Vereringe (0)

Bioloogia
Vereringeelundkond ja südame ehitus
Vereringeelundkonna moodustavad veri , veresooned ning süda.
Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri.
Süda on lihaseline elund , mis paneb vere soontes liikuma.
Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv .
Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline.
Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse).
Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest.
Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis .
Veresooned ja vereringe
Vereringe on vere pidev ringlemine organismis.
Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontesse.
Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb ühes suunas.
Arterid viivad verd südamest kogu kehasse laiali. Veenid juhivad verd kehast tagasi südamesse. Peenikesed kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene.
Kapillaarides toimub kogu keha kudede ja vere vahel gaasivahetus ning toit- ja jääkainete vahetus.
Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soonteest sinna, kus vererõhk on madalam.
Vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid hapnikurikka verega, ja väikeseks ehk kopsuvereringeks, milles veri rikastub hapnikuga.
Veri on vedel kude
Veri on vedel sidekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest.
Vererakke on kolme tüüpi: punased vere rakud ehk erütrotsüüdid, valged vererakud ehk leukotsüüdid ja vereliistakud ehk trombotsüüdid.
Hemoglobiini sisaldavate erütrotsüüdide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Leukotsüüdid kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises. Vererakkude omavahelise suhta muutumine veres põhjustab raskeid haiguslikke seisundeid.
Inimeste veri on koostiselt erinev. Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0-ja reesussüsteem.
Vere põhiülesanded on ainete transportimine, organismi kaitsmine, temperatuuri ühtlustamine ja säilitamine ning organismi ühtseks tervikuks sidumine.
Kudedest lümfisoontesse imbuv vedelik moodustab lümfi, mis mööda lümfisooni liigub verre.