Muld (0)

Geograafia

1.) Murenemine
Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sessoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes.
On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur
Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse (keemilise) koostise muutumist

Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega

Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima.
Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis.
Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud mineraalained, mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid
2.) mulla tekketegurid
lähtekivim- lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused.
Kliima- kliimast sõltub murenemise kiirus, milline on murenemise lõppsaadus. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Reljeef- mõjutab mulla soojus- ja veerežiimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuuivavad kiiremini, põh. poolsed agelasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile.
Taimed- taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus .
Mullaorganismid- segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda igasuguseid aineid.
Aeg- aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid.
Inimtegevus- külmas ja niiskes kliimas taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt.
3.) mulla protsessid.
Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Tekib leet - e väljauhtehorisont. Parasvöötmes. Tingimused – sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad.
Sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest
Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. tekib maapinna lähedale huumushorisont.
Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel.
4.) muldade kaitse
eesmärk- tagada muldade hea seisund nii mullaviljakuse kui teiste füüsikalis - keemiliste näitajate osas.
Mille eest? Eelkõige inimtegevuse eest- vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda. See võib lõppeda katastroofiliselt kogu ökosüsteemile.
Kuidas? Tuleb arvestada nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega
Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt.
Kõrbestumine- Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. kõrbeala laienemine loodusteguri toimel või ettevaatamatu inimtegevuse, sh. ülekarjatamise (näiteks Sahelis) ja kliimamuutuse tõttu