Retsensioon - Coppelia (0)

„Coppélia“
Retsensioon
11 B klass
04.11.10
Romantiline Ballett , mida etendati Rahvusooper Estonias kell 12:00 19. septembril 2010. aastal, kandis nime „Coppélia“. Kontsert oli kolmes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 25 minutit. Selle aja vahele mahtus kaks vaheaeg.
Tegemist oli sentimentaalse ja südant liigutava looga, mille vahele mahtus ohtralt rõõmu ja värvikust. Tegevus toimus 19. Sajandi Ida-Euroopas, Galiitsia linnaväljakul. Osades mängisid Olga Malinovskaja – Swanilda, linnapea tütar, Artjom Maksakov – Franz, Swanilda kihlatu, Vitali Nikolajev – Doktor Coppelius, mänguasjameister ja alkeemik , Ksenia Bespalova – nukk -Coppélia, Sergei Fedosejev – linnapea, Vadim Mjagkov – kõrtsmik, Maigret Peetson – kõrtsmiku naine ja paljud teised.
Mänguasjameister doktor Coppélius on loonud endale elusuuruses nuku Coppélia ja tema ainsaks sooviks on nukk ellu äratada. Kui Coppéliusele näib, et see on tal viimaks õnnestunud selgub , et noored armastajad Swanilda ja Franz on mänginud talle vingerpussi. Lugu saab läbi eksituste ja seikluste õnneliku lõpu Swanilda ja Franzi rõõmsal pulmapeol.
Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jpm. Orkestri solistid viiulil, altviiulil ning harfil esitasid Toomas Nestor , Arne Pilliroog ja Saale Kivimaker-Rull. Loominguline juht ja peadirigent oli Arvo Volmer ning balleti kunstiline juht Toomas Edur.
L éo Delibes ’i ballett „Coppélia“ on valminud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse „Uneliivamees“ ainetel 1870-ndatel aastatel.
L éo Delibes
L éo Delibes oli õppinud Pariisi Konservatooriumis kompositsiooni tuntud balleti „ Giselle “ autori Adolphe Adam’i juures. Juba õpingute ajal paelus Delibes’i teater. Adam’i eeskujul alustas ta lihtsamate ooperite ja vodevillide kirjutamisega.
Alates 1853. aastast töötas Delibes pianist-kontsertmeistri ja koormeistrina Pariisi Theatre Lyrique’i juures, aastail 1862-1871 Saint- Pierre -de-Chaillot’ kiriku organistina. 1864 sai Delibes’ist Pariisi Opéra koormeister, ent saavutades heliloojana järjest suuremat edu, loobus ta sellest kohast 1872.
1881 võttis Delibes vastu kompositsiooniprofessori ametikoha Pariisi Konservatooriumis ja 1884. Aastal valiti ta Académie des Beaux -Artsi liikmeks.
Delibes’i üks tuntumaid teoseid – ballett „Coppélia“ on loodud 1870. aastal, teine suuremat edu pälvinud ballett „ Sylvia “ – 1876. Helilooja kuulsaimat ooperit „Lakmé“ on lavastatud kolmel korral ka Estonia teatris ning selle tuntuimast numbrist , „Kellukeste aariast“ sai omal ajal Eestis raadio soovikontsertide kavas Veera Neluse esituses üks kuulajate lemmikpalasid.
Delibes’il oli hea kõlavärvi taju ja suurepärane oskus kujutada balletile sobivalt emotsioone, anda edasi liikuvust, karaktereid ning tegevuse üldist õhustikku.
Arvo Volmer
Arvo Volmer on tunnustatumaid dirigente Eestis, keda teatakse ja hinnatakse maailma paljudel kontserdilavadel ning muusikateatrites. Volmer on maailmas tunnustust leidnud Sibeliuse loomingu suurepärase tõlgendajana, samavõrd hinnatud on ka tema vene heliloojate loomingu ning nüüdismuusika esitused.
Arvo Volmer on õppinud dirigeerimist Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia) professorite Olev Oja ja Roman Matsovi juhendamisel (1980–1985) ning Peterburi Konservatooriumis professor Ravil Martõnovi juhendamisel (1985–1990). Lisaks on ta täiendanud end USA-s Helmuth Rillingi meistrikursustel. Oma dirigendikarjääri alustas Arvo Volmer 1985. aastal Estonia teatris. 1987. aastast oli ta samaaegselt seotud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, mille peadirigent ja kunstiline juht ta oli aastail 1993–2001.
Arvo Volmeri ulatuslik tegevus dirigendina hõlmab maailma mitut kontinenti. Ta on korduvalt juhatanud selliseid tuntud orkestreid nagu BBC Philharmonic (Manchester), City of Birmingham , Berliini Raadio , Sydney ja Melbourne’i sümfooniaorkestrid, Orchestre National de France jt.
Arvo Volmeri loometeed illustreerib mitmekülgne plaadistamistegevus, mis hõlmab suurel hulgal eesti ja välismaist muusikat minevikust tänapäevani. Olulisemad plaadistused on Leevi Madetoja kogu orkestriloomingu salvestus Oulu Linnaorkestriga ( Alba Records, 1998–2000), ja Eduard Tubina kõigi sümfooniate plaadistus ERSO -ga, mille eest pälvis 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.
2004. aastast on Arvo Volmer Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Samast aastast on ta ka Adelaide ’i Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Lisaks on Volmer aktiivselt tegev ka Moskva Suures Teatris, Soome Rahvusooperis ning Norra Rahvusooperis.
Mulle meeldis see etendus väga, see oli üks lõbusamaid ja paremini lavastatud etendusi, mida ma näinud olen. Valisin selle etenduse, sest see oli üks väheseid, mida ma veel näinud polnud, Estonia Rahvusooperi repertuaarist ja balletid on üldse mu lemmikud, mida vaadata eelistan. Etenduse tegid eriliseks väga proffessionaalsed tantsijad ja hea orkester, kes suutsid iga väiksemagi emotsiooni vaatajateni tuua. Tantsud olid väga puhtalt tantsitud ja ilusti muusikas, tundus, et tantsijad ise, tegid kõike suure süvenemisega ja olid teemasse sisse elanud, kõik see tegi etenduse väga nauditavaks ja aeg tundus minevat kiiresti. Minu poolt ainult kiidusõnad ka kunstnikule, kes oli teinud väga detailsed ja elulised dekoratsioonid ja kaunid kleidid.
Ma nõustun täielikult Ronald Hyndiga, kes on „Coppeliat“ varasemalt lavastanud Inglismaal ja tema on selle etenduse kohta öelnud järgmiselt: „Selles loos pole printsi ega printsessi . Lugu räägib külainimestest, poisist ja tüdrukust, kelle armastus on väga lihtne – pole luike ega uinuvat kaunitari. Usun, et seepärast ongi „Coppélia“ olnud balletina nii populaarne , et inimesed saavad end tegelastega samastada. See on väga armas lugu.“ Nii see tõesti ka on.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et see on üks parimaid ballette, mida ma olen näinud, kuulnud ja vaadanud. See oli muinasjutuline ja südamlik lugu, millest ei puudunud huumor ja armastajad. Ülesehitus oli selgesti mõistetav ja tegevus haarav ning lõbus. Samuti oli etendus üsna värviderohke, seda nii kostüümide kui ka muusikaliste värvingute poolest, mis pakkus vaheldust ja ei lasknud lavastusel muutuda igavaks ja üksluiseks. Sellise temaatika ja ülesehitusega ballette võiks teatris kindlasti rohkem olla, sest mulle jäid sellest etendusest ainult positiivsed emotsioonid ja rõõmus meel.
Dirigent Arvo Volmer „Coppelia“ autor L éo Delibes
Tseen etendusest „Coppelia“, mänguasjameister doktor Coppelius ja tema nukk Coppelia