50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
150 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
emomustonen
Õppematerjali autor
Hannes sai teada, et Taali poeg on tema oma, ning sügisel, kui Hannese ja Liida lahutus läbi on, plaanisid Taali ja Hannes koos elama hakata. Mulle meeldis see, kuidas kõik teoses oli seotud merega. Kaluriküla inimesed elatusid sellest, mida nad merest said. Nad kõik armastasid merd, nii ka Hannes, ning hea oli lugeda, kui ta Tondiojalt oli koju tulnud ja ennast seal nii rahulolevana tundis. Mälk oskas merd väga ilusalt kirjeldada, näiteks „Meri oli kaldaveertest tume ja näis põhjatu. Eemal aga helkis veepind ehapunast.“ ning „... kuni paistis veel vaid sinine metsaviir ja kivine kaldariba nagu hele lõng.“ Üleüldse meeldis mulle, kuidas Mälk kirjutas. Ta oskas väga hästi ja soravalt jutustada ning ta sõnakasutus tegi teose veel huvitavamaks. Mõned väljendid ning laused, mis mulle silma jäid, olid näiteks „neljateistkümnene naisesüda“, „..
A.Mälk Õitsev Meri (essee) August Mälgu rannaromaan Õitsev Meri rääkis rannakülas sündinud poisid ja hiljem noormehest nimega Hannes. Hannes elas ühes rannakülas, mis oli minuarust väga ilus koht. Hannes sõbrustas kahe tüdrukuga, kes olid Suureõue Niida ja Saadu Taali. Niida oli sündinud jõukas peres ja ta käis linnas koolis, Taali , aga oli lihtne talulaps vaesest perest. Hannese peres olid: Ema , Isa, vend Arno, vend Klaus ja õde Marie. Hannese pere ei olnud ka rikas,
eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja vanemad võivad oma tütre saata gümnaasiumi õppima. Turja viletsas tares tuntakse seevastu pidevat puudust, leib lõpeb poolest talvest ning Hannesele hariduse andmise plaan jääb ainult mõtteks. Selle asemel peab nooruk asuma aerude taha, kus tormi korral tuleb silmitsi surmaga nii pingurada, et peopesad verel. August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu.
Nimelt kuulub Liida maarahva hulka koos oma perega (ema- Luise ja isa) ning nad ei mõista Hannese tõekspidamisi. Rikkusega ärahellitatud naispere vaid hädaldab. Liida isa on aga erinev ülejäänudest, tema üritab tülides jääda erapooletuks ning vaikselt ilma suure kärata need lahendada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus inimeste rahakoti suurus sõltus täpselt mere tujudest. Mida rohkem oli kalu, seda helgem oli elu. Vastutasuks võttis meri aga palju häid kalamehi. Teoses kirjeldatakse ka maainimeste tegemisi, kellel hea maa tõttu on elujärg meelepärane. Hästi on välja toodud maarahva ja rannarahva elulaadi erinevused. Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad maarahva omadega totaalselt ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Turja ema oli suurepärane naine, kes hoidis oma perekonda hästi koos ning suutis säilitada head meeleolu
tagasi oma kodukohta minna (ka sellepärast, et ta igatses merd ning talle ei olnud põllutööd väga meeltmööda), aga Liida ei tahtnud jällegist oma kodukohast lahkuda. Niimoodi nende teed läksidki lahku. Teist korda abiellus mees Taaliga, neil olid omavahel kõik hästi ning hakkasid üheskoos oma võsukest kasvatama. · Hannese kui tüüpilise randlase iseloomujooned, eluvaated: Vähenõudlik, elatus põhiliselt sellest, mida meri talle andis, täpselt nagu iga teine randlane. Teda iseloomustab julgus, innukus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Ta leidis nagu ka tema isagi, et kõige tähtsam on elukool, see tähendab, et kõike peab ise kogema, läbi tegema. 3.Milliste iseloomujoontega iseloomustab Mälk rannarahvast, kuidas nad erinevad sisemaa elanikest? Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad
Randlaste elu kujutamine August Mälk räägib oma romaanis ,,Õitsev meri" põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on enesemõistmine ning samuti on suur tähtsus tööl, mille eesmärgiks on täide viia oma unistusi, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Inimene, kes on kunagi ranna ääres elanud, teab mis tunne on, kui peab sealt eemal olema. Raamatu peategelane Hannes, kes oli põikpäine kuid innukas, oli terve oma elu elanud mere ligidal Turja talus oma ema, isa, õe ning kahe vennaga
Trükikoja loomine Sõnavara rikastamine Tõlkimise uus tase Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elu tunnetust. Rühmitus tõi Eestisse säravad luuletajad, nt. Alver, Talvik. Viisid kõrgele mõtteluule, tähtis oli vaimsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid