Maavärin (0)

Jakob Westholmi Gümnasium
Maavärin
Referaat
Autor: Marianne Lung
4.c klass
Juhendaja : Airi Metspalu
Tallinn 2018
Maavärin
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel.
Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril , kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedrud , mis pingestuvad. Kui kokkupuutekoht annab viimaks järele, vabanevad laamad pingest ja katavad vahemaa , mis muidu oleks läbitud paljude aastatega, kõigest mõne minutiga. Niisugune äkiline liikumine tekitabki maavärina.
Eristatakse:
1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged;
2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega;
3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine;
4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus).
Seismiline laine 
Seismiline laine on koldest igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia  kiirel vabanemisel.
Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid, murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid.
Seismilised lained levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Loodusliku tekkega lained pärinevad maavärinate epitsentrist ja levivad sellest suure kiirusega eemale. Tehislikud lained on põhjustatud plahvatuse tagajärjel vabanevast seismilisest energiast.
Maavärinate esinemine paikkonniti
Maavärinate epitsentrid, 1963–1998
Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on  tektooniliste  laamade liitumiskohad.
1960. aastatel kasutasid Ameerika ühendriigid seismomeetrite (maapinna liikumisi registreeriv seade)süsteemi, et jälgida tuumapommide katsetusi maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades.
Uurimislugu
Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat.
Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult  Seneca  "De terrae motu" ("Maa liikumisest ").
Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk.
Maavärina tugevus
Maavärina tugevust ( magnituudi ) hinnatakse nimelise mõõtühikuta arvuga kümnendiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks –3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus.
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat . Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse  Mercalli skaalat.
1935 Charles Richt’i loodud Richteri skaala on logaritmiline skaala. See tähendab, et iga järgmine jaotus tähendab eelmisest 10-korda võimsamat maavärinat, nii et 7-magnituudine maavärin on 6-magnituudisest 10 korda võimsam.
Mõned maavärinad võivad olla ka erineva tugevusega. Maailma tugevamad maavärinad on olnud 9-magnituudised. Suurim teadaolev maavärin oli Tšiilis 1960 aastal 9,5 palli Richteri skaala järgi.
Maavärinad Eestis
Alates 1602. aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega.
Eestis toimunud maavärinate arv on olnud kõige suurem enne Kuu kulminatsioone. Pärast kulminatsiooni on maavärinate arv olnud üle kahe korra väiksem.
04.03.2018 01:21 toimus Lääne-Eestis maavärin, mille kese asus Haapsalu linna alla kuuluva Rummu küla kandis . Seismoloogilise aktiivsuse registreeris ka Helsingi Ülikooli seismoloogiainstituut.
FAKT!
1964. aasta Alaska maavärina ajal nihkus Vaikse ookeani põhi Alaska lähistel kõigest kolme minuti jooksul 20 meetrit ja tõstis vana laevavraki veest välja.
Kasutatud kirjandus

• https://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4rin .
  
• Postimees veebiartikkel 4. märts 2018, 16:01
  https://www.postimees.ee/4428647/laane-eestis-toimus-oosel-maavarin
  
• Õpilase geograafia entsüklopeedia, Kirjastus Varrak , Tallinn 2014.a.