Hollandi põllumajandus (0)

Hollandi põllumajandus
Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina- ja karjamaad ning 6% aedu lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast.
Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel.
Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiaru on suure tootlikkusega piimakarjandus. Sellepärast hõlmavad enamiku külvpinnast söödataimed ja niidud. Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme.
Pinnamoelt on Holland madalik . 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas.
Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitatakse tõkketamme ja kuivenduskanaleid. Hollandis hõivatakse, aga ka järjest uusi merealasid- piiratakse tammisega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks- poldriteks. Nimodi kasav Hollandi maismaa pidevalt. Hollandi tasane maapind kerkib kagus Ardenni mäestiku suunas.  
Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved.
Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein ,Waal ja Meuse . Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on
inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga ) leidub ainult rahvusparkides.
Kasutatud allikad: http://www.vm.ee/?q=node/10379 , http://koolielu.ee/waramu/view/1-55864f9f-5c87-4fd0-94a5-c9975c234024 , http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=14&ved=0CH8QFjAN&url=http%3A%2F%2Fgeo1.weebly.com%2Fuploads%2F1%2F9%2F3%2F4%2F1934718%2Fpllumajandus.ppt&ei=kqxBUqemGpCshQffxoGgCg&usg=AFQjCNGKJuF55Kk-peD1rSAqC84Q2cj6hA&sig2=K3YTJzm4cAcbYj7fM0GSUA&bvm=bv.52434380,d.ZG4
Lisad: