Bioloogia, vereringeelundkond, immuunsussüsteem. (0)

Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem.
1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.-
pidev ainevahetus , kannab kehas laiali toitained , hapniku ja vitamiinid , jääkainete eemaldamine.
2.Mis on fibriin ?
Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus.
3.Mis on hemoglobiin ?
Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku.
4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust.
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele . Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites .
5.Mis värvusega on leukotsüüdid ?
nad on värvusetud.
6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus?
Raualisandist hemoglobiinis.
7.Nimeta vererakkude ülesanded.
Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises.
8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi .
Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela.
Tekib fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakudja nii suletakse vigastatud koht.
9.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Põhjenda.
Sest siis ei voola inimene verest tühjaks, kui ta on end vigastanud , vaid verejooks lakkab fibriinikiude tõttu.
10.Mitme osaline on inimese süda?
Neljaosaline.
11.Mis on elektrokardiogramm ?
See iseloomustab südame talituslikku seisundit.
12.Nimeta vererühmad.
A, B, AB, 0.
13.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks?
Vereülekandes tuleb kasutada sama rühmade verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet.
14.Mis tagab vere voolamise arterites ja veenides?
Vere paneb katkematult ja ühesuunaliselt voolama vererõhu erinevus veresoontes.
15.Mis on kapillaarid ?
Kapillaarid on peenemad veresooned ehk juussooned , kapillaarid ühendavad arterid veenidega.
16.Milline veri voolab arterites?
Arteriaalne veri ehk hapnikurikas veri.
17.Mis tähtsus on südameklappidel?
Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse.
18.Milleks kasutatakse EKG –d?
EKG.l tekkivate muutuste alusel saab diagnoosida häireid südametegevuses.
19.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist?
Organism hakkab pärast vaktsineerimist selle haigustekitajaga võitlema, niiet kui päriselt see haigus tuleb organismi siis organism oskab sellega võidelda.
20.Nimeta südame osad. Nimeta südameosade ülesanded.
Parem koda ja parem vatsake , vasak koda ja vasak vatsake.
21.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe?
Siis veri liiguks valedesse kohtadesse ja vales suunas.
22.Kuidas tagatakse vere ühesuunaline liikumine südame eri osades?
Kui koda tõmbub kokku, siis klapid avanevad ja veri liigu vatsakesse.
23.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Too 2 põhjust
Kodade kokkutõmbest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad.
24.Nimeta ajaliselt südame töötsükli etapid.
Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse.
Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse.
Vatsakeste ja lihaste olek on lõtvund.
25.Milliseid veresooni esineb inimesel?
Selliseid mis viivad kudedest verd südamesse (arterid), mis viivad verd kudedest südamesse ( veenid ) ja need mis ühendavad artereid veenidega (kapillaarid).
26.Milline veri voolab veenides?
Kehaveenides voolab venoosne e. hapnikuvaene veri ja korsuveenides arteriaalne ehk hapnikurikas veri.
27.Milline veri voolab arterites?
Kehaarterites arteriaalne ja kopsuarterites venoosne.
28.Võrdle kapillaaride, arterite ja veenide ehitust.
Arterid on kõige paksemate ja tugevamate seinega, ja nad on kõige suurema läbimõõduga veresooned.
Kapillaaride sein koosneb vaid ühest rakukihist ning nende seinas on klapid.
Veenid on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Veenides on klapid.
29.Kujuta skemaatiliselt suur vereringe
Vasak vatsake (A)-- aort (A)-- keha arterid(A)-- kappillaarid(A-V)-- kehaveenid(V)-- alumine ja ülemine õõnesveen(V)-- südame parem koda(V)
30.Kujuta skemaatiliselt väike vereringe.
Parem vatsake(V)-- kopsu aort(V)--kopsu arterid(V)-- kapillaarid(V-A)-- kopsuveenid(A)-- südame vasak koda(A)
31.Millised on suure vereringe ülesanded?
See varustab keha kudesid hapnikurikka verega.
32.Kuidas muutub veri väikeses vereringes? Põhjenda!
Hapnikuvaesest verest saab hapnikurikas veri.Sest see voolab kopsu arteritest südame vasakusse kotta.
33.Kuidas muutub veri suures vereringes? Põhjenda!
Hapnikurikas veri saab hapnikuvaeseks vereks, sest sest see voolab keha arteritsest südame paremasse kotta.
34.Nimeta 4 veresoonkonna haigust.
Reuma, Südame rütmihäired, Leukeemia, Südamelihaspõletik.
35.Nimeta südamelihase infarkti riskitegurid.
Ebatervislik eluviis, stress , kõrge kehakaal jne.
36.Mis ülesanne on immuunsüsteemil?
Tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk.
37.Nimeta elundid, mis kuuluvad immuunsüsteemi.
Lümfiringe, lümfisõlmed, põrn.
38.Nimeta 4 immuunsusvormi. Kuidas need tekivad?
Kaasasündinud immuunsus , omandatud immuunsus, aktiivne immuunsus nakkushaiguste läbipõdemisel, passiivne immuunsus vaktsineerimisel.
39.Põhjenda väidet, et vaktsineerimisest keelduv inimene ohustab nii enda kui ka teiste tervist.
Kui talle ei süstita kaitsevalke, siis ta võib vabalt haigestuda ja siis seda teistele edasi kanda või neid nakatada .
40.Võrdel aktiivset ja passiivset immuunsust. Too välja erinevused.
Kui organism põeb haiguse juba läbi kergel kujul siis on aktiivne immuunsus, kui aga süstitakse inimesse seda haigustekitajat siis on passiivne immuunsus.
Gerta Nurk