Füüsika I kordamine laboritööks (0)

1. Tiheduse määramine
MASS- füüsikaline suurus, mis väljendab kaht füüsikalist omadust (inertne ja raske mass)

• Interntne mass- keha võime säilitada liikumise kiirust
  
• Raske mass- keha võima osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus
  

Tiheduse valem- , kus m=mass V=ruumala
KERA V=
RISTKÜLIK V =a*b*c
2. Mehhaaniline energia
Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd
Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes.
Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne.
Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest
Mehaanilise energia jäävuse seadus- kehale mõjuvad isoleeritud süsteemis ainult konservatiivsed jõud, mehaaniline koguenergia muutumatu
Miks ei muutu kiirus erinevate masside juures?- Raskuskiirendus kehtib kõikidele kehadele samamoodi.
Kineetilise energia valem- , m= mass ja v= kiirus
Potensiaalse energia valem- ; m= mass, g= raskuskiirendus(9,81); h= kõrgus (m)
Autode kineetilise- ja potensiaalse energia arvutamine:
Kaalud autod ära, mõõdad postide vahemaa , konstruktsiooni vahemaa(algusest kuni teise posti keskele ) ja platvormide kõrgused. Lased autod üks haaval alla ja võtad iga auto kohta aja (kehtib esimeselt platvormilt lastes ja ka teiselt ). Arvutad välja kiiruse v= teepikkus /aeg. Edasi arvutad valemitega välja iga auto potentsiaalse energia (igal autol 1), siis kaks kineetilist energiat valemitega (kaks korda, mõlema kiiruse kohta.
3. Raskuskiirendus
Millised tegurid mõjutavad pendli võnkeperioodi ja kuidas?
* Gravitatsioon
*Õhutakistus
Kuna meil on kasutada matemaatline pendel , on õhutakistus tühine ja niit, mille otsas kuul on, on õhuke ja mitteelastne . Võnkeperiood on kineetlineenergia ja selletõttu on pidev energiakadu, kuna pendel käib edasi-tagasi.
Miks peab võnkeamplituud olema väike?
*Ajakadu vältimiseks
*Mõõtmistulemuste paremaks täpsuseks
Raskuskiirendus- vabalt langeva keha kiirenemine maa poolt tekitatava raskusjõu (gravitatsiooni) mõjul, sõltub geograafilisest laiusest).
Miks sõltub raskuskiirendus geograafilisest laiusest?
Poolustel on gravitatsioon tugevam kui ekvaatoril kuna seal on maa keskmele lähemal.
Miks raskuskiirendus ei sõltu langeva keha massist?
Sest see kehtib kõikjal ja kõigele samamoodi ühtlaselt, vahet pole kas on teras või sulg, kiirendus on sama, aga allakukkumisaeg on erinev.
Millal on keha kaaluta olekus?
Siis kui kehale ei mõju mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne 0-ga, keha kiirendus peab olema võrdne raskuskiirendusega.
Kas kuul on raskuskiirendus suurem või väiksem kui Maal? Miks? Kuidas muutub pendli periood Kuu peal?
Väiksem, kuna ta mass on väiksem Maast, pendel käib väga aeglaselt edasi-tagasi.
Pendli perioodi valem ja avalda sealt g:
, kus l= pendli pikkus (m); g= raskuskiirendus (m/s2)
4. Heli kiirus
Heli: elastses keskkonnas leviv elastsuslaine, mida on võimalik kuulda.
Mehaaniline laine: võnkumine, mis kannab edasi aine (nt. veepind kui seda puudutada, siis tekib mehaaniline laine).
Täisvõnge, lainepikkus , sagedus, periood, faas, algfaas ja faasinihe?
Täisvõnge: laine liigub tagasi oma algsesse asendisse, peale oma algsest asendist lahkumist , (nt pikilaine üks võnge või pendli üks võnge).
Lainepikkus : kahe täisvõnke vahemaa
Sagedus: võrdsetel ajavahemikel korduv tegevus (pendel või heli laine)
Periood: millegi korduva muutstsükli kestvus (pendel või heli laine)
Faas: harmoonilist võnkumist kirjeldava sageduseni argument, mida loeatakse nullpunktist .
Algfaas: võnkesuurus ajahetkel 0.
Faasnihe : kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahe
Heli levimiskiirus oleneb: õhust, keha kujust temperatuurist, sagedusest
Millest oleneb heli kõrgus, valjus, millest kiirus õhus?
Kõrgus: heli sagedusest
Valjus: kui kõvasti kalduvad tasakaalu asendist.
Kõik kokku teeb heli tooni.
Heli kiirus õhust: keskonna temperatuurist
Heli kiirus õhus 0°C juures?
332m/s
Heli kiiruse arvutusvalem:
V= ; = lainepikkus (m) ja f=sagedus (hz)
Määrata etteantud sageduse kohta heli lainepikkus ja levimiskiirus:
Lamda leiad seda pulka tõmmates.
; lainepikkus korda sagedus
5. Silindri inertsimoment
Inertsimoment: massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Sõltub massist, kiirusest, kaldpinna pikkusest.
Põhjendage, miks katseliselt ja teoreetiliselt leitud inertsimomendid osutuvad antud töös erinevaks.
Raskuskiirendus ei sõltu langeva keha massist, vabalt langeval kehal kasvab kiirus ühtemoodi, raskuskiirus sõltub gravitatsioonist.
Kuidas veerevad täis- ja õõnes silindrid kaldpinnal? Kumb jõuab alla kiiremini ja miks, kui silindrite massid on võrdsed?
Täissilindril massikese keskel, liigub kiiremini.
Silindri teoreetiline inertsimomendi valem oma pöörlemistelje suhtes:
, m= silindri mass (kg) ; r=raadius (m)