism, vereringe, immuunsus

KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e

Bioloogia
thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

kudedesse. b) trantsp. vabalt, veres lahustatuna nt. glükoosi trantsport veres lahustatuna. 3. Sisekeskkonna suhtelise püsivuse (homöostaasi) säilitamine ­ vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldus.Verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus, temperatuuri tasakaalu säilitamine, osmootse rõhu säilimine. 4. Kaitsefunktsioon ­ a) immuunsüsteemi osa - osa vereliblesid on võimelised kahjutuks tegema haiguse tekitajaid. b) Vere hüübimine - muidu jookseksime verest tühjaks. c) fagotsütoosi võime. 5. Kommunikatsiooni funktsioon seondub tema hormoonide vahendamise võimega. 7.homöostaatiline funktsioon- vere ülesandeks on keskkonna püsivuse säilitamine: pH regulatsioon, temperatuur, osmootse rõhu tasakaalu säilitamine Plasma ja vormelementide vahekord ja seda mõjutavad tegurid. Veri koosneb : vereplasmast ja verelibledest e. hemotsüüditest. Vereplasmat umbes 57% ja vereliblesid 43%.

Füsioloogia
thumbnail
3
doc

Bioloogia, vereringeelundkond, immuunsussüsteem.

Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakudja nii suletakse vigastatud koht. 9.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Põhjenda. Sest siis ei voola inimene verest tühjaks, kui ta on end vigastanud, vaid verejooks lakkab fibriinikiude tõttu. 10.Mitme osaline on inimese süda? Neljaosaline. 11

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Vereringe, immuunsus, hingamiselundkond

Järjestada väikse vereringe osad. Missuguseks muutub veri väikses vereringes? Miks? Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest liikudes mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide kaudu tagasi südame vasakusse kotta. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks. 7.Vere koostis ja vere koostisosade ülesanded (täienda töös antud skeemi). VERI VEREPLASMA VERERAKUD sisaldab VESI PUNASED sisaldab VERERAKUD HEMOGLOBIINI MINERAALSOOL TOITAINED VALGED VERERAKUD HORMOONID VERELIISTAKUD MUUD ÜHENDID 8.Nimeta 4 inimese vereringe ülesannet.

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Veri ja Immuunsus

VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled:

Bioloogia
thumbnail
27
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

· Homöostaasi e sisekeskkonna stabiilsuse tagamine ­ vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri. · Organismi kaitse ­ vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega, veresoonte purunemisel tekkinud hüübed moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist. Vere vormelemendid e vererakud arenevad punases luuüdis algselt kõik ühest tüvirakkude tüübist ­ hemotsütoblastist. Eristatakse 3 tüüpi: 1. Punalibled e erütrotsüüdid ­ 95% kõigist vererakkudest, erütrotsüütide mahu suhe koge vere mahtu on hematokrit. Punalibled sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku ja osalt ka süsihappegaasi, hapniku transpordil on oluline just hemoglobiini hulk veres, mitte punaliblede arv

Füsioloogia
thumbnail
2
docx

Kaasasündinud immuunsus

Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Bioloogia. Süda ja vereringe

Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun