koguvajadus ei ole tasakaalus (hankijate ressursid on suuremad kui koguvajadus ja vastupidi) 45. Transpordiülesande lahendusalgoritm on välja töötatud kinnise esituskuju jaoks. Seega enne transpordiülesande lahendamist tuleb kontrollida, kas ülesanne on lahtine või kinnine. 46. 47. Lahtine transpordiülesanne tuleb teisendada kinniseks: m n ai > b j · Kui i =1 j =1 , siis tuuakse sisse fiktiivne tarbija 48. Veokulude suurused kauba vedamiseks igalt hankijalt fiktiivsele (olematule) tarbijale võib võtta nullideks, sest sisuliselt vedu ei toimu ja seetõttu ka kulutusi ei tehta. n m b j > ai · Kui j =1 i =1 , siis tuuakse sisse fiktiivne hankija 49. Formaalselt on see kaubakogus, mille võrra tarbijate vajadused ületavad hankijate võimalusi. Seega on see kaubakogus, mis jääb tarbijatel saamata ja järelikult tuleb hankida ülesande-väliselt
sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ja kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratud eesmärkidest. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Logistika tööülesanded on seotud: · Transpordi korraldamisega vajaduste hindamine, vedude planeerimine, pakkumiste hindamine, veolepingu koostamine ja veokulude analüüs. · Transpordi juhtimisega vedude planeerimine ja korraldamine, veoteenuste müügi korraldamine, veokipargi hoolduse ja remondi korraldamine, autojuhtide tööaja ja töötasu arvestus. · Ladustamise korraldamine, laoteenuste müük või laotöö juhtimine · Hangete ja ostutega tegelemine · Materjalijuhtimine ja tootmine planeerimine · Tarneahelate hindamine
Üleminek infoühiskonda 20saj. Tegurid: 1)külm sõda 2)teenuste tähtsuse kasv 3)tehnoloogia kiire areng 4)Info kiire liiikumine 5)transpordi kiire areng 6)veokulude langus - rahvastiku hõive muutus. Globaliseerumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostamine tervikuks Innovatsioon kasulik arendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti. Liiderfirmad ettevõtete vahelisi koopratsioone korraldav ja kooskõlastav firma. Alltöövõtjad allhanke korras tellijale? toodet või detaili. Glob. + 1)suurem turg kaupadele 2)konkurents nõuab kvaliteeti 3)odav tööjõud 4)reostav tööstus viiakse arengumaadesse Glob
4. Millised on peamised ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid (loetle)? Tooraine ja energia olemasolu ja lähedus. Tööjõud, selle hulk, kvaliteet ja hind. Tarbijate hulk ja lähedus e turg. Koostöö võimalused e aglomeratsiooniefekt. Teadusparkide olemasolu. Kapital. 5. Miks on tänapäeval suuremad tööstuskeskused koondunud sadamalinnadesse?Sadamalinnadesse on koondunud eelkõige esmasektor, metallurgia ja raskemasinaehitus. Veokulude kokkuhoid, sest enamasti veetakse tooraine arengumaadest sisse. 6. Miks on enamus kergetööstuse toodangust tänapäeval pärit arengumaadest, eriti Aasiast? Kergetööstus vajab palju tööjõudu, kusjuures ei ole vajalik kõrge haridustase. Arengumaades, eriti Aasias on väga palju odavat tööjõudu ja suure rahvaarvu tõttu ka palju tarbijaid. Toote omahind tuleb madalate palkade ja väiksemate veokulude tõttu väiksem. 7
Ülesanne lahendamiseks: Rehvide mahalaadimine ja hoiuühikute moodustamine Andmed: Lattu saabub treileritäis sõiduautorehve. Rehve veetakse parema täiteaste saamiseks veokulude minimeerimise eesmärgil lahtiselt, laetuna nn kalasaba süsteemis. Koormas on 1120 rehvi, 5 erinevat tooteartiklit. Saadetises sisalduvad rehvid on järgmised: 200/800 R14 sõiduauto 280 tk A rühm 180/900 R15 sõiduauto 340 tk A rühm 190/800 R16 sõiduauto 220 tk B rühm 190/800 R17 kaubik 120 tk B rühm
Tõmbamise põhimõte välditakse kattuvaid ladusid ja toodetakse vaid seda, mille järele on nõudmine. Tõmbamise meetodid: 1. Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures 2. Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini) 3. Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel 4. Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitte veokulude põhjustajaks 5. Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt Tõmbamismeetod lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vähendab kadusid ja asjatut tööd. Kaban põhimõte (jaapanlased) saatja toimetab vastuvõtjale materjale ainult siis, kui viimane neid vajab. Vastuvõtja juures ei toimu ladustamist. Kabani eelised: 1. Lihtne ja arusaadav protsess 2. Kiire ja täpne info 3. Odavam info tavapärase liikumisega võrreldes 4
kinniseks. 3. Lubatava baasitabeli ja sellele vastava lubatava lahendi leidmine. 4. Lubatava baasitabeli ja sellele vastava lahendi optimaalsuse kontroll. 5. Lahendi optimeerimine ehk uue ja parema lubatava baasitabeli leidmine. 6. Optimaalse lahendi analüüs. Lubatava lahendi leidmise meetod: Loodenurga reegel -baasiruutude leidmist alustatakse ülemisest vasakpoolsest nurgast Vähima elemendi reegel- valitakse veokulude tabelis kõige väiksem veokulu, s.t. otsitakse min cij ja teostatakse sellesse ruutu maksimaalselt võimalik kaubakanne, mille tulemusena langeb välja kas rida (hankija) või veerg (tarbija) või mõlemad. Allesjäänud tabelis valitakse uuesti kõige väiksem veokulu ja protsess kordus, kuni kõik ressursid on tarbijate vahel jaotatud. 7
vajaduseks, mille rahuldab väljaspool ettevõtet olev teenuste osutaja/tarnija. Enamlevinud logistikateenused transport suuregabariidiliste pakendamine kaupade vedu kullerteenus eriveod (puisteained) tollivormistus kolimisteenus lisaväärtusteenused jaotuskeskuse teenus postiteenus niiteenus ohtlike kaupade IT - teenus teenus Põhjused, miks ekspedeerijad on outsourcinud veod: veokulude sääst võimalus suurendada tulupotentsiaali transport ei ole ekspedeerija põhitegevusala sisemised probleemid seoses vedude administreerimisega logistiliste lahenduste kiire uuendamine Veoteenuste ostmise kasud on : parem täiteaste madalamad veokulud sagedasemad veod kiiremad tarned palju veomarsruute rahuldav tarneaeg kõigile klientidele kogu riigi ulatuses palju veomarsruute ja sagedased veod suur paindlikkus kindlad veod suur tarne täpsus
Muutustele reageerimise aeg kui palju aega kulub toote uuendamiseks (nõudluse 4. Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel, muutumisel). Või müügimahu muutmisel vastavalt muutuvale turunõudlusele. 5. Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem, Klienditeenindus kui 7 Õ reegel: 6. Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, (mitte veokulude põhjustajaks), Õige toode (right product) 7. Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt, Õige kogus ( right quantity) 8. Võtmeteguriks on lõpptarbija. Õiges seisukorras (right condition) Õiges kohas (right place)
strateegiate vahel, vedades tooted erinevatest tehastest kokku kontserni kesklattu, kus laaditakse igapäevaselt laia tootesortimendiga saadetised erinevatele klientidele. Konsolideerimine · Konsolideerimine kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. · Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eellõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. · Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate vaovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon · Distrubutsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. · Ühelt saatjalt saabunud saadetise lahutamine väiksemateks osadeks ja nende edastamine klientidele · Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige
Bussipäevade arv ekspluatatsioonis. Kohtpäevade arv. Töötundide arv. 1.3 Busside tootlik läbisõit. Busside üldläbisõit. Sõitjate käive. 2. VEEREMI TEHNILISE HOOLDUSE JA REMONDI ARVUTUSED 2.1 Veeremi tehnohoolduste arv 2.2 Tehnilise hooldamise ja remondi maht 3. EKSPLUATATSIOONIMATERJALIDE KULU ARVESTUS 3.1 Kütusekulu arvutus 3.2 Määrdematerjalide kulu arvutus 4. TÖÖJÕU JA PALGA ARVUTUS 4.1 Efektiivse tööaja fond 4.2 Tööjõu arvutus 4.3 Palga arvutus 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide omahinna arvutus 5.2 Veeremi hoolduse ja jooksva remondi kulud 5.3 Muutuvkulud kokku 5.4 Veeremi amortisatsioon 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga 5.6 Lisakulud 5.7 Püsikulud kokku 5.8 Kogukulud 5.9 Vedude omahinna arvutus 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS
Tõmbamise põhimõte - välditakse kattuvaid ladusid ja toodetakse vaid seda, mille järele on nõudmine: Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures, Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miiinimumini), Kiired ja sageli korduvad toimingud, Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel, Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem, Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks (mitte veokulude põhjustajaks), Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt, Võtmeteguriks on lõpptarbija. Lükkamise põhimõte – eesmärgiks ladude käepärasus kõikides olukordades, vaatamata sellele, mis see maksma läheb. Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid, Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis, sünnib kohustus müüa, Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid, Ostetakse suurte partiidena ja harva,
TEKKINUD ISESEISVUSEST HUVITATUD HUVIGRUPID · PORTUGALI JA HISPAANIA KOLOONIAD ISESEISVUSID EMAMAADE NÕRKUSE TÕTTU ISESEISVUSSÕDADEGA INFOÜHISKONNA EELDUSED · TEHNOLOOGIA ARENG VÕIMALDAS INFO KIIRET HANKIMIST JA LEVIKUT · ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS- TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU · KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS · TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont,
veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 = 333 kg. 1 laadimismeeter = 1850. EUR kaubaalus = 0,4 LDM 740 kg. FIN kauvaalus = 0,5 LDM 925 kg. Poolaalus 0,2 LDM 370 kg 4.Veosed Puisteveod, tüki-,pikad-,raskekaaluslised-, suurermõõtmelised-.ümarpuit-,taara-,rikneva kauba-, vedelikuvceosed. 5.Tavaveosed Tavaline töövahend, tavasõiduplaan, tavariskid, tavalised seadmed ja
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Äri levikut üle riigi piiride on soodustanud 3 asjaolu: · Välisinvesteeringuid reguleerivate tõkete vähenemine · kommunikatsiooni- ja veokulude alanemine · sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine 3-minutilise telefonikõne hind: New-York London (Constant 1990, U.S. $) Suurt kasu on saanud arenenud riigid: · uued avanevad turud nende toodetele, globaalne tootmine · liberaalne investeerimiskeskkond uued võimalused nende haare ja turujõud kasvab. · Kasvavad finantsurud tulusamad invest.võimalused. · + tehnoloogiline edumaa + omandiõiguste levik (läbi WTO).
ostja rollis olles kauba eest. Ülekantav akreditiiv - Vahendaja ostab kauba sama akreditiiviga, millega ta selle ostjale edasi müüb. Back-to-back- akreditiiv - Akreditiivi avab pank vahendaja taotlusel tarnija kasuks. Aluseks on pangale ostja poolt vahendaja kasuks avatud akreditiiv. Red clause -akreditiivid - Seda tüüpi akreditiivid võimaldavad müüjal saada enne kõigi tingimuste täitmist osa akreditiivi summast ettemaksena kätte (kauba soetamiseks või tootmiseks, veokulude katteks vms). Uuenevad akreditiivid - Uueneva akreditiivi puhul saab kauba müüja perioodiliselt või mingi sündmuse järel saata akreditiivi summas ja tingimustel teele järgmise kaubasaadetise. Kuna akreditiivi tingimused on iga saadetise puhul täpselt samad, sobib uuenev akreditiiv vaid väga korrapäraselt toimuvate ning täpselt samas koguses kaubasaadetiste eest tasumiseks. SEB eriliigid:
Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimiskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Optimaalse ostupartii määratlemiseks on EOQ ehk Wilsoni valemi kasutamine (Economic Order Quantity, EOQ – valem). EOQ-valem kirjeldab lihtsal viisil ostu- ja laokulude suhte põhilist probleemi. Valemi kasutamisel lülitatakse veokulud ostuhinna sisse, kuna valem ei anna võimalust veokulude käsitlemiseks eraldi. Valemi kasutamisel eeldatakse järgmist: Nõudlus on ühtlane. Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest. Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud. Laokulude koefitsendi õige määramine on töömahukas ja komplitseeritud. Optimaalne ostukogus ei pruugi tulla arvutuste tulemusena täisarv. Kus EOQ – optimaalne tellimiskogus (tk), D – perioodi keskmine nõudlus (tk),
meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, arvutite kasutuselevõtt, lennunduse areng Majanduslikku globaliseerumise jooned: PositiivsedNegatiivsedRahvusvaheline konkurents soodustav kvaliteetsemate toodete turuletulekutTeatud vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, riikide
mõtekas. Valdav osa Eesti tööealisest elanikkonnast töötab kontorites, seda eriti linnades, kus ka ahiküttega kortereid ja elamuid on vähe. Kontorite prügikastide sisust moodustab paber umbes 8090 protsenti ja enamasti läheb see otseteed prügimäele. Ühte prügikasti mahub umbes neli kilo paberit ja ega sinna sel juhul suurt midagi muud mahugi. Kui aga paber koguda eraldi kogumiskasti, saavad nii kontor kui jäätmekoguja ladestus- ja veokulude arvelt märkimisväärselt kokku hoida. Kogumiskast peab olema selline, et paberilehe saaks sinna panna kägardamata, sest kokkukägardatud paberileht võtab kümneid või isegi sadu kordi rohkem ruumi: nii läheb paberikogumine märksa kallimaks. Paberi kogumine ongi ümbertöötamisprotsessi esimene aste. Euroopas läheb taaskasutusse umbes pool tekkinud vanapaberist. Eestis tekib erinevatel hinnangutel 40 000 kuni 70 000 tonni vanapaberit, kartongi ja pappi aastas
2. Kiire reageerimine nõudlusele ja müügiprognooside minimeerimine. 3. Kiired ja segedased kättetoimetamised. 4. Tarneahela eri osades ühendatakse mastaabisääst ja kulude efektiivsus. 5. Jaotus toimub koostöös vahendajatega. 6. Paljude vedajate vedu igapäev otse lõpptarbijale. 7. Ladustamine minimeeritakse läbivoolupõhimõttel. 8. Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem. 9. Jaotusvõrgu arendamine on strateegiline konkurentsis püsimise abinõu , mitte veokulude põhjustaja. 10. Logistikakeskuste rajamine teatud piirkonna jaoks. 11. Logistikateenuste arendamine lähtudes strateegilisest seisukohast, integreerides materjali-, info- ja rahavoogudega seotud teenused konkurentsieelisteks. 12. Kogu tarneahela rakendamine lisaväärtuse loomisele. 13. Mõõdupuuks on tarbija soovide rahuldamine. 8. Laomajanduse põhitõed Klienditeenindus, kaitse erakorraliste olukorra vastu, varude tasandamine. 9. Mõisted kauba käsitlemisel,
Kulud ei kajasta tegevust ennast, vaid peegeldavad nende resultatiivsuse üht väga olulist külge. Kulude ja toimingute tulemuste vahel võib olla otsene seos, kuid alati ei pruugi olla. Põhjuseks tõsiasi, et tarneahelas ja väljaspool seda toimivad erinevad sise- ja välistegurid, mis võivad mõjutada tarneahelas kajastuvaid kulusid. Mitmed kulud tarneahelas ei sõltu üleüldse sellest, kuidas tarneahel töötab, vaid sellest, kuidas ahel on disainitud. Nii määratakse veokulude suurused ostukohtade kaugusega ja Incoterms tarneklauslitega. Paremini on juhtitav jaotuslogistika kulu. Seda on võimalik muuta muutes saadetise suurust, tarnete sihtkohti, pakkimisviisi jne. Säilituskulud hankelogistikas on sõltuvad otseselt tellimuste suurusest ja tellimise sagedusest, mistõttu on neil arvestatav tarneahela sisene mõju selle kogukuludele. Tarnevõime võiks olla üheks tarneahela toimimist iseloomustavaks mõõdikuks, kuid
30 – 16.30 ning selle ajaga jõuab väga palju tellimusi ära täita. Kuna laoruum ei ole väga suur ning kõik asjad on väga hästi ära hoiustatud, siis komplekteerimistööd on väga hea teha. KONSOLIDEERIMINE Konsolideerimist kasutatakse siis kui kasutatakse cross-dolkingut kaupade kokku kogumist ja saatmist ühe transpordivahendiga. Kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud õigustatud ja efekt saadase eelkõige surte kaubakoguste veokulude säästmisel. Ka Xis kasutame väga palju konsolideerimist, sest poode on palju, kes meilt kaupa tellivad ning kui suunad klapivad, siis kogume kauba kokku ning proovime saata kõik ühe transporldiga, sest see hoiab kõvasti kokku meil veokulusi. Ei kujutaks ettegi, kui peaksime igale firmale või poele saatma eraldi tellimusi, mis vahepeal ei olegi nii suured, et see end ära tasuks. KAUBA LOOVUTAMINE
..23 14.TRANSPORT...................................................................................................................... 31 15.KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS............................................................................. 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale?
Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni
On ette näha, et omavalitsused hakkavad jäätme- tekitajailt ja veofirmadelt nõudma korralikku aruandlust. Iga veofirma peab täpselt teadma , kuidas jäätmed jõuavad tekkekohast kõrvalduspaigani. Sortimise lihtsustamiseks tuleks konteinerimärgistus kogu rigid ühtlustada, nt roheline värv võiks tähistada prügi, kollane vanapaberit ja valge värvitut klastaarat. Enamik Eesti väikeprügilaid suletakse. Veokaugus suureneb ning veokulude vähendamiseks on omavalitsustel otstarbekas luua ümberlaadimispaigad või jaamad. Neisse saab lihtsate vahenditega sisustada sortimiskeskuse. Jäätmevoogliiguks siis skeemi järgi: Tekkekoht sortimine kogumine vedu töötlemine kõrvaldamine (ladestamine prügilasse.) 9 Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Tänapäeval elatakse arenenud riikides kyllaltki pillavalt. Materiaalseid
koh. E mul on erinev arvamus (milline?) 300,000 raha + nõuded 1,300,000 käibevara 9. Mida tähistab franko? A konkurendi ülevõtmist (tuleneb Hispaania diktaatori Franco nimest) B rahvusvahelistes tarneklauslites märget, et kindlustus- ja tollikulud on tasutud C raamatupidamisaruannetes kajastatavat negatiivset summat D rahvusvahelistes tarneklauslites sätestatud kohta, kus toimub riskide ja veokulude üleminek müüjalt ostjale E mul on erinev arvamus (milline?) 10. Ettevõtte keskmised nõuded ostjatele on 550 000 kr. Tema aastane krediitmüük (käibemaksuta) on 5 000 000 kr. Arvutage keskmine raha laekumisperiood (nõuete käibevälde). Kui palju ( tuh. kr. täpsusega) oleks firma suuteline vähendama oma nõudeid ostjatele (keskmist debitoorset võlgnevust), kui ta muudaks oma krediidipoliitikat sel moel, et keskmine raha laekumisperiood lüheneks 30 päevani?
majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul. Intermodaalset transporti takistavad tegurid: Erineva laiusega raudteed, sobiva laadimistehnika puudumine, transporditehnika ja veovahendite vähene ühildatavus jne. 11) Põhiveod ja jaotusveod mis neid iseloomustab ja nendel vahet on? lk 256- 257 Põhiveod toimuvad sageli veosõlmede ehk keskterminalide (hub) vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)kliendini, tegemist on kohalike vedudega. Veokaugused lühikesed, veetavad kogused väikesed ning kohaletoimetamiskohti on rohkem. Eesmärgiks on minimeerida jaotusvedude käigus läbisõidetavaid vahemaid ja seeläbi ka veokulusid. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes palju suurem tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel (tarneaeg, -täpsus, -sagedus jms).
pikkus x laius x kõrgus, kaal, joonis või foto), veo aeg, erisused (laadimis viis jne)) Hinnapakkumise ettevalmistus - Veoviisi valik (kõige soodsam, kiirem ja optimaalsem veoskeem) - Transpordivahendite valik (kauba omapärale vastav veovahend (veose optimaalse mõõdud, teljekoormuste jaotus, turvaline kinnitamine), käsitlemise skeem (ümberlaadimine sadamates)) - Veokulude arvestamine (laadimine/mahalaadimine, autovedu, treileri kasutamise tasu, veoload/saateautod/politsei, liiklusmärkide eemaldus/paigaldus, elektriliinide väljalülitus/liinide tõsted, merevedu, kulu laevapiletitele, võimalikud seisakud/sõidukeelud jne) Hinnapakkumise esitamine - Veoskeemi lühike kirjeldus koos hinnapakkumisega - Tagasisise küsimine - Vajadusel uue soodsama/kiirema veoskeemi pakkumine
müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine. Kaubandus teostab ostusid sageli, võttes korraga palju erinevaid tooteartikleid. Konsolideerimine Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Distributsioon on vastupidine protsess konsolideerimisele. Toiduainete tootjad kasutavad jaotusladusid selleks, et ladustada kaupa
Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, arvutite kasutuselevõtt, lennunduse areng Majanduslikku globaliseerumise jooned: Positiivsed Negatiivsed
puhtana hoida. Prügikast: olmeprügi kogutakse tavaliselt metallist või plastist prügikastidesse, mõni- kord ka kile- või paberkottidesse, mida toetab kotihoidik. Nad ei ole suured: maht alla saja liitri. Prügikasti- ja kotisüsteemi saab ka kombineerida. Kui jäätmed liigitatakse kohapeal, tuleb prügikastid või -kotid teksti või värviga märgistada. Tavaliselt on eri toormeliikidele eraldi kastid või kotid ning üks prügikast või kott prügi tarvis. Veokulude vähendamiseks piirdutakse mõnikord kahe prügikasti või kotiga: üks prügile ning teine teisele toormele, mis sorteerimiskeskuses lahku sorditakse. Pügikonteinerid: on mitmes suuruses: 120- 1100 liitriseid metallist või plastist rataskonteinereid ning metallist suurkonteinereid (1,5- 4,5 m3). Liiga suurt konteinerit on kulukas pidada, väike võib aga hakata üle ajama. Metallist suurkonteinereid saab kasutada mitmeti: neisse võib koguda nii olmejäätmeid kui ka ehitusprahti
....93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 2 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase
.............81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 3 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi
kord ka kile- või paberkottidesse, mida toetab kotihoidik. Nad ei ole suured: maht alla saja liitri. Prügikasti- ja kotisüsteemi saab ka kombineerida. Kui jäätmed liigitatakse kohapeal, tuleb prügikastid või -kotid teksti või värviga märgistada. Tavaliselt on eri toormeliikidele eraldi kastid või kotid ning üks prügikast või kott prügi tarvis. 7 Veokulude vähendamiseks piirdutakse mõnikord kahe prügikasti või kotiga: üks prügile ning teine teisele toormele, mis sorteerimiskeskuses lahku sorditakse. Pügikonteinerid: on mitmes suuruses: 120- 1100 liitriseid metallist või plastist rataskonteinereid ning metallist suurkonteinereid (1,5- 4,5 m3). Liiga suurt konteinerit on kulukas pidada, väike võib aga hakata üle ajama. Metallist suurkonteinereid saab kasutada mitmeti: neisse võib koguda nii olmejäätmeid kui ka ehitusprahti
Ladude funktsioonid ja tüübid erinevatele klientidele. Tehaste vaheline keskladu peab olema optimaalse asukohaga selleks, et veokulud oleksid minimaalsed. Konsolideerimine Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Distributsioon esindab tõukemudelit, mille käigus paisatakse valmis tooted tootjate poolt turgudele
treilerite vedu raudteel, kusjuures treilerite alla on kinnitatud raudtee alusvankrid Mis on kombineeritud (ühendatud) veod? vähemalt kahe erineva veoviisi abil sooritatud veod, mil koorem on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas koormaruumis ühe veoviisi abil sooritatud veod, kusjuures kaubasaadetis on kogu veoprotsessi jooksul ühes ja samas kormaruumis veod, mille korral toimetatakse sihtpunkti ühes veoühikus mitmeid erinevaid saadetisi veod, mille puhul kombineeritakse veokulude vähendamiseks veoprotsessi jooksul erinevate veovahendite ja veoühikute kasutamist Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum? lennuvedu maanteevedu merevedu raudteevedu Pildil on kujutatud punkervagunit poolvagunit kinnist vagunit külmutusvagunit Pildil on kujutatud jumbotreilerit megatreilerit eurotreilerit bokstreilerit Pildil on kujutatud bokstreilerit eurotreilerit megatreilerit jumbotreilerit Pildil on kujutatud kinnist vagunit punkervagunit poolvagunit külmutusvagunit
lähenetakse integreeritult ja koordineeritult. 26. Tõmbamise meetodi olulised märksõnad. - juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures - kiire reageerimine nõudlusele - kiired ja sageli korduvad toimingud - kuluefektiivsuse kontroll väärtusketi eri järkudes - laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel - kogu väärtusketti kattev sidesüsteem - jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitte veokulude põhjustajaks - logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt - võtmeteguriks lõpptarbija 27. Millest alustada väärtusketi ehitamisel? Väärtusketi ehitamist alustatakse kliendi vajadustest või isegi nende ületamisest . 28. Mis on logistilise strateegia eesmärk? Luua konkurentsieeliseid (strateegiliste plaanide ja tõhusa taktikalise tegutsemise abil). - odavaim viis: teenustase sama, minimeeritud kulud - konstantsed kulud, parem teenindus
asja vastuvõtmise ning ostuhinna tasumise kulud, samuti võimalikud müügilepingu koostamise või tõestamise kulud ning lepingu alusel avalikku registrisse kande tegemisega seotud kulud. (2) Kui müüdud asi tuleb ostja soovil saata mujale kui lepingujärgsesse kohustuse täitmise kohta, kannab sellega seotud täiendavad kulud ostja. (3) Kui tarbijalemüügi puhul toimetab müüdud asja ostjale kätte müüja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel vedaja, võib ostjalt nõuda veokulude hüvitamist üksnes juhul, kui nende kulude suurus või andmed, mille alusel kulude suurus arvutatakse, on ostjale hiljemalt lepingu sõlmimisel teatavaks tehtud. Sama kehtib kõigi muude teenuste osutamisega seotud kulude suhtes, mida müüja ostjale tema nõusolekul seoses müügiga osutab. (4) Õiguse müümisel kannab müüja õiguse omandamise võimaldamise ja üleandmise kulud. § 216. Asjaga seotud kasu, kulud ja koormised
alla kuivama kogutud raiejäätmete (Joonis 13) hakkimine toimub järgmisel talvel (Joonis 14) ja vedu kas konteiner- või hakkpuidu trans- pordiks kohandatud eriveokiga. Joonis 14. Raiejäätmete hakkimine konteinerisse, P. Muiste foto. Uudseks tehnoloogiliseks lahenduseks raiejäätmete veokulude vähendamiseks on nende kokkupressimine enne transporti (Joonis 15). Oksarullide (ruloonide) transpordiks saab kasutada olemasolevaid metsaveotrak- toreid ja autosid, neid on lihtne ladus- tada ja kuivatada ning hakkimiseks saab kasutada suure tootlikkusega alalisi sead-
operatiivne toimetamine lähtepunktist sihtpunkti klientidele võimalikult vastuvõetavate tingimuste ja optimaalsete kuludega. TRANSPORDISÜSTEEMI FUNKTSIONEERIMISE EESMÄRK on tootmise rütmiline varustamine materjalidega ja kaubanduse pidev varustamine kaupadega. TRANSPORDISÜSTEEMI EFEKTIIVSEL KASUTAMISEL: 1) Transpordikulude ja laokulude samaaegne langus ei ole teostatav. 2) Liigne kokkuhoid transpordi kuludes võib halvasti mõjuda veofirma konkurentsivõimele. 3) Veokulude langust tuleks vaadelda ettevõtte logistika strateegia osana. VEDUDE JAGUMINE SÕLTUB: 1) Geograafiline tegur- hea geograafilise asendiga riigil veokulud madalamad. 2) Majanduslik- intensiivse majandusliku tegevusega piirkonnas transpordivajadus suur. 3) Poliitiline- suhted teiste riikidega. VEDUDEKS KASUTATAVA TERRITOORIUMI JÄRGI JAOTATAKSE KAUBAVEDUSID: 1) Rahvusvahelisteks ehk riikidevahelisteks vedudeks- jaotatakse omakorda
Kiired ja sagedased kättetoimetamised 4. Tarneahela eri osades ühendatakse mastaabisääst ja kulude efektiivsus 5. Jaotus toimub koostöös vahendajatega (maaletooja) 6. Paljude vedajate vedu iga päev otse lõpptarbijale 7. Ladustamine minimeeritakse läbivoolupõhimõttel 8. Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem 9. Jaotusvõrgu arendamine on strateegiline konkurentsis püsimise abinõu, mitte veokulude põhjustaja 10. Logistikakeskuste rajamine teatud piirkonna jaoks 11. Mõõdupuuks tarnija soovide rahuldamine Muda Muda all mõistetakse asjatutesse töödesse takerdumist, mittevajalikke liikumisi, ajutisi ülekoormusi ning ootamisi, st. kõike seda, mis kulutab jõuvarusid, kuid ei anna tulemust. 7 muda vormi: 1. Ületootmine: toodetakse rohkem, kui klient tellib 2
kokkulepped klientidega ehk kauba või teenuse saajaga. Logistik töötab mõnel järgmistest ametikohtadest: logistik, logistikajuht, logistikaosakonna juht, logistikaspetsialist, ekspedeerija, ostujuht. Logistiku tööülesanded hõlmavad järgmisi tegevusi: 1 transpordi korraldamine - vajaduste hindamine, vedude planeerimine, pakkumiste hinda- mine, veolepingu koostamine ja veokulude analüüs; 2 transpordi juhtimine - vedude planeerimine ja korraldamine, veoteenuste müügi korral- damine, veokipargi hoolduse ja remondi korraldamine, veonduse kuluarvestussüsteemi haldamine, autojuhtide tööaja- ja töötasu arvestus; 3 ladustamise korraldamine, laoteenuste müük või laotöö juhtimine (oma lao puhul: töö korraldamine, laopersonali töö korraldamine, kuluarvestus);
Tehastevaheline keskladu peab olema optimaalse asukohaga, et veokulud oleksid minimaalsed. Kuna Eesti territoorium on suuriikidega võrreldes väga väike, siis meil nimetatud põhjusel üldjuhul ladusid ei kasutata. Konsolideerimine Konsolideerimine tähendab kaupade/saadetiste kogumist ja korraga sihtpunkti edasi saatmist. Teatud laokulud on sel puhul õigustatud ja kulusäästmise efekt saadakse eelkõige suurte kauba- koguste veokulude vähendamisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige väiksemate laovarude ja suurema kaupade ringlemissageduse kaudu. Konsolideerida võidakse nii 256 11 Kauba käitlemine laosaadetisi, otsesaadetisi kui ka lao- ja otsesaadetisi. Konsolideerimine esindab logistika tõmbe- juhtimise mudelit, mille puhul kliendid just nagu ,,tõmbavad" tooted tarnijate käest. Distributsioon Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele
Näiteks Volvo tehase ühe tootegrupi logistilise protsessi uuringust (VTS–Volvo, 1990) selgus, et toote valmistusaeg moodustab 0,06%, transporditegevus 1,5% ning toote seismine ladudes ja kauplustes 98,4% kogu ajaressursist. Optimaalse jaotustegevuse kavandamine hõlmab optimaalse tasakaalu 20 leidmist tarneaja ja tarnekulude vahel. Tarneaega saaks lühendada kiirema transpordiliigi valikuga, kuid sellega kaasneb ka veokulude suurenemine. Kiiresti riknevate kaupade (puuvili, lihatooted, lilled ) või moraalselt vananevate toodete (elektroonika tooted) puhul on jaotuslogistikal määrav tähendus. Viimast näidet silmas pidades tuleb aeglase mere- või raudteetranspordi kasutamine asendada lennutranspordiga, hoolimata sellest, et ühiku veohind (euro/kg) on kõrgem. Teatud kaupade puhul on kiirema veoliigi kasutamine vältimatu. Seega tuleb jaotuslogistika protsessi kavandamisel arvestada järgmisi tegureid:
suhetes, aga ka jaekaubanduses, kus mõned müügiketd annavad sisuliselt tarnijatele oma müügipindu kasutada. Müügipinnal sisalduva sortimendi ja kaubavarude täiendamise eest kannab hoolt tarnija ise. Võimalikud kasud ühele ja teisele osapoolele- vähenevad kliendi varud kuna pole vaja reservvarusid; vähenevad tarnija lõpptoodete varud kuna on võimalik paremini korraldada müüki; klient hoiab kokku ostu- ja vastuvõtu kulusid; veokulude kokkuhoid; Laovarude parema ja koostöise kavandamise eesmärgid- Konsignatsioonilao põhimõte – - Kui varud jäävad tarnija omandusse kuni nende müügini lõpptarbijale, nimetatakse seda konsignatsioonilao süsteemiks. Piitsaefekt (Bullwhip effect) Põhimõte, põhjused, kuidas vähendada Bullwhip effect - Bullwhip effect ehk härjapiitsa efekt illustreerib olukorda, kus ettevõtte tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale
eesmärgid, konsignatsioonilao põhimõte VMI põhimõte – ehk tarnija juhitud kaubavaru on tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude juhtimise eest. Populaarseim jaekaubanduses, klient ei esita hanketellimust. Eelised: vähenevad kliendi varud kuna pole vaja reservvarusid; vähenevad tarnija lõpptoodete varud kuna on võimalik paremini korraldada müüki; klient hoiab kokku ostu- ja vastuvõtu kulusid; veokulude kokkuhoid; Konsignatsiooniladu - Kui varud jäävad tarnija omandusse kuni nende müügini lõpptarbijale, nimetatakse seda konsignatsioonilao süsteemiks. VMI kasutamisel peab olema suur partnerite vaheline usaldus ja nende IT- süsteemide vahel ühilduvus __teisip Kiirreageerimine (QR – quick response) Kiisler ptk 6 lk 186-187 Märksõnad: QR põhimõte, kiirreageerimise mõju tarneahelale
Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö. Konsolideerimist kasutatakse siis kui kasutatakse cross-dolkingut kaupade kokku kogumist ja saatmist ühe transpordivahendiga. Kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud õigustatud ja efekt saadase eelkõige surte kaubakoguste veokulude säästmisel. 36. Laotöö toimingud ja operatsioonid. Kauba maht- ja rühmkomplekteerimine. Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Maht komplekteerimist kasutatakse siis kui mitmel tellimustel saadetakse ühe tooteartikli summeerimist ja siirdamis hoiukohalt loovutusalale. Rühmkomplekteerimine
pilkupüüdvalt disainitud pudelis ja kallima mainega ostukohas mitu korda kallima hinnaga. - Segmenteerimine müüjate abil - Vajab spetsialistidest müüjaid (need lähevad kulukaks), seepärast kasutatakse hinnalisemate kaupade müügil. - Segmenteerimine ostukoha järgi - Erinevates asukohtades (kesk- ja äärelinn või konkurentide lähedal ja nende puudumisel) kujundatakse samadele toodetele erinevad hinnad. Veokulude müüjale ülekandmine (kui puuduvad konkureerivad pakkumised). - Segmenteerimine ostmisaja järgi - Õhtune ja päevane aeg teatrites, lõuna- ja õhtusöögid restoranides, sesoonsed müügid. Tippkoormuse hinnakujundus - Segmenteerimine ostukoguse järgi - Kaheosaline hinnakujundus (sissepääsupilet + atraktsiooni hind, auto rentimisel päevatasu + läbisõidutasu). - Segmenteerimine toote alusel - Hinnad mugavamas kaupluses ja iseteenindavas kohas, ka: nt värviline telefon
Kui reisija on piiratud teovõimega isik, tuleb pakettreisilepingu teist poolt või tema nimetatud isikut teavitada, kuidas võib saada vahetu ühenduse reisil viibiva piiratud teovõimega isikuga või isikuga, kes viibimiskohas sellise isiku eest vastutab. Reisikorraldaja võib reisitasu suurendada üksnes juhul, kui: 1) see võimalus on lepingus otseselt ette nähtud ning lepingus sisaldub reisitasu uue suuruse arvutamise kord ja 2) reisitasu suurendamise vajadus on tekkinud veokulude, sealhulgas kütusehinna, samuti maaletulekutasude, sadamate või lennujaamade sisse- ja väljasõidutasude, teenusega seotud maksude või reisi suhtes kohaldatava raha vahetuskursi muutumise tõttu ja 3) reisitasu suurendamisest teatatakse reisijale ette vähemalt 21 päeva enne reisi algust. Reisija õigused lepingu muutmise korral (1) Reisikorraldaja peab reisijale reisitasu suurendamisest või mõne olulise reisiteenuse muutmisest või
Esimesteks lubiväetisteks olid magevee kohalikud lubisetted — nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit (järvelubi), kuid madala kasutamise kvaliteedi tõttu oli nende efekt väike. Järgmisena hakati Eestis kasutama tööstusettevõtete kõrvalsaadusena kogunenud restpõlevkivituhka lubiväetisena. Kuna ta sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele veel taimedele vajalikke toiteelemente nagu K, Mg ja S siis oli tema mõju palju mitmekülgsem. Suurte veokulude ja halva peenestusastme tõttu ei leidnud ta eriti suurt kasutamist. 1950ndate aastate lõpus hakati põlevkivi kasutama küttekolletes (suurtes elektrijaamades) tolmjal kujul ja saadav põletamisjääk (tuhk) osutus kolloidpeeneks materjaliks, mis sai nimetuseks tolmpõlevkivituhk ja osutus suurepäraseks lubiväetiseks. Lisaks tolmpõlevkivituhale hakati Kundas tootma kõrvalsaadusena tolmtuhka. Seda hakati nimetama klinkritolmuks.
annaabi.ee 
