Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ira Lember (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ira Lember
Ira Lember on Eesti lastekirjanik, kes sündis 21.mail 1926. aastal Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis 1933–1940 aastail, Tallinna 4. Keskkoolis  1940–1944 ja töö kõrvalt Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis 1957–1958 ning sai kaubatundja kutse. Seejärel töötas ta 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus.
Kirjandusse tuli Ira Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Samas on ta avaldanud arvukalt proosaraamatuid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), " Peaasi , et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna , on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat.
Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.
Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline lähenemine ainele. Teisalt on ta käsitlenud ka raskemaid teemasid : tema raamat "Neljateistkümnes neljapäev" (1995) kirjeldab lastekodupoisi saatust ja romaan "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamist Saksa okupatsiooni ajal. Lember on kirjutanud kuuldemänge ja nukunäidendeid, samuti tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood". Tema tekste on viisistanud Raimond Lätte, Felix Mandre, Uno Naissoo ja Ülo Vinter. 2006. aastal ilmus tema sulest autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop”.
Lastekirjanik Erika Esop oli Ira Lemberi täditütar. Nad on kirjutanud neli raamatut Artur Erichi varjunime all. Artur Erich on nimekombinatsioon Ira Lemberi ja Erika Esopi isade eesnimedest. Ira on Arturi tütar ja Erika oli Erichi tütar. Artur Erichi nime all ilmunud viieosalisse romaanisarja kuuluvad: “Äike” , “Pärast äikest”, “Välgust tabatud”, “ Varjud ”, “Varjude allee ”.
Ira Lemberist kolm aastat vanem õde Veera elab USA-s, Illinoisi osariigis, kuhu ta jõudis sõjapõgenikuna. Esimest korda külastas Ira Lember Veerat 1974. aastal.
Tunnustused :
  • Nukitsa konkursi II koht 2002. aastal raamatu "Isehakanud detektiivid" eest
  • Parima lastekirjaniku auhind Nukitsa konkursil 2000. aastal romaani "Musta kaarna küüsis" eest
  • Nukitsa konkursi III koht 1996. aastal ulmejutu " Fantastiline tüdruk" eest
  • Kolmas koht 1990. aasta romaanivõistlusel romaani "Äike" eest
  • Albu valla Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Pärast äikest" eest

Teosed:
  • 1969 "Jannu"
  • 1977 "Peeter ja vanaisa"
  • 1981 "Peaasi et pahandusi ei tuleks"
  • 1981 "Koolipoiss Jannu"
  • 1983 "Ülesküntud liivakast"
  • 1986 "Tädi Fantaasia"
  • 1992 "Pott peas"
  • 1994 " Koerapolka "
  • 1994 "Fantastiline tüdruk"
  • 1994 "Juba tornid paistavad"
  • 1995 "Kaks õde"
  • 1997 "Fantastiline poiss"
  • 1998 "Kaardimajake"
  • 2004 " Kummuli kuu"
  • 2005 "Must ratsanik "

Ira Lember #1 Ira Lember #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liiza12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun