Stagnatsioon (3)

STAGNATSIOON
¤ 1964. a. sunniti N. Hruštšov kõikidelt oma ametipostidelt tagasi astuma ning Nõukogude Liidu etteotsa tõsteti keskpäraste võimetega Leonid Brežnev ¤ tema võimuletulekuga algasid riigis protsessid, millega loobuti järk-järgult „sulaaja“ saavutustest ¤ algas stagnatsioon - poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg ¤ majanduse kohalik juhtimine allutati taas üleliidulistele ministeeriumidele Moskvas ¤ Brežnevi aja reformid ja majandusuuendused ei taganud riigi arengut endises tempos : juurdekasv vähenes aasta-aastalt ning inimestel puudusid parema töö tegemiseks piisavad stiimulid ¤ Läänes käis samal ajal hoogne teaduslik-tehniline revolutsioon , millega Nõukogude Liit ei suutnud enam sammu pidada ¤ NSV Liidu majanduslikku krahhi aitas edasi lükata eelkõige naftahindade kiire tõus maailmaturul, sest NSV Liit oli maailma suurim nafta - ja gaasitootja ¤ rahvas süvenesid masendusmeeleolud, kuna eestlased pidid taluma poliitilise surve taastumist peale 1968. a. Tšehhoslovakkia sündmusi, mistõttu purunesid inimeste lootused inimesenäolise sotsialismi võimalikkusest, lisaks pidi osalema kõikides NSV Liidu sõdades ja relvakonfliktides ¤ inimestele sai üha selgemaks nõukogude korra eeliseid ja saavutusi ülistava propaganda ja tegeliku elu vahe, kui 1970. - 1980. a-il ei jätkunud ikka piisavalt vajalikke kaupu ja toiduaineid ¤ süvenesid minnalaskmismeeleolud ja sotsiaalne pessimism ¤ poliitilise surve tugevnedes tekkis teisitimõtlejate - dissidentide - liikumine ¤ kritiseeriti üha rohkem kodumaal ilmnevaid ärevusttekitavaid nähtusi ning levitati selle kohta informatsiooni ¤ 1978. a. asus EKP esimese sekretäri kohale Venemaa eestlane Karl Vaino, kes aitas kõigiti kaasa Moskva püüetele Eestit venestada: propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja segakoolide rajamist, vene keele osatähtsus pidi oluliselt suurenema hariduses, milleks nõuti kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele ning 1980. a-il hakati vene keelt õpetama lasteaedades ja algklassides ¤ selline olukord tekitas rahulolematust ühiskonnas: juba 1970. a-il hakkas läände jõudma Eestit iseloomustavaid märgukirju ning 1980. a. õpilasrahutuste järel kirjutasid 40 kultuuritegelast „Avaliku kirja Eesti NSV-st“ ajalehtedele „Pravda“, „Rahva Hääl“ ja „Sovetskaja Estonia“, kus püüti selgitada, missugused NSV Liidu siseriiklikud asjaolud tekitavad eestlastes ebakindlust oma tuleviku suhtes.