50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Soovikott
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Arseen Referaat aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikolooga Juhendajad: Kaja Orupõld Tartu 2014 Sissejuhatus Järgnev referaat on koostatud aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikoloogia koduse tööna. Töö teemaks on Arseen ning tema toksiline mõju. Arseen on väga tähtis aine, mis väikestes kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks
Arseen Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate keemilisest elemendist arseen, selle ajaloost, avastamisest, kasutusest meditsiinis, paiknemisest elusorganismides jne. Referaadi kirjutajal oli enne selle koostamist arseeni kui keemilise elemendi kohta tagasihoidlikud teadmised. 2 SISU ARSEEN KUI KEEMILINE ELEMENT, KASUTUSALAD Arseen on keemiline element, mille sümbol keemiliste elementide tabelis on As ja aatomnumber 33. Arseeni nimi tuleb pärsiakeelsest sõnast zarniqa ja süüriakeelsest sõnast zarnikh, mis tähendasid tõlkes arseenimaaki, see laenati kreeka keelde kujul arsenikon, mis tähendab mehelikkust ja tugevust. Arseenil on üks stabiilne isotoop (keemilise elemendi püsiv tüüp). Arseen on omaduselt poolmetall ja ta on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered,
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille
Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale väheneb raadius, sest siis suureneb elektronegatiivsus, mis tõmbab elektrone tugevamingi tuuma suunas ja seetõttu on aatom kompaktsem. Ionisatsioonienergia- esimesed eionisatsioonienergiad I kasvavad perioodis vasakult
Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta asub IIIA rühmas, seega valentskihil on 3 elektroni. Me tahame talle anda laengu, mis on 3-2=+1, seega peame eemaldama ühe elektroni. 3.Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis- aluselised omadused ja redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime rühmas ülalt alla ning perioodis vasakult paremale. · Aatomi oksüdatsiooniaste on reeglina tuletatav tema asukohast perioodilisustabelis. Elemendid 3. ja järgnevates perioodides saavad moodustada sidemeid ka oma vakantsete d-orbitaalide arvelt, samuti mahub nende ümber lihtsalt rohkem aatomeid.
Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega moodustavad ioonilise sidemega ühendid, mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6). Mittemetallide ühendid vesinikuga on kas madala keemistemperatuuriga vedelikud (H2O,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid