Vereringeelundkond ja südame ehitud (0)

Vereringeeelundkond ja südame ehitus
Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained , vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid.
Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri . 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3. vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8. kopsuarterid viivad südamest vere kopsu.
Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi – EKG põhjal.
Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta koguneb kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri.
Vatsake –südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse.
Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata.
Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis.
Veresooned ja vereringe
Veresooni on kolme tüüpi: arterid , kapillaarid ja veenid .
Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks , millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse
Arterid-

• Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse.
  
• Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugvus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet(vererõhku) taluda ning venida.
  

Kapillaarid

• Juhivad verd organitest rakkudeni
  
• Kõige peenemad veresooned ja ühendavad arterit veenidega. Sein koosneb ainult ühest rakukihist, mis hõlmustab ainete vahetust.
  

Veenid

• Juhivad verd organitest südamesse
  
• Seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel.
  
• Veenides on klapid , mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub veri ainult ühes suunas.
  

Suur vereringe: ülesanne on varustada kogu keha rakke titainete ja hapnikuga ning sealt ära viia jääkained. Veri ligub südamest veresooni mööda üle kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ning sealt uuesti tagasi südamesse. Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab kopsudest tulnud hapnikurikka vere aorti. Sealt liigub veri mööda veresooni läbi keha ja jõuab venoosse verena südame paremasse kotta.
Väike ehk kopsuvereringe : ülesanne on rikastada kopsudes verd hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Algab südame paremast vatsakesest, mis paiskab kehast tulnud hapnikuvaese venoosse vere kopsuarteritesse. Sealt liigub veri mööda veresooni läbi kopsude ja jõuab hapnikurikka verena südame vaskusse kotta.
Vereringe- südamest ja erinevatest veresoontest koosnev süsteem, mis võimaldab vere pidevat ühesuunalist ringlust inimese kehas.
Veri on vedel kude
Veri on sidekude. Täiskasvanute kehas on 5-6 liitrit, mis moodustab 6-8% kehamassist.
Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest.
Punased vererakkud e. Erütrotsüüdid –elastsed, punases, kettakujulised, puudub tuum. Ülesandeks on hapniku transportimine.
Valged vererakud e. Leukotsüüdid- värvusetud, tuumaga, amööbsja kujuga. Ülesanne on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega.
Vereliistakud e.trombotsüüdid-puudub tuum, värvitu, korrapäratu kujuga, ülesanne on osaleda vere hüübimises.
Vere ülesanded- aineid transportida, temperatuuri ühtlustada, kaitsta organismi ja veri on siduv kude.
Hemoglobiin- rauda sisaldav hapnikku siduv valk, mida leidub erütrotsüütides.
Fibriin- lahustamatu valk, mis vere hüübimisel moodustab võrgustiku
Immuunsüsteem kaitseb organismi
Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
Liigitus: Lümfotsüüdid-valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke.
Põrn- moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Vererakkude varupaik.
Lümfisõlmed- rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe.
Aktiivne immuunsus- vaksineerimisel hakkab organism valmistama antikehi haiguse vastu. Organism põeb haiguse kergemal kujul läbi.
Passiivne immuunsus- organismi viiakse konkreetse haigusetekitaja vastu toimivaid valmis antikehi.
Aktiivne kestab kauem kui passiivne.
Vaktsineerimine- meditsinile protseduur immuunsuse saavutamiseks, st organismi viiakse kas nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid või antikehi.
Hingamiselundkond
Inimese hingamine : hingab sisse ninaõõnega, sealt liigub õhk neelu-kõrisse-hingetorru- hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks kuhu õhk liigub- lõpuks kopsu.
Vasakul kopsul on 2 kopsuagarat, sest seal pool on süda
Rakuhingamine: glükoos + hapnik – CO2(eraldub energia) + vesi
Kopsusopm e. Alveool - kpsu väikseim ehitusüksus, läbi selle membraani toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel.