Edvard Munch (0)

EDVARD MUNCH (1863-1944)
Edvard Munch sündis 12.detsembril 1863.a. Norras Lötenis sõjaväearsti peres. Aasta hiljem kolis pere pealinna, kus isa püüdis lastele anda hea hariduse, kuid see oli raske, sest 1868.a. suri Munchi ema tuberkuloosi. Sama saatus tabas hiljem ka kunstniku lemmikõde, isa, veel ühte õde ja venda. Lapsepõlves pidi Munch ise uppuma , kuid vend päästis ta enda elu hinnaga. Kõik need kaotused jätsid tundliku ja vastuvõtliku loomuga inimesse kustumatud jäljed.
Isa tahtel oli Munch astunud Kõrgemasse Tehnikakooli, kuid alustas peagi õpinguid Kõrgemas Kunstiakadeemias (skulptuuri) ning aasta pärast hakkas õppima maalimist. Tema õpetaja juhatas Munchi impressionistide radadele .
1885.a. sõidab Munch Prantsusmaale, kus tutvub Louvreiga ja impressionistide näitusega.
Esimeseks kuulsaks saanud maaliks oli „Haige tüdruk” (maalitud lemmikõe mälestuseks). Sellel maalil väljendub kunstniku individuaalne käekiri ja terav tundlikkus. Maal on punastes toonides ja justkui karjuks välja autori valu. Munch asub käsitlema üksinduse, surma ja hääbumise teemat. 1889.a. toimus tal personaalnäitus, kus ülekaalus olid maalid, millel anasüüsis figuuri vahekorda übmritsevaga. Samal aastal sai Munch riikliku stipendiumi ja reisib taas Pariisi. Sealt siirdub Berliini ja Norasse naastes maalib oma kuulsa „Karje”. Pildi saamisloost on kunstnik ise kirjutanud oma päevikus: „Ma jalutasin tänaval ja päike hakkas loojuma, taevas värvus verevpunaseks ja mind valdas melanhoolia.Peatusin, tundsin täielikku jõuetust ja jäin vaatama linna ja sügavmusta fjordi kohal rippuvaid pilvi, mis olid nagu tuleleegid ja veri .Ma seisin kui paigale naelutatult ja värisesin hirmust. Ma kuulsin õudset, lõputut looduse karjet.”
See nähtamatu karje täidab kogu pildi, see paiskub nii silmist kui avatud suust , mis on kompositsiooni keskmeks. Esiplaanil on kätega pead hoidev figuur , taamal tema selja taga laiub süngelt tumesisine veepind , mis loob kontrasti punaste viirgudega kollases taevas.
Maalil „Elutants” kujutab Munch inimese elu etappe naisterahvaste kleitide värvidega. Maali vasakus servas seisev daam kannab valget kleiti, mis sümboliseerib elu algust, lootusi. Keskel tantsiv naine kannab punast kleiti. See sümboliseerib elu, kõik keerleb ja on täisväärtuslik. Maali paremas servas seisva naise must kleit sümboliseerib elu eelõhtut, pettumust, lootuste purunemist.
Mõnda aega elab Munch Saksamaal, kusmaalib mitmeid töid ja viibib depressiooni tagajärjel haiglas . Naaseb seejärel kodumaale , elab siin-seal ja lõpuks ostab pealinna lähedale mõisa, kuhu jääb elu lõpuni. Siin maalib ta palju portreesid. Ta loob terve galerii teravalt karakteerseid ja meeldejäävaid portreid kaasaegsetest. Samuti maalib ta Norra loodust ja lihtsate inimeste tegemisi.
Elu lõpus kannatab Munch silmahaiguse käes, mis ei lasknud palju maalida. 23.jaanuaril 1944.a. suri Munch oma mõisas. Kogu loomingu pärandas Oslo linnale ja 1963.a. avas Oslo linn Munchi Muuseumi.