Vereringeelundkond (0)

Vereringe elundkond
Vereringe elundkonda kuuluvad veri , veresooned ja süda.
Vere ringlemine kehas kindlustab:
Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis.
Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides.
Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv.
Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid . Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid .
Südamelöök on südamelaste kokkutõmme.
Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine
Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus.
Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest.
Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kehasse. Nad on paksude seintega, suure elastsusega ja nende sees on suur rõhk.
Pulss on arterite kokkutõmbumine ja lõtvumine.
Veenid juhivad vere kehast südamesse. Nende seinad on pehmed ja õhemad kui arteritel. Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenide maht arteritest on 2 korda suurem.
Kapillaarid on veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Aeglane verevool . Sein koosneb vaid ühest vaheseinast.Seal toimub gaasi, toitainete ja jääkainete vahetus. Ained liiguvad läbi seinte. Toitained ja hapnik lähevad kehasse ja jääkained siirduvad kudedest kapillaaridesse. Veri kannab need sealt veenidesse. Kapillaarivõrk on äärmiselt tihe.
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele . Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub . Sõltub: aorti paisatava vere hulgast, südame töö sagedusest ja muust .
Normaalne vererõhk on 115-130/ 70-80 mm elavhõbedasammast.
Suur vereinge on kudede varustamiseks toitainetega ja jääkainete väljutamiseks. See algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aort on suurim arter. Need jagunevad peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaarideks . Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid . Läbi kappillaariseinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, kudedest liiguvad jääkained verre. Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peenikesteks ja järk järgult suuremateks veenideks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta.
Väike vereringe on vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakuse kotta.
Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesandeks toitainete, hormoonide, mineraalsoolade kandmine.
Veri sisaldab valgeid ja punaseid vererakke ja vereliistakuid.
Vereplasma ülesanne on vererakkude kandmine.
Punased vererakud Valged vererakud Vereliistakud
Värvus Punane Värvitu Värvitu
Kuju Ketas Amööbjas Korrapäratu
Liikumine Ei liigu Amööbi sarnaselt Ei liigu
Ülesanne O2 transport Keha kaitsmine Vere hüüvitamine
Vere hüübimine: Vereliistakud liiguvad vigastatud kohta ning nendest eralduvad ained, mille tulemusel tekib fibriin . Need kuid moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud.
Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku.