Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia kontrolltöö: dna (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on jood organismile vaialik?
  • Millist ühendit on joonisel kujutatud?
  • Millest sõltub vähi tekke tõenäosus?
  • Miks on vähi esinemissagedus hiinlaste hulgas tõusuteel?
  • Milliste vähitüüpide esinemissagedust mõjutab nn läänelik elu?
Kontrolltöö Organismide koostis
1) Lõpeta laused
a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N).
b) Ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli põhjustatud kolesterooli piisivast liiast veres.
c) Aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega.
d) Nukleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2) viiesüsinikulisest suhkrust 3) ühest fosfaatrühmast.
e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena.
f) Valgu primaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust.
g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel.
2) Leia õige vastus
a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest
b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks
c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid
3) Leia omavahel sobivad paarid ja ühenda numbrid htedega
1) antikehad b) kaitsefunktsioon
2) hormoonid a) humoraalne funktsioon
3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon
4) ensüümid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon
5) nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega
4) Täida lüngad
a) aminohapped on valkude monomeerideks.
b) nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks.
c) monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks.
5) Kas ei või ja? Vale väite puhul lisa õige
a) tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige
b) vesi aitab hoida organismisisest t0 püsivana / õige
c) glükoos kuulub polüsahhariidide hulka / õige
d) sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige
e) vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige
f) RNA tüüpe on palju
6) Leidke kui palju saab Teie organism energiat, kui sõite l00g sidruniküpsiseid. 100 g portsjonis oli 12g toidurasvu, 8g valke ia 50g süsivesikuid.
Vastus: Organism saab energiat 340kcal 100g sidruniküpsiste kohta.
7) Poodides on müügil jodeeritud sool. Milleks on jood organismile vaialik? Miks ei lisata joodi näiteks suhkrule või jahule? Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima (ilma joodita immuunsüsteem ei hakka tööle). See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis. Joodi ei saa lisada suhkrule või jahule, sest jood on keemiliselt aktiivne.
8) On teada DNA ühe ahela nukleotiidijärjestus
A - T - T - G- G- C - A - A - T - T
Leidke teise ahela nukleotiidjiirjestus: EI OSKA!!!
9) Seletage kahe näite põhjal, miks vajab imetaja organism vett
a) Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri.
b) Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates keemiliste reaktsioonides.
10) Täiendage skeemi
Glükoos
Energeetiline varu organismidel
TÄRKLIS GLÜKOGEEN
Varupolüsahhariid taimedes Tselluloos Varupolüsahhariid loomades
TUGIAINE TAIMEDES
11) Täida lüngad.
Glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes tärklis ja loomarakkudes glükogeen.
12) Nimetage kaks sahhariidide ülesannet loomorganismis:
a) varuaine - glükogeen
b) ehituslik - kitiin putukatel
12) Millist ühendit on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud valku. Põhjendus: 1) Joonisel on näha valkude monomeere - ehk aminohapete jääke, 2) Joonisel näen erinevat järku struktuure, 3) Joonisel näen valkudele globulaarset ehitust.
13) Millest sõltub vähi tekke tõenäosus? Vähi tekke tõenäosus sõltub nn läänelikust eluviisist, st et süüakse palju liha ja magusat . Siiski ei saa ka geenide rolli alahinnata. Osal inimestel on vähi tekkimine paratamatus ning siin ei aita ei tervislikud eluviisid ega ka elukohavahetus. Miks on vähi esinemissagedus hiinlaste hulgas tõusuteel? Vähi esinemissagedus hiinlaste hulgas on tõusuteel, sest hiinlased on läänelikule eluviisile järele jõudnud: autod, koduelektroonika, liha iga toidu sees. Lääneliku eluviisiga kaasnevad ka läänelikud haigused. Milliste vähitüüpide esinemissagedust mõjutab nn läänelik elu? Nn läänelik elu mõjutab järgmiste vähitüüpide esinemissagedust: käärsoole-, rinna-, eesnäärme - ning munasarjavähki.
14) Ühenda mineraalaine , selle peamine ülesanne organismis ja allikaks olevad toidud.
Kaalium - moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist - herned, kartulid , tomatid, banaanid .
Kloor - vaja maohappe tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide viivate ioonpumpade tööks - lauasool, spinat ja piim
Naatrium - moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist - lauasool
Kaltsium - vaja lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks - punane liha, piimatooted , kala, kana , leib, riis
Fosfor - kuulub luude koostisesse, osaleb energia tootmises (kuulub ATP koosseisu) - piimatooted, lehtköögiviljad pähklid, seemned
Magneesium - Vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks - pähklid, sojaoad, kakao
Raud - vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hapnikku transportiva hemoglobiini tootmiseks - punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted.
Vasakule Paremale
Bioloogia kontrolltöö-dna #1 Bioloogia kontrolltöö-dna #2 Bioloogia kontrolltöö-dna #3 Bioloogia kontrolltöö-dna #4 Bioloogia kontrolltöö-dna #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 172 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nissan1 Õppematerjali autor
a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N).
b) Ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli põhjustatud kolesterooli piisivast liiast veres.
c) Aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega.
d) Nukleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2) viiesüsinikulisest suhkrust 3) ühest fosfaatrühmast.
e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena.
f) Valgu primaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust.
g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel.

Sarnased õppematerjalid

ORGANISMIDE KOOSTIS
3
docx

ORGANISMIDE KOOSTIS

ORGANISMIDE KOOSTIS 1. a) Hapnik (O), Vesinik (H), Lämmastik (N) b)ateroskleroos (veresoonte lupjumine ) on sageli põhjustatud kolesterooli püsivast liiast veres. c)aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) mekleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2)viiesüsinikulisest suhkrust 3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste rfeaktsioonide kiiruse regu

Bioloogia
Organismide koostis
4
pdf

Organismide koostis

ORGANISMIDE KOOSTIS Kontrollttiii. 1. Ldpeta laused: 4p. a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on hapnik(O), Vesinik(H),Süsinik(C),Lämmast.N 1p. b) ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli pOhjustatud kolestorooli ......piisivast liiast vgrss. lp. c) aminohappejiiEgrd valgu molekulist on seotud peptiid .......sidemetega. 3p. d) nukleotiid koosneb 1) lämmastiku alusest .............. ,2) ühest fosfaatrühmast ...,......... viiesüsinikulisest .3

Bioloogia
Bioloogia 11-klass konspekt
12
docx

Bioloogia 11. klass konspekt

1. Biomolekulid ­ elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja SÜSINIK rakud saavad seda oma kõige tähtsam elutegevuseks kasutada keemilised omadused on ainulaadsed võime moodustada pikki ahelaid MAKROELEMENDID BIOMOLEKULIDES CHNOPS ­ Organismid koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust, lämmastikust, hapnikust, fosforis

Bioloogia
Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt
12
docx

Bioloogia 10. klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt.

Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloog

Bioloogia
Vitamiinid-mikrobioelemendid-enesekontrolli testid Biokeemia
20
docx

Vitamiinid-mikrobioelemen did-enesekontrolli testid Biokeemia

Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tähis Nimetus(ed Vajadus Biofunktsioonid, sh roll Millistes ) ööpäeva biokeemias toiduainetes s esineb. A maks, A-vitamiin 700– ✔ nägemisprotsessiks piimatooted 900 µg ✔ paljude organismi rakkude (juust, või), kasvuks ja arenguks muna. ✔ limaskestade normaalseks Karotenoide arenguks (siit tuleneb tema leidub enim oluline kaitse kollastes ja infektsioonide vastu) oranžides, aga ✔ antioksüdantsek

Kategoriseerimata
Biokeemia sissejuhatus
8
doc

Biokeemia sissejuhatus

Kordamine Sissejuhatus. Biokeemia. I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) 1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne

Biokeemia
Organismide koostis
10
doc

Organismide koostis

Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab ve

Bioloogia
Organismide koostis
12
doc

Organismide koostis.

Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun