50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
127 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
isv
Õppematerjali autor
puutusid eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga. Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. 11 Stagnatsioon Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon kõigis oma vormides taas pisut hiljem, pärast Tsehhoslovakkia rahvaülestõusu ("Praha kevade") mahasurumist Nõukogude vägede poolt 1968. aastal, mille järel tugevnes poliitiline reaktsioon, asuti
hakataksse rajama kommunismi *äärmiselt vastuoluline oli Hrustsovi suhe loomeinimestega, 1962a hakkas tekkima Hrustsovi vastane opositsioon, mis oli tingitud: vaatamata neile meeleheitlikele ponnistustele põllumajanduse kogutoodang langes, läks tülli intelligentsiga ja ka parteiaparaadiga *kui 64aasta sügisel Hrustsov oli Krimmis puhkusel, siis kutsuti ta ootamatult tagasi ja öeldi, et ta peab pensionile minema Breznev 1964-1981 *tagandas Hrustsovi; esialgu liberaalne; stagnatsioon, majandus käis alla, erilisi muutusi polnud; isikukultus; venestamine, koolides vene keel, asjaajamine vene keeles, ülikoolid venekeelsed *1965 üritas läbi viia majandusreformi, mille järgi ettevõtte edukust pidi hindama rentaabluse, mitte toodangu hulga järgi. Kavatseti ettevõtete iseseisvust suurendada. Sellest plaanist ei tulnud midagi välja *1968 lõpes Hrustsovi sula-Praha kevad *Parteiaparatuur otsustas kõige üle ja nomenklatuursed ametikohad muutusid eluaegseteks
Kool NÕUKOGUDE EESTI Referaat Koostaja : Juhendaja Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Eesti NSV valitsemine.........................................................4 Poliitilised olud...................................................................4 Vastupanu ja repressioonid...................................................6 Majandus ja rahvastik..........................................................8 Kultuurielu põhijooned........................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 Sissejuhatus 1944. aastal jõuab sõd
teed rajada ja lõpuks kommunismi saavutada. Selleks võtsid nad ette mitmeid meetmeid, mis muutsid Eestis olevat elu suurel määral. Riigistati ettevõtted ja maad, tekkis plaanimajandus, eravara oli väga vähe: kõik oli riigi poolt antud, loodi kolhoose. Kas need muutused olid head? Kõiksuguste halvustavate tegevuste kõrval oli näha ka vahest head: peale Stalini surma tekkis nn sulaperiood. Käbini ajal oli Eesti positsioon NSV Liidus heal kohal. Hiljem tekkis aga üleliiduline stagnatsioon L. Breznevi ajal. 4 2. Eesti NSV valitsemine ii. Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.
Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970. aastatel ilmneb järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul. Pikka aega KGB juhina töötanud Andropov mõistis mingil määral sügavas kriisis oleva nõukogude süsteemi ümberkorraldamise vajadust.
Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970. aastatel ilmneb järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul. Pikka aega KGB juhina töötanud Andropov mõistis mingil määral sügavas kriisis oleva nõukogude süsteemi ümberkorraldamise vajadust.
Aja jooksul tugevnesid Nõukogude Liidus tagurlikud poliitilised jõud, eriti pärast 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmusi. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Avalikult suurt juhti siiski õigeks ei mõistetud. 1970. aastatel ilmneb järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud tehnilise protsessiga kaasa minna, see suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal, kuid vanurite võim (gerontograatia) jätkus. Breznevi järglane Juri Andropov oli samuti raskesti haige ja suri 1984. aasta algul. Pikka aega KGB juhina töötanud Andropov mõistis mingil määral sügavas kriisis oleva nõukogude süsteemi ümberkorraldamise vajadust.
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid