Vereülesanded (0)

1)Nimeta vere �lesanded? Kanda aineid laial, Tagada organismi kaitse, �htlustada organismi temperatuuri, On organismis siduvaks koeks . 2) Nimeta vere koostisosad, iseloomusta, �lesanded! Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. VEREPLASMA - sisaldab vett, valkusid, j��kained, s�sihappegaasi, anti kehasid, hormoone jne. *Kaitse � lesanne soojusregulatsioon . * VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ER� TROTS ��DID- punased, kaksikn�gusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTS��DID- v�rvitud, tuumaga , am��bjalt liikuvad. �lesanne- organismi v�itlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTS��DID- v�rvitud, ilma tuumata. �lesanne- vere h��bimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende �lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase v� rvuse . 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luu�dis. 5)Kuidas toimub vere h��bimine, selle t�htsus, vajalikud tingimused? Kui tekib haav , liiguvad vereliistakud veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis k�ivitavad vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin . Fibriinikiud moodustavad haavale tiheda v� rgustiku , millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere h��bimine kaitseb vere kaotuse eest. 6)Millised verer�hmad on inimesel, kuidas neid kasutada vere�lekandel? O; A; B; AB 7)Kirjelda s�dame paiknemist, suurust, ehitust. Inimese s�da paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv . S�da on umbes suure rusika suurune. (Meestel kaalub 300g, naistel veidi v� iksem ja kergem). S�da on �mbritsetud sidekoelisest s�damepaunaga, sein koosneb s�damelihaskoest. 8)Kirjelda s�damets�klit. S�dame ts�kklitel on 3 osa: A)Kodade kokkut�mme(0,1s)- Vatsakesed on l�tvunud. Veri surutakse kodadest vatsakestesse . B)Vatsakeste kokkut�mme(0,35s)- Kojad on l�tvunud. Vatsakeste ruum v�heneb ja r�hk suureneb, sulguvad h�lmasedklapid. Kui r�hk vatsakestes �letab r�huarterites, avanevad poolkuuklapid ja veri v�ljub. C)� ldine l�tvumine(0,4s)- Vatsakeste mahl suureneb ja r�hk langeb, sulguvad poolklapid. Kui r�hk vatsakestes langeb madamale kui kodades, avanevad h�lmase klapid ja veri voolab vabalt kodadest vatsakestesse. 9)Milline t�htsus on s�damelihasel, s�dameveresoontel (p�rgarterid ja � veenid ), s�dameklappidel? S�dameklapid kindlustavad vere �hesuunalise liikumise. 10)Kirjelda ja joonista suurt e. keha- ja v�ikest e. kopsuvereringet. SUUR vereringe alagab s�dame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aarti. Aardrist hargnevad arterid peenteks soonteks ja varustavd verega k�iki organeid ja kudesid . Kudedest liiguvad j��kained verre. Arteriaalne veri muutub venoosseks vereks, mis suundub l�puks s�dame paremasse kotta. V� IKESES vereringes veri liigub kopsudesse ja sealt tagasi s� damesse . Vereringe algab s�dame paremast vatsakesest. 11)Kirjelda arterite, veenide ja kapillaaride ehitust, seosta seda �lesannetega. ARTERID- Paksud seinad ja elastsed, tugev lihaskiht . VEENID- Pehmed seinad ja �hukesed, lihaskiht �hem. KAPILLAARID - �hest rakukihist koosnev sein, � huke . 12)Miks veri voolab ja kui kiiresti toimub see arterites , veenides, kapilaarides, miks? Veri voolab suurema r�hu poolt v�iksema r�hu poole. ARTERID-20cm/s, VEENID-5cm/s, KAPILLAARID alla 1mm/s 13)Selgita: s�dametoonid, pulss , � lemine verer�hk, alumine verer�hk, elektrokardiogramm . S�DAMETOONID- P� hjustab vere turbolentne voolamine ja klappide vibratsioon . PULSS- Veresoonte seinte v� nkumine s�dame l�� kide takistis. �LEMINE VERER�HK- S�stoolne(120mm/Hg) ALUMINE VERER�HK- Diastoolne(70-80mm/Hg) ELEKTROKARDIOGRAMM- S�damelihaste kokkut�mmete moodustavate elektrivoolude graafiline �leskirjutis. 14)Mida tead s� damelihase infarktist, s�damepuudulikkusest, r�tmih�iretest, h�pertooniast, ateroskleroosist? Millised eluviisid on vajalikud nende v�ltimiseks? S�damelihase infarkt - p�� rdumatu s�damelihase kahjustus. Teatud osa s�damelihasest sureb , kuna ei saa piisavalt verd. Selle p� hjustavad veresoonte (arterite) ummistumine.