Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismi talituse reguleerimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Neuraalne
Humoraalne
NEURON = närvirakk
(närvisüsteemi abil)
1. Peaaju
2. Seljaaju
3.Närvid
Toime on kiire (>400km/h)
Toime on lühiajaline
HORMONES - Sisenõrenäärmete eritatavad keemilised signaalained , mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust.
(mõjuvad vere kaudu)
Hormoonid sisenõrenäärmed
1. Adrenaliin 3. Ajuripats
2. Insuliin 4.Sugunäärmed
3. kasvuhormoon 2.kõhunääre
4. suguhormoonid 1.neerupealised
Toime on aeglasem .
Toime on pikaajaline.
Tugi- ja liikumiselundkond
Luud + Lihased
Toruluud
Lameluud
lühiluud
n. reieluu
Sääreluu
Niudeluu
Ristluu
n. sõrmeluu
kannaluud
Mineraalainetest sisaldavad luud kõige rohkem kaltsiumi ja fosfori.
Luude pehmenemise põhjuseks on D-vitamiini puudus.
6 tähtsat punkti:
  • Luustik on toeseks
  • Skeletilihased
  • Tagab keha liigutused
  • Kaitseb siseelundeid
  • Annab kehale kuju
  • Luude punases luuüdis toimub vererakkude moodustumine
    Osteoporoos – Luud hõrenevad, et seda vältida on tarvilik luustiku koormav liikumine, küllaldane kaltsiumi ja d-vitamiini hulk.
  • Organismi talituse reguleerimine #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor diima Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Nimetu
    16
    doc

    Nimetu

    3) silinderliiges ­ võimaldab teha pööravaid liigutusi, inimesel kahel ülemisel kaelalülil. KÕÕLUSED kinnitavad lihased luudele ning lihaste kokkutõmmetel tõmbavad luu kaasa. On sidekoeline tugev väät. Vereringe Ülesanded: 1) transpordib aineid, nt hapnikku, toitaineid, jääkaineid, s.h. süsihappegaasi, tagades pideva ainevahetuse; 2) transpordib hormoone, antikehasid, vitamiine; 3) osaleb organismi sisemise tasakaalu säilitamisel; 3 4) osaleb kehatemperatuuri ühtlustamisel. Vereringe elundid: · Süda. Töö on tsükliline ­ kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lihase lõtvumine Lööb umbes 70 korda minutis ­ s.o. südame löögisagedus ehk pulss Minutis läbib südant umbes 5 liitrit verd

    Kategoriseerimata
    Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
    9
    docx

    Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

    Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake ­ eriliste valkude süntees Rakumembraan ­ kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks. Golgi kompleks ­ säilitatakse toitaineid ja sorteeritakse valke. Tsütoplasma ­ ühendab raku tervikuks ja täidab organellide vahed. Ribosoomid ­ sünteesivad valke. Tsütoplasma võrgustik ­ transpordib aineid (valke rakus laiali) Kude Koe moodustab ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Inimese organismis on 4 erinevat koetüüpi : 1) Epiteelkude ­ tihedasti üksteise kõrval ja raku vaheainet on vähe. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude ­ Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri

    Bioloogia
    Inimene-anatoomia
    4
    doc

    Inimene (anatoomia)

    2.2 Ülevaade inimorganismi ehitusest Rakk kude elund e.organ organismisüsteem e.elundkond organism vöötlihaskoerakkvöötlihaskudelihasedlihaskondinimene vererakkverisüdavereringeelundkondinimene Loomsed koed 1. EPITEELKUDE · Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet · Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel · Ülesanded ­ eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel · Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne. Näited: · Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes

    Bioloogia
    Inimese anatoomia
    7
    docx

    Inimese anatoomia

    ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub vatsakesest veresoontesse. Süda töötab rütmiliselt:1)Kodade kokkutõmme->2)Vatsakeste kokkutõmme ->3)Kogu südame lõtvumine Vereringe ülesanded: -Seob tervikuks kõik organismi osad -Kannab CO2 kudedest kopsudesse -Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone -Kindlustab pideva ainevahetuse -Osaleb jääkainete eemaldamises -Ühtlustab keha temperatuuri Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veene mööda liigub veri südamesse. Veenid on õhemate seintega, kui arterid ja nende seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Artereid mööda liigub veri südamest eemale. Arterid on

    Inimene
    Bioloogia kontrolltöö - lihased-luude ehitus jm
    4
    docx

    Bioloogia kontrolltöö - lihased, luude ehitus jm

    BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ LK 6-31 1.INIMESE KEHA ÜLDEHITUS · Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad ­ nahk, kindlustavad liikuvuse ­ lihased, luud, tagavad toidu seedimise ­ magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid ­ sünteesivad valke

    Bioloogia
    Anatoomia- kogu materjal
    86
    doc

    Anatoomia- kogu materjal

    3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 40 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal

    Inimese anatoomia
    Anatoomia materjal
    87
    doc

    Anatoomia materjal

    Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude ­ säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe ­ hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41

    Anatoomia
    Inimese Anatoomia
    11
    docx

    Inimese Anatoomia

    Sisemine Sugurakkude ja hormoonide Suguelund. (munandid,seemnejuhad,eesnääre) tootmine Välimine (munandikott ja suguti) Peaaju KNS ja piirdenärvisüsteemi Närvi. (suuraju,vaheaju,keskaju,piklikaju ja juhtimine. väikeaju) KNS juhib kogu organismi tegevust Piirdenärvi. Ühendab pea- ja seljaaju 3. Naha ülesanded. 1. Kaitse 2. Säilitab temperatuuri 3. Eritab 4. Meeleelund 5. Veekaotus 6. Sünteesib D- Vitamiini melaniini 7. Naha ehitus (joonis). Tähista joonisel vastavate numbritega: 1. marrasknahk 2. pärisnahk 3. nahaaluskude 4. sarvkiht 5. rasvkude 6. rasunääre 7

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun