10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hedwig Niemann
Õppematerjali autor
See toimub mitmel viisil. Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei asu võitlusesse tuberkuloosibakteritega. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagataksegi immuunsus. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsusvormid Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Et iga haigustekitaja vastu
Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone, ning toodab lümfotsüüte. MIS JUHTUB, KUI TÕVESTAVAD MIKROOBID ON ORGANISMI TUNGINUD 1.Valged vererakud haaravad mikroobid endasse, lagundavad need ära. 2.Lümfotsüüdid (teist tüüpi valged vererakud) valmistavad antikehasid, mille ülesanne on liituda viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada, nõrgestada. Igat liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. ÕGIRAKUD(koostöös) + ANTIKEHAD (tagavad) = IMMUUNSUS IMMUUNSUSVORMID Eristatakse kaasasündinud ja omandatud immuunsust. Kaasasündinud immuunsus on meil juba sündidest peale.See pärandub vanematelt järglastele ning kestab kogu elu.Näide (haigustekitaja kohta) - koertekakk Omandatud immuunsus kujuneb 1)haiguse läbi põdemisel 2)vaktsineerimise tagajärjel.See ei pärandu vanematelt järglastele ning kestab enamasti elu lõpuni.Näide punetised jne. VAKTSINEERIMINE KAITSEB PALJUDE NAKKUSHAIGUSTE EEST
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega
Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi leukotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke- antikehasid, mis lituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvesajate vastu on erinvad antikehad. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagataksegi immuunsis. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus on kaassündinud ning päandub samaliiki järglastele ja on igal ligil erinev nt. inimesed on immuunsed koerte katku tuhtes jne. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse või vaktsineerimise tagajärjel. See ei pärandu vanematelt järglastele. Aktiivne immuunsus on see kui vaktsineerimise tagajärjel moodustuvad organismis antikehad. Passiivne immuunsus on see kui organismi viiakse valmis kujul antikehad konkreetse haigustekitaja vastu
Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib, mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka seal valmivad lümfotsüüdid. Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi lümfotsüüdid valmistavad antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjustuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogiliselt eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemisel või vaktsineermise tagajärjel.Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele.Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama
KAASASÜNDINUD IMMUUNSUSorganismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärineb liigi kõigile isenditele OMANDATUD IMMUUNSUSkujuneb elu jooksul, haiguse läbi põdemisel või vaksineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt lastele AKTIIVNE IMMUUNSUStulemus, mis tuleb kui vaktsineeritakse ja organism põeb haiguse kergel kujul läbi. Kestab kauem kui passiivne PASSIIVNE IMMUUNSUS vaktsineerimine. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid antikehi. MIS TOIMUB ORGANISMIS VAKTSINEERIMISEL? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. LÜMFISÜSTEEM moodustavad lümfotsüüdid, hävitatakse organismi tunginud haigustekitajaid. PÕRN- 12cm, piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad erütrotsüüdid. Vere varupaik. HARKELUND- rinnaõõne ülaosas
nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekitab lahustumatu ühend fibriin, mille kiud moodustuvad haavale tiheda võrgustiku. Kui veresoon on seespoolt vigastatud, võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda ning tekib tromb. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon toitainetega ja hapnikuga varustab, tavaliselt kärbub. 13. Immuunsüsteemi ehitus ja ülesanded. Vastus: Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud haigusetekitajaid. Keha kaitseks töötavad koos valged vererakud ning lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Sellest valmib osa lümfotsüüte. Täiskasvanul harelund taandaeneb, kuid siiski jätkub seal osa lümfotsüütide tootmine. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe. Põrn on vererakkude varupaik.
· Põrn kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund, seal valmivad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanad erütrotsüüdid. · Harkelund rinnaõõne ülaosas, kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. 20. Mis on antikeha? Kaitsevalgud, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad 21. Mis on immuunsus? Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. 22. Mille poolest erineb omandatud immuunsus kaasasündinud immuunsusest? · Kaasasündinud immuunsus organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajale ja see pärandub liigi kõikidele isenditele · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kas mingi lakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid