Eesti ajaloo 2. kursuse 2. kontrolltöö 1. Venestusaeg põhjused, venestamise käigus tehtud ümberkorraldused, mida võis venestamisajas head leida, miks ei õnnestunud eestlasi ära venestada. Konspekt 1880. aastate keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani. Põhjused: Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühendamine Ümberkorraldused: Ametlik asjaajamine vene keeles Tugev tsensuur Toetati õigeusukiriku tegevust Venekeelne haridus Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust Ametnikeks pandi venelased Head küljed:
- 1980. a-il ei jätkunud ikka piisavalt vajalikke kaupu ja toiduaineid ¤ süvenesid minnalaskmismeeleolud ja sotsiaalne pessimism ¤ poliitilise surve tugevnedes tekkis teisitimõtlejate - dissidentide - liikumine ¤ kritiseeriti üha rohkem kodumaal ilmnevaid ärevusttekitavaid nähtusi ning levitati selle kohta informatsiooni ¤ 1978. a. asus EKP esimese sekretäri kohale Venemaa eestlane Karl Vaino, kes aitas kõigiti kaasa Moskva püüetele Eestit venestada: propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja segakoolide rajamist, vene keele osatähtsus pidi oluliselt suurenema hariduses, milleks nõuti kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele ning 1980. a-il hakati vene keelt õpetama lasteaedades ja algklassides ¤ selline olukord tekitas rahulolematust ühiskonnas: juba 1970. a-il hakkas läände jõudma Eestit iseloomustavaid märgukirju ning 1980. a. õpilasrahutuste järel kirjutasid 40 kultuuritegelast ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st"
1917.Punaarmee okupeering 1940.Saksa okupeering asendus Nõukogude okupatsiooniga- 1944 suvel.Eesti taasiseseisvus 1991 20aug. 2.Muutused.Piirid.1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast.Vallad.1950-aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid.Maakonnad.13 maakonna asemele moodustati 39 rajooni.Oblastid.Lühikest aega oli Eesti jagatud 3 oblastiks.Poliitilised olud.Tabel.Otsene pleenumi põhjus.Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsemaga.Üldisemad põhjused.Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik,natsionalistlik, väärkolhoosipoliitika,puudulik kaadrivalik.Millal toimus pleenum? 1950 a.märtsi teine pool.Otsene tagajärg.Karotamm vabastati ametist, ka E.Päll jäi oma ametikohast ilma.Ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites,haridussüsteemis, kultuuriasutustes. Kaugemad tagajärjed.Võimule vaid Venemaa eestlased koos valdavalt
ühiskonnas on vabadus. Läbi aegade on liberalismi eri riikides tõlgendatud väga erinevalt. Ameerika Ühendriikides põhineb vabameelsus inimõigustel, tähtis on, et kõikidel inimestel oleksid võrdsed õigused. Euroopas on liberalism pigem majandusvabadus, ei pooldata piiranguid ( näiteks: tollipiirangud ). Inimestele on kõige tähtsam olla vaba nii vaimselt kui füüsiliselt. Keegi ei salli piiranguid ja võimu peale surumist. Näitena võib tuua aja, mil venelased üritasid Eesitit venestada. Eestlased ei talunud mõtet sellest, et neil pole oma riiki ja ,et nad peavad alluma võõrale võimule. Nende võitlus vabaduse nimel näitas, milleks on võimeline üks rahvus, kes on rahavaarvult väike, aga vaimult suur. Kindlasti ei tähenda vabadus seda, et inimesed võivad käituda nagu ise heaks arvavad. Vabadus tähendab allumist seadustele. Ja see omakorda seda, et kõik on seaduste ees võrdsed ka rikkastele kehtivad seadused. Jõukad inimesed arvavad, et võivad
saj. teisel poolel, kes olid äsja vabanenud mõisaorjusest, ei saanud alul eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Kui Venemaal hakati vaidlema balti aadli privileegide üle Eestis, siis hakkasid sündmused aktiivsemalt liikuma. Sakslased tahtsid nüüd põlisrahvast rohkem endaga siduda, venelased lootsid ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all sakslastega toime tulla, et seejärel eestlased venestada. Et talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva usul heasse keisrisse, siis ärkamisaja algul 1864.a. loodeti palvekirjadega tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata eesti talurahva probleemidele. Palvekirjade kampaaniat algatasid Peterson ja Köler. Esimene käik Peterburi lõppes Petersonile aga aastase vanglakaristusega. Siin hakkas tekkima rahvuslik keel, kultuur, teatrid, kirjandus, muusika ja koolid. Seda nimetataksegi ärkamisajaks. 1860. aastatel hakati looma eestis mõningaid
lähtus näiteks ka palvekirjade kampaania 1864. aastal. Mitmed Jakobsoni järgijad said pärast venestuse algust selle tulisteks pooldajateks (Ado Grenzstein, Jakob Kõrv). Kõige hullem ärkamisajale oligi see, et ei suudetud lahendada lahkhelisid. Eesmärk oli ju eesti rahva muutmine ühtseks rahvaks, kes soovib saada vabaks. Lahkhelide puhul mängis suurt rolli ka Venemaa sekkumine eesti ellu, üritades neid oma liitlasteks teha, et hiljem eestlased venestada, tehes seda kõike kavalalt ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all. Seetõttu oli eestlaste hilisem pettumine vene võimus veel eriti ränk. Võib öelda, et ärkamisajal oli rohkem kordaminekuid kui oli ebaõnnestumisi, sest tagant innustas soov oma maal otsustamisõigust omada. Suurimaks panuseks oli just rahva eneseväärikuse tunde tugevnemine ning pinna ettevalmistamine omariikluse tekkeks. See, kuidas paarikümne aastaga saab maarahvast organisatsioone ning
7)Kodanlus linna keskklass. 8)Doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum. 9)Diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel. 10)Dekabrist salaühingu liige detsembrimässu ajal. 11)Läänlased Lääne Euroopa arengu pooldajad Venemaal 19. sajand. 12)Slavofiilid venemaa ainulaadsuse kaitsjad Venemaal 19. sajand. 13)Venestamine venepäraseks tegemine. Nikolai I püüdis venestada läänealasid. 14)Tsartism liikumine Inglismaal. Tulenes ,,Rahva Harta"- st. 15)Pärisorjus talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. 16)Teotöö koormiste liik, mille puhul talupoeg peab oma töövahenditega mõisas töötama.
omavahelisi lahkhelisi ega ühineda ühise eesmärgi nimel ning seda just kuulsate ühiskonnategelaste puhul, kes lihtrahvale eeskujuks oleksid olnud. Eesmärk oli ju ometi eesti rahva muutmine ühtseks rahvaks, kes töötab selle nimel, et saada vabaks. Muidugi mängis lahkhelide puhul suurt rolli ka Venemaa sekkumine eesti ellu, üritades neid oma liitlasteks teha ning saksa võimu asendada vene võimuga, et hiljem eestlased venestada, tehes seda kõike kavalalt ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all. Seetõttu oli eestlaste hilisem pettumine vene võimus veel eriti ränk. Võib öelda, et ärkamisajal oli rohkem rõõme kui oli raskusi, sest tagant innustas soov oma maal otsustamisõigust omada. Suurimaks panuseks oli just rahva eneseväärikuse tunde tugevnemine ning pinna ettevalmistamine omariikluse tekkeks. See, kuidas paarikümne aastaga saab maarahvast organisatsioone ning rahvuslikku kultuuri omavaks,
iseseisvuda. 4. Millise massiüritusega tähistati Baltimaades MRP 50. aastapäeva? 23. august 1989 5. Millise avalduse tegi Moskva MRP kohta 1989. a lõpul? 24. detsember 2919. a mõistis NSVL Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokolli juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise hetkest kehtetuks. TV lk 65 ül 10 KARL VAINO - EKP esimene sekretär, püüdis eestlasi venestada ja takistada Eesti iseseisvumist. Pärast Eesti taasiseseisvumist siirdus Moskvasse, praeguseks surnud. VAINO VÄLJAS - EKP esimene sekretär, kes kutsuti Nikaraaguast diplomaatiliselt töölt tagasi, et vahetada välja Karl Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, hiljem pooldas Eesti iseseisvumist. EKP-st välja ei astunud ja praegust on pensionil ja poliitikasse ei sekku. EDGAR SAVISAAR - Rahvarinde liider. Imeplaani üks väljatöötajatest. 1990
1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism. Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsega. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi üldisemad põhjused? Alahindamine, kolhoosipoliitika, nõrk kriitikas ja enesekriitikas. Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik, natsionalistlik, puudulik kaardivalik. Millal toimus EK(b)P VIII pleenum? 1950. aasta märtsi teisel poolel Mis olid EK(b)P VIII pleenumi otsesed tagajärjed? Ulatuslik suupuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis; juunikommunistid arreteeriti ja saadeti
Esimene suur küüditamine (14 juuni 1941). Iseloomustus: Eesmärk oli puhastada Eestit, et ära hävitada kõik Eesti meelsed inimesed. Kõik täisealised mehed saadeti vangilaagreisse ning naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik küüditatutest tapeti või hukkusid Venemaal. Tagajärjed Eestile: Eesti kaotas endised juhid, sest nood hävitati ka, et poleks Eesti meelseid inimesi. Eesti kaotas veel umbes 10 000 inimest. Terve Eesti taheti venestada. 7. Suvesõda (suvi 1941) iseloomustus: Saksamaa alustas pealetungi Nõukogude Liidule. Selle tagajärjel venelased taganesid. Sel ajal tegutsesid eestlased ka aktiivselt kuna lootsid, et sakslased aitavad neil oma iseseisvust taastada. Punaarmee ei lahkunud Eestist vabatahtlikult ning kuna nad olid sunnitud taganema, siis korraldasid nad hävituspataljoni. See tähenda, et nad hävitasid kõike ja tapsid kõiki, keda ei suudetud maalt välja vedada.
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja
läbi lööma. See on meie kohustus, millest ei tohi olla taganemist". Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli kindlasti eesti(ilmselt ka liivi) rahvuse kujunemisele raske hoop. Sellegipoolest säilis eestlastel ajalooline mälu ja kokkukuuluvustunne, mis avaldus ka hilisemates vastuhakkudes. Ju sealt tulebki oma rahvusluse juuri otsida, sest rahvusluseta rahvahulk on vaid etnograafiline materjal, mida on lihtne näiteks saksastada või venestada. Sugulasrahvaste saatused on olnud vägagi erinevad. Muistse vabadusvõitluse lõpul, kaheksa sajandi eest oli eestlasi umbes 150 000 ning liivlasi ligi kaks korda vähem. Hiljem, Põhjasõja ja katkude aegu on eestlaste arv olnud ajuti veelgi väiksem. Nüüdisajal on eestlasi ligikaudu 1,1 miljonit ja meil on oma riik; liivlasi on passirahvusena järel umbes paarsada, päritolult liivlasi ja liivi keele rääkijaid vaid mõnikümmend. Soome-ugri
Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seisustega eesti keele kasutuselevõtmist kohtutes ja ametiasutustes · Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi Uus vallaseadus · uus vallaseadus 1866
Vohnja Jaan- Eesti talupoeg, kellel õnnestus esitada Katariina II-le kaebekiri Eestimaa kubermangu talupoegade kehva elu üle. O.F.Rosen- Liivimaa maanõunik, kes koostas Roseni deklaratsiooni. W. von Lauw.- Põltsamaal tegutsenud mõisnik, kes tootis pudeleid, aknaklaasi ja isegi kallihinnalist portselani. Katariina II- Venemaa keisrinna, valitses 1762-1796. Taotles Balti aadlike privileegide kaotamist ja üritas venestada Baltikumi alasid. G.Browne- Riia kindralkuberner, kes püüdis valitsemist korraldada sõjaväelise lähenemisega. Üritas parandada talurahva olukorda. A.T. Helle- Jüri kiriku õpetaja, viis lõpule esimese eestikeelse piibli tõlkimise. A.W.Hupel- Põltsamaa pastor, levitas rahva seas raamatuid ja osales lugemisseltside moodustamises. Fr.G.Arvelius- Talurahva lugemiseks mõeldud kalendrites avaldati tema kirjandust, kus talupoega kujutati kui mõisniku ustavat alamat. Fr.W
probleemid. Ta otsustas õppid viimase aasta Pärnu Gümnaasiumis. Kooli direktor soovitaski Pätsil jätkata pärast lõpetamist Moskva ülikoolis keeleteadusel. 4 Ülikool ja esimesed töökohad 1894.a kevadel peale Pärnus kooli lõpetamist pani Konsantin Päts end kirja Tartu ülikooli õigusteadust õppima. See polnud enam traditsioonlinie saksakeelne ülikool, 1890.a hakul oli seda jõutud juba tugevalt venestada. Paljud tudengid olid kaugelt Venemaalt tulnud, et õppida selles uhkes koolis. Teisalt eksisteerised veel endistviisi vanad saksa korporatsioonid ja need andsid tudengielule oma värvi. K. Päts pühendas enda elu õpingutele. Tal nappis aega ja pidi kõigis kiirustama. Koolis oli kolm rühma, kus esimene sõbrustas saksa seltskonnaga ja kuulus saksa korporatioonidesse. Teine oli eesti üliõpilaste ümber ja kolmas oli radikaalne rühm.
• XX sajandi alguses tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea kõigis suuremates linnades: Tallinas, Tartus, Narvas, Pärnus • Sotsiaaldemokraadid tegutsesid illegaalselt • 1903 hakkas Tartus ilmuma ajaleht “Uudised”, üks asutaja Peeter Speek Revolutsiooni põhjused Vene impeeriumis • astuolud • Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 • Rahvuslikud vähemusrahvusi püüti venestada • Usulised konfliktid: õigeusk teiste usundite vastu Revolutsiooni algus Peterburis • 1905. a algul vallandati Peterburi tehasest palju töölisi • Vaimulik Gapani juhtimisel moodustati tsaarile palvekiri, sellele koguti üle 200 000 allkirja • 9.01.1905 palvekirja taheti tsaarile üle anda (Nikolai II) • 9.01 e. “verine pühapäev”, u 100 inimest hukkus • Algasid protesti streigid • Palvekirja ei tahetud vastu võtta, rahvas aeti laiali
Eesti vajadustega. Eestis puudus suurtööstusele vajalik tooraine ja tööjõud, kõik see toodi NSVL-st sisse, toodetud kaup veeti aga välja, Eestile jäi ainult looduse saastatus ja sisse toodud migrandid. i) vähenes eestlaste osakaal Eestis, näiteks 1959. moodustasid eestlased rahvastikust 75%, 1980.aastatel aga u. 63%. See oli Moskva teadlik plaan tuua Eestisse võimalikult palju migrante, et eestlaste % muutuks väga väikeseks, mis võimaldaks tulevikus eestlased venestada ja meie rahvuse täielikult hävitada. Seda protsessi nim. juhitud migratsiooniks. j) majanduse arendamine toimus plaanide alusel (plaanimajandus ehk käsumajandus), mis lõpuks viis kaubanappuseni ja NSVL viimastel aastatel kehtestati talongisüsteem, k) algasid repressioonid eestlaste kallal (näiteks 1941. 1949. küüditamised; van- gistamised ja sunnitöölaagritesse saatmised) l) püüti hävitada eestlaste kultuuri: hävitati raamatuid, lõhuti mälestusmärke, keelati pal-
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine"
huumorimeelest. Walter Scotti ja Mor Jókai loomingus veetles teda fantaasiarikkus. Nagu juba luulesümpaatiate põhjal võib järeldada, huvitus Päts ungari kirjandusest. Põhjuseks võis olla hõimuaade või tuli see temperamendist, nagu oletab Laaman. Päts lõpetas Pärnus kooli 1894. aasta kevadel ja pani end kirja Tartu ülikooli õigeteadust õppima. See polnud enam traditsiooniline sakasakeelne ülikool, 1890. aastate hakul oli seda jõutud juba tugevalt venestada. Paljud tudengid olid tulnud kaugelt Venemaalt, koguni Kaukaasiast. Teisalt eksisteerisid veel endistviisi vanad saksa korporatsioonid ja need andsid tudengielule oma värvi. Pätsist sai jurist, õigusteadlane. Tõenäoliselt oleks tal olnud võimalus teha teaduslikku karjääri. Noor mees keskendus kogu energiaga õpingutele. Ilmselt aitas selleks kaasa ka tavaliselt tudengielust kõrvalejäämine. Teisalt oli Konsantin juba varem, nii
Konstantinil ei puudunud huumorimeel, see väljendus ka tema kirjanduslikus eelistuses. Ta pidas lugu Charles Dickensi, Francois Rabelais'i ja Cenvantese luulest ja huumorimeelest. Nagu juba luulesümpaatiate põhjal võib järeldada, huvitus Päts ungari kirjandusest. Päts lõpetas 1894. aasta kevadel Pärnu Gümnaasiumi ja pani end kirja Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. See polnud enam traditsiooniline saksakeelne ülikool. 1890.aastate hakul oli seda jõutud juba tugevalt venestada. Paljud tudengid olid tulnud kaugelt Venemaalt ja isegi Kaukaasiast. Pätsist sai jurist, õigusteadlane. Tõenäoliselt oleks tal olnud võimalus teha teaduslikku karjääri. Noor mees keskendus kogu energiaga õpingutele. Konstantin oli juba varem, nii semestri kui ka gümnaasiumi viimases klassis näidanud üles tugevat tahtejõudu. Rooma õigus ja sellele põhinev Balti eriõigus said tema lemmikaineteks. Corpus iuris civilis oli hiljemgi tema käsiraamatuks.
Tal oli hea huumorimeel. See väljendus tema erilisel kirjanduslikus eelistuses. Talle meeldisid paljud välismaa kirjanike 1 teosed, mis sellel ajal ei pakkunud huvi aga teistele tema kaaskonnale. Päts ülikoolis Pärast Pärnus kooli lõpetamist aastal 1894 kevadel pani Päts ennast kirja Tartu Ülikooli, teaduskondlikuks eelistuseks oli tal õigusteadus. See polnud enam traditsiooniline saksakeelne ülikool, vaid vahepeal oli jõutud seda tugevasti venestada. Paljud õpilased olid tulnud kaugelt Venemaa teisest otsast. Päts süvenes kogu hingega õpingutesse, nagu eelpool öeldud, talle meeldis õppida ja ennast harida. Tal jätkus väga vähe aega lõbusamale tudengielule. Sellel ajal jagunesid üliõplased kolme rühma, millest esimene oli sakslaste seltskonnaga suhtlev rühm. Teine osa oli koondunud Eesti Üliõpilase Seltsi ümber. Kolmandat rühma kutsuti radikaalseks rühmaks. See tegeles ühiskondlike probleemidega ja oli huvitatud
Elatustase oli seal märksa madalam kui Soomes. Suurvürstiriigis ringirändavate karjala harjuskite vahendusel levis tasapisi idee karjalaste kokkukuulumisest soomlastega. Seda soodustas karjala (eriti päriskarjala) murrete lähedus soome kirjakeelele. Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks atraktiivseks ning oma rahvuslust neil tollal ei tekkinudki. Vene võimudele tegi selline olukord muidugi muret ning nad püüdsid karjalasi kiiremini venestada. 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karja keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1918. aasta suvel levis Karjalas soov liituda iseseisvunud Soomega. Soomest tuli Karjalasse vabatahtlikke selle soovi teostamist toetama. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi Karjala Töökommuun. Mitukümmend tuhat karjalast pagas punaste võimu eest Soome
Elatustase oli seal märksa madalam kui Soomes. Suurvürstiriigis ringirändavate karjala harjuskite vahendusel levis tasapisi idee karjalaste kokkukuulumisest soomlastega. Seda soodustas karjala (eriti päriskarjala) murrete lähedus soome kirjakeelele. Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks atraktiivseks ning oma rahvuslust neil tollal ei tekkinudki. Vene võimudele tegi selline olukord muidugi muret ning nad püüdsid karjalasi kiiremini venestada. 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karja keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1918. aasta suvel levis Karjalas soov liituda iseseisvunud Soomega. Soomest tuli Karjalasse vabatahtlikke selle soovi teostamist toetama. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi Karjala Töökommuun. Mitukümmend tuhat karjalast pagas punaste võimu eest Soome
Hiljem kolis ajastukohaselt paljulapseline (Arvedil oli viis venda ja üks õde) Vegesackide pere pärandina saadud Blumbergshofi (tänapäeval Loberģi, Läti) mõisasse ja 1893. aastal Riia linna. Arvedi lapse- ja nooruspõlv jääb aega, kui Balti kubermangude sotsiaalses õhkkonnas oli tunda pingestumist ning esile hakkasid kerkima etnilised, poliitilised ja majanduslikud vastuolud Balti kubermangusid oma koduks pidavate eri rahvuste vahel. Venemaa Keisririigi püüe kogu impeeriumit venestada jättis baltisaksa kultuuri ja hariduse baltisakslaste suureks meelehärmiks tagaplaanile. See sama kultuur ja haridus oli seni baltisakslastele andnud justkui kaasasündinud õiguse omakeelsele kõrgharidusele ja juhtivatele ametikohtadele. Saksa keel, mis oli laialdaselt kasutusel kogu avalikus sfääris, asendati vene keelega, ning venelased avaldasid aina visamalt süvenevat kahtlust baltisakslaste ustavuses Vene impeeriumile. Rasketest aegadest
Venestamine (...). ● Tulemused: ○ Riigikeele (vene keele) oskus vajalik kõrgkoolis õppimiseks, kutse omandamiseks, riigiasutuses töötamiseks ○ Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust (võimalust liikuda ühest ühiskonnakihist teise), suurenes eestlaste pürgimine ülikooli ○ Nõrgestas baltisakslaste mõjuvõimu (asjaajamiskeel vene keel, luerlus asendus õigeusuga) ○ Eestlasi ei suudetud venestada tänu eelnenud rahvuslikule ärkamisajale, saadi ärgitust rahvuslikule meelele, edenes iseorganiseerimine (kodanikuühiskonna alge) ○ Venestamise ajal sündisid ja kasvasid mehed, kes rajasid hiljem iseseisva Eesti riigi (Tõnisson, Päts, Laidner jt) Eesti 20. sajandi alguses Jaan Tõnisson Konstantin Päts Perekondlik taust Taluperre sündinud
Isegi Lä-Eur. Polnud orjus lõplikult kadunud. Katariina II tegi palju läänelike reforme. Tegi ka reformi, et saada eestis lahti baltisakslastelt, tollipiirist, saksa keelest. Tegi aadlikest allood, et b.s ära osta, et nad läheks teiste reformidega kaasa. 1783. reform, mis tähendas tegelt Balti erikorra tühistamist. Asehalduskord: Aadlikud võrdsustati, uued haldusjaotused, pearahamaks kõigilt meeshingedelt, kubermange hakkasid juhtima asehaldurid. Katariina II tegi katse kõike venestada. Peale Kat. II surma tuli võimule Paul I, kes taastas Balti erikorra. Venevõimu all linnad hakkasid kiratsema, kaubanduskäibed kuivasid kokku. Hakati kurtma metsade hõreduse üle, sisseveeti peamiselt soola ja metalli, tubakat. Viinatootmine. Hupel koos Peter Wildega andsid Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Hupel, Petri ja Merkel astusid talupoegade kaitseks välja, uskusid, et mõistus aitab eelarvamuste vastu, toetasid hariduse arengut. 1739
aasta vallareformi. 1840.aastatel tekkis Eesti- ja Liivmaal viljaikaldus ja näljahäda. Hakkasid levima kuuldused, et Venemaal antakse soovijatele tasuta maad. Kuid talupojad langesid „lõksu“ ja hakkasid massiliselt õigeusklikeks, sooviga saada maad ja vabaneda teokohustustest. Kui nad said teada,et neid on petetud üritasid nad taas usku vahetada, kuid võimud olid selle vastu. Valitsus nägi õigeusu levitamises võimalust äärealad venestada ja Balti erikord lõpetada. Üheks tähtsamaks Baltimaade vaimuelu keskuseks kujunes 1802.aastal taasavatud Tartu ülikool. Kubermangulinnadesse rajati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. 1806.aastal hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma „Tarto maa rahwa Näddali-Leht“. Haritlased asutasid ka mitmeid teaduslikke seltse. 8.klass Uusaeg ll osa
levitajateks olid kalendrid. Ilmus ka esimene eestikeelne ajaleht. Jutukirjanduses said valitsevad seiklusjutud. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu sajandi II poolel. 19. sajandi alguses vaimuelu kujundajaks jäi endiselt ka luteri usu kirik. 1832. aastal vastuvõetud ülevenemaaline kirikuseadus aga muutis riigiusuks kreeka- katoliku õigeusu. Sellega loodeti impeeriumi äärealasid venestada ja Balti erikorda murendada. Hoogustus taas ka vennasteliikumine, mis leidis talurahva seas suure toetuspinna, kuna ei eristatud seisust ega rahvust. Sajandi teisel poolel hakkas see hääbuma. Oli ka veel nn. Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Leinberg, kes pidas oma ülesandeks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. See ühines aga väljarändamisliikumisega. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Tartu, mis oli seotud ka ülikooli taasavamisega
kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus; vanade kommete (ka muinasusundi, paganluse) vastasus, kõrtside sulgemine, muusika keelamine; suurim levik Saaremaal ja Läänemaal, omandas ka sotsiaalse mõõtme (võrdsus, õiglus); 1743 keelati, jätkus salaja, uus laine 19. saj. I poolel) 19. sajandil sai ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk, luteri usk oli vaid üks lubatud usulahke. Impeerium proovis sellega oma äärealasid venestada (õigeusu positsioon tugevnes), kuid ei saanud valitsevaks. 19. sajandil koges tõusulainet vennasteliikumine, kuna nad ei teinud palvemajades vahet seisusel ja rahvusel. 10. Haridus ja kirjasõna Rootsi ja Vene ajal. Rootsi ajal Rahvahariduse korraldamine tulenes luteriusust piibli lugemine. Probleem oli, et sobilikke koolmeistreid ei olnud. Fischer andis mõtte rajada Tartu lähedale õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Forseilius
*Eesti rahvast hakkas kujunema rahvus *Torma kooli õpetaja asub Carl Robert Jakobson *Ta võitles liigse usuõpetuse vastu koolides, nõudis talurahva koolihariduse parandamist, Propageeris Karsklust Venestus aeg eestis *Rahvuslike liikumiste tulemusena ei toimunud poliitiliste olude paranemist *Hakkasid ilmnema suurvere sovinismiklikud püüdjad väikeseid rahvad venestada. *Eestis loeti venestus poliitika alguseks aastat 1885 *Venestamine oli vene keele ja meele pealetung *Venestamine mõjus raskelt Balti-Sakslastele *Vene tsaar aleksander III ei andnud rüütelkonnale tagasi varem kehtinud privileege *Paljud Sakslased vabastati kõrgetelt ametipostidel, uued ametnikud olid Umbkeelsed(ei oska teisi keeli peale emakeele) *Venestamine tõi kaasa muudatused poliitikas, majanduses ja sotsaalküsimutes *Vallad reorganiseeriti ja liideti kokku Haridus
Teine voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai Meri. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti oli saanud Isamaa, tehti temale ülesandeks valitsuse moodustamine. Võimule tuli koalitsioonivalitsus (Isamaa, ERSP ja mõõdukad), peaministriks sai M. Laar. Kohalike omavalitsuste valimised toimusid 1993. 1992 viidi läbi rahareform. Vene väed pidid Eestist lahkuma 31. augustiks 1994 Karl Vaino EKP 1. sekretär, püüdis eestlasi venestada ja takistada Eesti iseseisvumist. Pärast Eesti taasiseseisvumist siirdus Moskvasse. Vaino Väljas EKP 1. sekretär, kutsuti Nikaraquast diplomaatiliselt töölt tagasi, et vahetada välja Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, lõpuks pooldas Eesti iseseisvumist E. Savisaar IME plaani üks väljatöötajatest, rahvarinde liider, 1990. aasta ülemnõukogu valimistel sai kõige enam hääli ja sai valitsusjuhiks A
Venestamisaeg on eraldi ajalooline periood Eesti ajaloos. See puudutas mitte ainult eestlasi ja lätlasi, vaid kogu Vene impeeriumit. Üks venestamine puudutab halduskorraldamist, haldusasutusi ning kultuuriline venestamine puudutab eesti keelt, kultuuri jne. Esimene venestusmudel- Taotles muulaste (lätlased, eestlased, kazakid) muutmine venelasteks. Muulaste integreerimine- Muulaste kaasahaaramine. Kohalikud eripärad võisid säilia mingiks ajaks. Muulased võivad ka vabatahtlikult venestada. Yuri Samarin, arvas, et eestlased ja lätlased suudavad venestuda, kuid nad vajavad tõuget selle jaoks. Venestamise motiivid ja algus: Riiklik moderniseerimine, rahvususe tõus ja riigi julgeoleku huvid. Sise-Vene kubermangus domineeris vene rahvus, kuid ääre aladel domineerisid teised rahvused, kus oli oma kultuur, keel. Omavalitsus reform maal ja linnades. Kohtureform. Sõjaväeline reform. Justiits reform. Venemaa võttis eeskuju Euroopa riikidelt nagu Prantsusmaalt. 19
et sealtkaudu kasvatada ka eestlasi saksa kultuuri vaimus. Eestlased ei lähe eriti nendega kaasa, v.a mõned üksikud. Ka vene poolt võitlus eesti hingede pärast. Venemaal saab 1860. aastatel alguse slavofiilne liikumine. Balti alad on slavofiilide meelest igipõlised Vene alad. Venemaal on ka traditsiooniliselt kõik läänelik halb. 1864. aastal puhkes Poola ülestõus ja suruti maha. Jõuti selleni, et äärealad, sh Balti kubermangud tuleb venestada. 1868. aastal vene slavofiil, intellektuaal Juri Samarin, kes avaldas raamtu ,,Venemaa äärealad", kus ta kutsus üles baltimaid venestama. Karl Schirren võttis Samarini kirjatöö ette ja kirjutas vastukirja ,,Liivimaa vastus härra Juri Samarinile". Paljuski võttis kokku sellesama, mida baltisaksa seltskond siin mõttes ja asus kirglikult kaitsma Balti erikorda ja räägib Liivimaa aadlike ajaloolistest privileegidest. Schirreni ideaaliks oli Patkul (1690-ndatel sattus Rootsi võimudega
rahvaluule kaudu. Villem Reiman Baltisaksa seisused oli venestusest erakordselt häiritud. Teha aga midagi sinna ei saanud. Venestusreformide tagajärjed- Halduskorra reformimine suurel määral kärpis baltiskslaste võimu. Esialgu seestlaste õigused selle arvelt oluliselt ei laienenud aga. Koolide venestamise teema tõi kaasa koolitarkuse kvaliteedi languse, üldine kirjaoskuse tase (emakeels) aga oli sajandi lõpul siiski juba üldsieks mutuuda. Katse eestlasi kultuuriliselt venestada kukkus läbi- peamine põhjus oli see,e t erinevalt saksastumisest, venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne. 29. Kool ja haridus. Alghariduskoolid. Õpetajad ja õpikud. Keskhariduskoolid. Tartu ülikool. Saksa ja eesti haritlaskond Alghariduskoolid Talurahvakoolide uuenemine algas juba 19 saj esimsel poolel. Talurahva haridus tervikuna 19 saj esimesel poolel jäi domineerima koduõpetus. Murrangulised sündmused algastme hariduses toimusid sajandi keskpaki ja teise poole
suri kopsupõletikku Jakobson ¤ rahvuslikul ärkamisajal on eesti ajaloos tohutu tähtsus, eeskätt rahva iseteadvuse kujundamisel ¤ ärkamisaja lõppedes mõisteti, et baltisakslaste ja Vene võimude mõju takistab oma rahvuskultuuri arengut ning et eestlaste õigusi on vaja laiendada. VENESTUSAEG PÕHJUSED JA ALGUS ¤ juba tsaar Nikolai I valitsemisajal (1825-1855) ilmnesid suurevene šovinistlikud püüded Venemaa äärealade rahvaid venestada ¤ õige hoo sai venestamine tsaar Aleksander III ajal (troonil 1881-1894), kes erinevalt oma isast Aleksander II oli vanamoeline ja igasuguste uuenduste vastane ¤ kõikjal rõhutati nüüd usu, keisri- ja isamaa armastust, mis tõi kaasa piiriäärsete rahvaste venestamise ¤ kõigepealt jäeti 1) Balti rüütelkondade privileegid kinnitamata 2) Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjadesse vähenes veelgi. 2) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel
Peterburist tulnud kõrge ametnik nägi seda teatrit. Ta kandis selle ette tsaarinnale, kellele see teater meeldis. Tsaarinna pani noormehed õppima kadetikorpusesse. Kadetikorpuse oma trupist ja Volkovi teatri trupist sai ühtne trupp, mis andis esimese ametliku teatrietenduse 1756. aastal. 18. saj vene raamatute produktsioon koosneb valdavas enamuses tõlkekirjandusest. Tekkis teooria, et ainult tõlkimisest on vähe need lood tuleb ka venestada, kohandada vene oludega. Tekkis teooria ümbertegemine vastavalt vene kultuurile. Pärast Sumarokovit oli teatri direktoriks I. Delagin?. Tema ümber tekkis ring noori kirjanikke, kes hakkas kirjutama draamat. Üheks selliseks kirjanikuks oli Denis Fonvizin, keda võib pidada vene komöödia rajajaks. Fonvizinit mängitakse ka tänapäeval. Tema esimene komöödia oli ,,Brigadir" (kindrali esimene auaste). See oli väga tüüpiline klassitsistlik komöödia, gallomaania vastu
all. Jätkus ka tsensuur, aga siis oli see rev järgselt nõrgem kui enne rev-i. 1906 aastast peale eeltsensuur kaotati, kuid järeltsensuur oli üsna põhjalik, karistuseks rahalised trahvid või vastutava toimetaja arreteerimine. Uus venestuslaine vene parempoole ajakirjanduse eestvedamisel, kes ajasid äärmiselt sovinistlikku joont. Võeti kasutusele Baltis separatismi mõiste. Räägiti et Baltikumis kiusatakse taga õigeusklikke, Balti kubermangud on vaja venestada, liita vene naaberkubermangude külge. Vene valitsusvõimud lubasid astuda vastavaid samme, kuid tähelepanu koondus hoopis, Soomele, Poolale ja juutidele. Siiski päris sõnalisele tasemele ei jäänud Pjotr Stolõpini ringkiri milles nõudis kubermangu valitsuse ametnike asendamist venemaalt sissetoodud ametnikega. Kindrlakuberner Mölles- Zakomelski soovitas jagada välja kõik riigi mõisad, tükeldada taludeks, kuid neid
mitte keegi. 1915 võttis Jüri Vilms üles küsimuse poliitilise rahvusautonoomia suhtes. Ernits leidis et tuleb olla ühel meelel kõigi rahvustega, kes vabaduse ja inimlikuse nimel võitlevad. Sotsialistid ja nooreestlased pidasid vajalikuks väikerahvaste osalemist Venemaa poliitikas. Venelased sai aga aru, et neid ei toetatud mitte lojaalsusest VEnemaa vastu vaid lihtsalt igihaljast vihast sakslaste vastu ning üritasid Baltimaid rohkem venestada, et nad mingeid ideid ei saaks. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Sõjatööstuskommitee- I maailmasõja aegne mittetulundusühing sõjaväe varustamiseks omahinnaga toodanguga. I maailmasõja aegne mittetulundusühing sõjaväe varustamiseks omahinnaga toodanguga. Kommiteesse kuulusid mitmed seltsid, ülikoolid ja ühingud. Esimeheks valiti 01.12.1915
kirjaoskamatu talupojarahvaga. Elatustase oli seal märksa madalam kui Soomes. Suurvürstiriigis ringirändavate karjala harjuskite vahendusel levis tasapisi idee karjalaste kokkukuulumisest soomlastega. Seda soodustas karjala (eriti päriskarjala) murrete lähedus soome kirjakeelele. Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks atraktiivseks ning oma rahvuslust neil tollal ei tekkinudki. Vene võimudele tegi selline olukord muidugi muret ning nad püüdsid karjalasi kiiremini venestada. 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karjala keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1918. aasta suvel levis Karjalas soov liituda iseseisvunud Soomega. Soomest tuli Karjalasse vabatahtlikke selle soovi teostamist toetama. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi Karjala Töökommuun. Mitukümmend tuhat
annaabi.ee 
